Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Etnilisus riikluse rüpes: läänemeresoome rahvad Loode-Venemaal 27.11

27. novembril toimub Eesti Ingerisoomlaste Liidu majas (Veski 35, Tartu) ettekandepäev „Etnilisus riikluse rüpes: läänemersoome rahvad Loode-Venemaal” ja Akadeemilise Ingerimaa Uurimise Seltsi (AIMUS) asutamiskoosolek.

Ettekandepäeva kava:

10.10 Avasõnad

10.15 Heinike Heinsoo „Riiklus, etnilisus ja kirjakeel (vadja keele näitel)”

10.45 Andreas Haunmann „Isurid ja kolhoos Baltika: isuri etnilise identiteedi kujunemine pärast Teist maailmasõda”

11.15 Madis Tuuder „Isur Nikolai Põder kui Eesti-Ingeri Vanaküla keele- ja mäluhoidja”

Kohvi- ja teepaus

12.15 Juha-Matti Aronen „Kellele kuulub ingeri tants? Kohalik ja rahvuslik ingeri tantsupärimuse jäädvustuses”

12.45 Taisto-Kalevi Raudalainen „Kes sa oled „ingerlane”? Kaasaja ingerisoomlase enesekuvandeid põlvkondlikust vaatepunktist”

Lõuna

14.15 Indrek Jääts „Rahvas, mitte rahvus! Vepsa identiteedi registreerimisest nõukogude passides ja rahvaloendustel”

14.45 Madis Arukask „Vepsa eepos rahvusluse märgina”

15.15 Svetlana Karm „Etnilise kultuuri esitamise strateegiad ja praktikad tänapäeva muuseumiruumis (soome-ugri rahvusmuuseumite püsiekspositsioonide näitel)”

Kohvi- ja teepaus

16.15 Ergo-Hart Västrik „Etnilisuse esitlusi isuri, vadja ja vepsa muuseumides”

16.45 Jekaterina Kuznetsova „Votian Ethnic Activism in Recent Years” (esialgne pealkiri)

17.30 Akadeemilise Ingerimaa Uurimise Seltsi asutamiskoosolekEttekandepäeva korraldab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond koostöös Eesti Rahva Muuseumiga projekti „Etnilisus, rahvusloome ja rahvuspoliitika Venemaal nõukogude ajal ja tänapäeval soome-ugri rahvaste näitel” (ETF9271) raames.

Lisainfo:

Ergo-Hart Västrik

TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna dotsent

tel 737 6214, 5553 8703

ergo-hart dot vastrik at ut dot ee

www.ut.ee

Tere tulemast kõigile huvilistele!

Sugulasrahvad pidasid koos meiega hõimupäevi

16.11.2015

Hõimupäevi peeti sel sügisel suurejooneliselt ka Venemaal, Soomes ja Ungaris. Põhjanaabrite hõimupäevade programm oli tänavu erakordselt mitmekesine. Mitmel pool Soomes pühendati hõimurahvastele kultuuriüritusi, Tamperes pandi suisa algus uuele soome-ugri kultuurifestivalile Sugrifest, mis hõlmas endas seminare, filmilinastusi, näituseid ja muidugi kontserte. Üritustele panid õla alla nii Castréni Selts, Soome-Vene selts, Soome-Ungari Selts, Ungari kultuurikeskus, Karjala haridusselts, Tuglase selts ja mitmed teised kultuuriorganisatsioonid.


Reguly selts ja soome-ugri maailmakongressi ungari rahvuskomitee korraldasid Budapesti võõrkeelses raamatukogus soome-ugri teemalise ettekandeõhtu, kus üheks esinejaks oli professor János Pusztay ning kus kõlasid ka hantide laulud. Traditsiooniliselt korraldati Ungaris hõimupäevade raames kooliõpilastele väike soome-ugri festival näituste, loengute, õpitubade ja perepäevaga Antal Reguly muuseumis Zircis.


Budapesti Soome saatkond tähistas hõimupäeva salongimuusika sarja Crescendo kontserdiga, mis oli pühendatud Jean Sibeliuse 150. sünniaastapäevale, Béla Bartóki 70. surma-aastapäevale ja Arvo Pärdi 80. sünnipäevale. Kui Venemaa kultuurikeskus Ungaris korraldab hõimupäevade üritusi novembrikuus, siis oktoobris pidasid hõimupäevi Venemaal soome-ugri rahvaste koostööd arendavate keskuste eestvedamisel peaaegu kõik soome-ugri rahvad.


