Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Sugulasrahvad pidasid koos meiega hõimupäevi

16.11.2015

Hõimupäevi peeti sel sügisel suurejooneliselt ka Venemaal, Soomes ja Ungaris. Põhjanaabrite hõimupäevade programm oli tänavu erakordselt mitmekesine. Mitmel pool Soomes pühendati hõimurahvastele kultuuriüritusi, Tamperes pandi suisa algus uuele soome-ugri kultuurifestivalile Sugrifest, mis hõlmas endas seminare, filmilinastusi, näituseid ja muidugi kontserte. Üritustele panid õla alla nii Castréni Selts, Soome-Vene selts, Soome-Ungari Selts, Ungari kultuurikeskus, Karjala haridusselts, Tuglase selts ja mitmed teised kultuuriorganisatsioonid.


Reguly selts ja soome-ugri maailmakongressi ungari rahvuskomitee korraldasid Budapesti võõrkeelses raamatukogus soome-ugri teemalise ettekandeõhtu, kus üheks esinejaks oli professor János Pusztay ning kus kõlasid ka hantide laulud. Traditsiooniliselt korraldati Ungaris hõimupäevade raames kooliõpilastele väike soome-ugri festival näituste, loengute, õpitubade ja perepäevaga Antal Reguly muuseumis Zircis.


Budapesti Soome saatkond tähistas hõimupäeva salongimuusika sarja Crescendo kontserdiga, mis oli pühendatud Jean Sibeliuse 150. sünniaastapäevale, Béla Bartóki 70. surma-aastapäevale ja Arvo Pärdi 80. sünnipäevale. Kui Venemaa kultuurikeskus Ungaris korraldab hõimupäevade üritusi novembrikuus, siis oktoobris pidasid hõimupäevi Venemaal soome-ugri rahvaste koostööd arendavate keskuste eestvedamisel peaaegu kõik soome-ugri rahvad.


Sõktõvkaris algasid hõimupäevad ungari lastekirjanike tutvustamisega raamatukogus. Lisaks meisterdati hõimupäevade raames rahvariietes mängunukke ja osaleti käsitöötoas “Soome-ugri linnu tiiva all”. Täiskasvanutele oli ette nähtud oma programm mitme soomi-ugri kirjandust tutvustava ürituse ja muusika etteastetega.


Tveris peeti hõimupäeva 31. oktoobril kohalike soome-ugri ühenduste kohtumisega. Kohaliku eesti kogukonna eestvedamisel toimus ka teemapäev “Soome-ugri lõbud”, kus üheskoos lauldi, tantsiti ja pandi end proovile mälumängus.


Jamali Neenetsi autonoomne ringkon
d tähistas hõimupäevi 24.-25. oktoobril. Krasnoje alevis aset leidnud kultuuripäeval õpiti traditsiooniliste rätikute kokku sidumist, kuulati rahvakultuuri ansamblite kontserti ja avati Venemaal elavaid soome-ugrilasi tutvustav fotonäitus “Me oleme praegu ja oleme ka tulevikus!”. Narjan-Mari linna kultuurimajas toimunud kontserdist võtsid osa esinejad Karjalast ja Komimaalt.


Hantõ-Mansiiskisse kogunesid soome-ugri väikerahvaste esindajad kohtumisele, mille käigus arutati koostöövõimalusi. Lisaks toimus terve rida erinevaid tegevusi, avatud keeletundidest teatrietenduste ja näitusteni välja.


Iževskis tähistas hõimupäevi viiepäevase festivaliga Palezjan, millest võtsid osa ungari, eesti, mari, komi ja udmurdi muusikud. Lisaks oli külastajatel võimalus tutvuda etnoteatri, rahvuslike roogade ning noorte kunstnike loominguga.


Krasnojarskis korraldasid marid soome-ugri temaatilise dokumentaalfilmide linastuse, töötoa, raamatuesitluse, söögiõhtu ja väikese kontserdi. Lisaks toimus ka ümarlaud, kus tehti juttu osalejate rahvuslikust päritolust.


Mari El vabariigis oli rohkelt üritusi alates foto- ja kunstinäitustest, kirjandus- ja luuleõhtutest kuni mängu- ja töötubadeni.


Oktoobri lõpuga said ka kõikjal Eestis läbi hõimupäevade üritused. Fenno-Ugri Asutuse ja paljude teiste organisatsioonide ning ühenduste panusel on igal sügisel peetavatest hõimupäevadest saamas oodatud üldrahvuslik liikumine.

 

Hõimupäevadel kõlas Mordva meeste mitmehäälne laul (Lääne Elu)

http://online.le.ee/2015/10/17/mordva-meeste-mitmehaalne-laul-lopetas-hoimupaevad/

Lahkus tuntud mari päritolu helilooja Andrei Ešpai

09.11.2015

Tuntud Vene helilooja, klaverimängija ja pedagoog Andrei Ešpai suri 8. novembril Moskvas 90-aastasena.

„Andrei Ešpai suri pühapäeval insuldi tagajärjel,“ teatati Vene Föderatsiooni heliloojate liidust.

Ešpai oli NSVLi rahvakunstnik, Lenini preemia ja NSVLi riikliku preemia laureaat. Ta on loonud muusikat enam kui 50 filmile ja etendusele.

Helilooja sündis 15. mail 1925 Kozmodemjanskis Mari Eli vabariigis. Ta oli pärit musikaalsest perekonnast, kus ta juba lapsena tutvus maride rahvamuusika, -luule ja –viisidega. 

Ešpai on mitme nõukogude filmiklassikasse kuuluva filmi muusika autor. Ta on loonud üle 100 laulu ja sümfoonilise teose, muusika mitmele balletile ja operetile.

Fenno-Ugria Asutus avaldab kaastunnet lahkunud Andrei Ešpai lähedastele ja tema loomingu armastajatele.

Finugor.ru materjalidele tuginedes