Sõktõvkaris algasid hõimupäevad ungari lastekirjanike tutvustamisega raamatukogus. Lisaks meisterdati hõimupäevade raames rahvariietes mängunukke ja osaleti käsitöötoas “Soome-ugri linnu tiiva all”. Täiskasvanutele oli ette nähtud oma programm mitme soomi-ugri kirjandust tutvustava ürituse ja muusika etteastetega.


Tveris peeti hõimupäeva 31. oktoobril kohalike soome-ugri ühenduste kohtumisega. Kohaliku eesti kogukonna eestvedamisel toimus ka teemapäev “Soome-ugri lõbud”, kus üheskoos lauldi, tantsiti ja pandi end proovile mälumängus.


Jamali Neenetsi autonoomne ringkon
d tähistas hõimupäevi 24.-25. oktoobril. Krasnoje alevis aset leidnud kultuuripäeval õpiti traditsiooniliste rätikute kokku sidumist, kuulati rahvakultuuri ansamblite kontserti ja avati Venemaal elavaid soome-ugrilasi tutvustav fotonäitus “Me oleme praegu ja oleme ka tulevikus!”. Narjan-Mari linna kultuurimajas toimunud kontserdist võtsid osa esinejad Karjalast ja Komimaalt.


Hantõ-Mansiiskisse kogunesid soome-ugri väikerahvaste esindajad kohtumisele, mille käigus arutati koostöövõimalusi. Lisaks toimus terve rida erinevaid tegevusi, avatud keeletundidest teatrietenduste ja näitusteni välja.


Iževskis tähistas hõimupäevi viiepäevase festivaliga Palezjan, millest võtsid osa ungari, eesti, mari, komi ja udmurdi muusikud. Lisaks oli külastajatel võimalus tutvuda etnoteatri, rahvuslike roogade ning noorte kunstnike loominguga.


Krasnojarskis korraldasid marid soome-ugri temaatilise dokumentaalfilmide linastuse, töötoa, raamatuesitluse, söögiõhtu ja väikese kontserdi. Lisaks toimus ka ümarlaud, kus tehti juttu osalejate rahvuslikust päritolust.


Mari El vabariigis oli rohkelt üritusi alates foto- ja kunstinäitustest, kirjandus- ja luuleõhtutest kuni mängu- ja töötubadeni.


Oktoobri lõpuga said ka kõikjal Eestis läbi hõimupäevade üritused. Fenno-Ugri Asutuse ja paljude teiste organisatsioonide ning ühenduste panusel on igal sügisel peetavatest hõimupäevadest saamas oodatud üldrahvuslik liikumine.

 

“Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” 30. aastapäeval ilmus ajakirja 25. number

18.11.2015

29. oktoobril toimus Tallinna ülikoolis konverents “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 30”, millega tähistati väljaande tegevuse kolme aastakümne täitumist ja 25. numbri ilmumist. Ajakiri sai alguse Soome ja Eesti keeleteadlaste 1980. aastate ühisprojektist Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus ning ilmus Soome ja hiljem ka Eesti ülikoolide toimetiste sarjades. Alates 2010. aastast on tegemist Eesti Rakenduslingvistika Ühingu eelretsenseeritava teadusajakirjaga. Kolmekümne aasta jooksul on 168 autorit avaldanud ajakirjas kokku 264 artiklit kogumahus 4477 lehekülge, väljaandel on seni olnud 27 toimetajat.

Seekordne “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” on tähtpäevanumbrina üles ehitatud pisut teisiti kui varasemad. Väljaanne algab meenutustega algaegadest, uurimisala arenemisest, soome-ugri keelte õppimise ja omandamise lisandumisest ajakirjas käsitletavate teemade hulka. Seda kõike meenutavad Mati Erelt, Valve-Liivi Kingissepp ja Hannu Remes. Näeme möödunud aastatest ka fotomeenutusi.

Artikleid on seekord viis. Johanna Laakso käsitleb oma artiklis soome-ugri keelte õppimist ning õpetamist eriti õppija identiteedi ja soome-ugri keelte õpetamisel lakkamatult esile tõusva ”erilisuse” mõiste seisukohalt. Pirkko Muikku-Werner jätkab juba mitmes varasemas ”Lähivõrdluste” numbris käsitlemist leidnud teemat, uurides lähedase sugulaskeele mõistmist ehk keelesugulusel põhinevat retseptiivset mitmekeelsust. Seekordse artikli eesmärk on analüüsida, kuidas tähendusseosed on aluseks tundmatute sõnade tähendusest arusaamisele või selle äraarvamisele.

Pille Esloni ja Heleriin Paeoja artikkel nagu ka Jarmo H. Jantuneni ja Mare Kitsniku kirjutised põhinevad korpusuuringutel. Pille Eslon ja Heleriin Paeoja analüüsivad eesti ilukirjanduskorpuse põhjal analüütiliste ja sünteetiliste verbipaaride kasutusmustreid ja -piiranguid. Analüüsi tulemused on rakendatavad tõlkimisel, keeleõppe vahendite ja keele automaatanalüüsi arendamisel ning pakuvad uut teavet nii kirjeldavale kui ka teoreetilisele keeleuurimisele.

Jarmo H. Jantunen toob õppijakeele korpustel põhinevas astendussõnu käsitlevas uurimuses esile huvitava seiga: väljaspool Soomet soome keelt õppinud kasutavad paljusid erinevaid astendussõnu, samas kui soomekeelses keskkonnas õppinud kasutavad peamiselt moeväljendeid ja nii varieeruvad nende astendussõnad vähem.

Mare Kitsnik käsitleb konditsionaali kasutust eesti B1- ja B2-taseme õppijakeele kirjalikes tekstides. Uurimistulemused näitavad, et eesti keele õppijate konditsionaali kasutamine on B2-tasemel võrreldes B1-tasemega sagedasem ja komplekssem. Samuti suureneb B2-tasemel keelekasutuse täpsus. Seega on konditsionaali kasutamine üks B-tasemeid eristav determinant.

Ajakiri “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” alustab uut 30-aastast eluetappi ja ootab tulevastesse numbritesse senisest veelgi enamaid soome-ugri sihtkeeli käsitlevaid artikleid. Ajakirja 26. numbri artiklite esitamise tähtaeg on 1. märts 2016.

Allikas: www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/yksuse-teated/3260/ilmus-ajakirja-lahivordlusi-lahivertailuja-25-number

Taarka Pärimusteatri „Non-stop SETO“ 11. ka 12.12 Tallinnas Kanuti Gildi SAALis

„Non-stop SETO“ uurib setondust nii kohaliku elaniku kui ka kõrvaltvaataja pilgu läbi, püüdes ka kõige pühalikumaid ja tõsisemaid teemasid käsitleda läbi setoliku huumoriprisma. Kuidas säilitada põliskultuuri tänapäeva multikultuurses maailmas? Kas on elu pärast projektimajandust? Kuidas näeb välja traditsiooniline seto kargus androidide esituses? Nendele ja paljudele muudele küsimustele otsib vastust „non-stop SETO“.

Lavastus on jätkuks eelnevatele  traditsioonilist Setomaa kujutluspilti lõhkuvatele ja setode sõlmküsimusi käsitletavatele lavastustele „Kuidas müüa setot?“ ja „Leelo otsib setot“.

Ott Karulin tõdes „Sirbis“, et tema jaoks on Obinitsas nähtud lavastus üks selle suve meeldivamaid leide:  „See pole siiski oh-kui-julgelt-eneseirooniline kapustnik turistidele ja europrojektide audiitoreile, see pole folkloorne kabaree, vaid appikarje, üleskutse iseendale. „Nonstop seto“ kõliseva naeruhõbeda alt kumab nii dramaturgias kui ka näitlejate mängus siirast nukrust, vaikset hirmu, et peale iseenda üle naermise polegi enam muud võimalik teha, sest Setomaast on ammugi saanud euro-Disneyland ning tema elanikest selle palgalised. Lavastus hoiab väga täpselt tasakaalu asjade üle naermise ja neile lahenduste otsimise, tegeliku ja absurdse vahel ning esitajad liiguvad sujuvalt karikeerimiselt pihtimisse ja jälle tagasi.

„Lavastus on tekitanud Setomaal vastakaid arvamusi: „A kõrrakõsõst jää õks mõtlõma, õt kas kunsti nimel või esivanõmbidõ perändilõ näkko sülädä’ ja tuud naarust panda’ – kas hallus olõ-i?“ küsib Merlin Lõiv  ajalehes „Setomaa“.

Dramaturg: Kristiina Jalasto

Lavastaja: Helena Kesonen (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11.lend)

Kujundus: Mailiis Laur, Ida Lepparu (TÜ VKA teatrikunsti visuaaltehnoloogia)

Visuaalmaterjalid: Evelin Urm

Laval: Artur Linnus, Riin Tammiste, Marija Jurtin, Kärt Kooser

Etendused: 11. ja 12. detsembril kell 19.30 Kanuti Gildi SAALis

Piletid hinnaga 7/10 € müügil Piletilevis (soodushind  õpilastele, tudengitele, pensionäridele). Kohapeal pileti hind 10/12€

Karjala kongress muutub mitteametlikuks

27.11.2015

Tuntud karjala ühiskonnategelane, Karjala kongressi eesistuja  Anatoli Grigorjev on  ilma jäänud organisatsioonist, mille nimega on seotud mitmed poliitilised avaldused ja suisa rahvusvahelised skandaalid, sest  Venemaa justiitsministeerium on Karjala kongressi välja arvanud riiklikust mittetulundusühingute registrist. Meediale edastatud kommentaaris selgitasid ametnikud, et antud otsus on tingitud maksutalituse nõudmistest ning seotud esitamata jäänud majandustegevuse aruannetega.

“Meie organisatsioonil polegi majanduslikku tegevust,” väitis omakorda Anatoli Grigorjev. “Kuid me ei kavatse ministeeriumi otsust edasi kaevata ega oma organisatsiooni uuesti registreerida. See on tühine formaalsus. Karjala kongress jätkab oma tegevust ilma ametlikku staatuseta,” ütles Grigorjev.

Viimastel kuudel on Karjala kongressi liider teravalt kritiseerinud vabariigi juhtkonda ning süüdistanud avalikult  Karjala vabariigi juhti Aleksander Hudilainenit põlisrahvaste huve kitsendavas  poliitikas. Nende avalduste pärast ei lubatud Grigorjevit oktoobri lõpus järjekordsele vabariigi juhi juures tegutseva karjalaste, soomlaste ja vepslaste nõukogu istungile, kuigi Grigorjev oli selle konsultatiivkogu üks asutajatest.

Allikas: finugor.ru

 

 

Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome rahvad räägivad soome-ugri keelkonda läänemeresoome rühmadesse kuuluvaid keeli.

Läänemeresoome keelte lõunarühm
Sinna kuuluvad eesti, vadja ja liivi keel. Mõningate seisukohtade järgi on eraldi läänemeresoome keel ka lõunaeesti keel (kuhu hulka kuuluvad võru ja setu keel), traditsiooniliselt peetakse viimaseid aga eesti keele murreteks.

Läänemeresoome keelte põhjarühm
Sinna kuuluvad soome, isuri, karjala ja vepsa keel.

Murdekeeled või mitte?
Sageli peetakse eraldi läänemeresoome keelteks ka aunusekarjala ehk livvi ja lüüdi keelt. Rootsis tunnustatakse alates 2002. aastast ametliku vähemuskeelena meä keelt (meänkieli) - soome keelt, mida räägitakse Rootsi põhjaosas. Norras tunnustatakse alates 2005. aastast samuti ametliku vähemuskeelena kveeni keelt (kainun kieli), mida varem peeti soome keele murdeks.

Kirjakeeled
Riigikeele staatusega kirjakeel on eesti ja soome keelel. Teistest läänemeresoome keeltest on oma kirjakeel olemas liivi, vepsa, karjala, aunusekarjala ja võru keelel. Trükiseid ilmub ka meä, kveeni, setu ja vadja keeles, kuid toimivaid kirjakeele standardeid pole nende keelte jaoks loodud.

Kirjandus
Arvo Laanest, Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975
Kaheksa keelt, kaheksa rahvast. Koostanud Jaan Õispuu, Tallinn 1998