Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Sugulasrahvad pidasid koos meiega hõimupäevi

16.11.2015

Hõimupäevi peeti sel sügisel suurejooneliselt ka Venemaal, Soomes ja Ungaris. Põhjanaabrite hõimupäevade programm oli tänavu erakordselt mitmekesine. Mitmel pool Soomes pühendati hõimurahvastele kultuuriüritusi, Tamperes pandi suisa algus uuele soome-ugri kultuurifestivalile Sugrifest, mis hõlmas endas seminare, filmilinastusi, näituseid ja muidugi kontserte. Üritustele panid õla alla nii Castréni Selts, Soome-Vene selts, Soome-Ungari Selts, Ungari kultuurikeskus, Karjala haridusselts, Tuglase selts ja mitmed teised kultuuriorganisatsioonid.


Reguly selts ja soome-ugri maailmakongressi ungari rahvuskomitee korraldasid Budapesti võõrkeelses raamatukogus soome-ugri teemalise ettekandeõhtu, kus üheks esinejaks oli professor János Pusztay ning kus kõlasid ka hantide laulud. Traditsiooniliselt korraldati Ungaris hõimupäevade raames kooliõpilastele väike soome-ugri festival näituste, loengute, õpitubade ja perepäevaga Antal Reguly muuseumis Zircis.


Budapesti Soome saatkond tähistas hõimupäeva salongimuusika sarja Crescendo kontserdiga, mis oli pühendatud Jean Sibeliuse 150. sünniaastapäevale, Béla Bartóki 70. surma-aastapäevale ja Arvo Pärdi 80. sünnipäevale. Kui Venemaa kultuurikeskus Ungaris korraldab hõimupäevade üritusi novembrikuus, siis oktoobris pidasid hõimupäevi Venemaal soome-ugri rahvaste koostööd arendavate keskuste eestvedamisel peaaegu kõik soome-ugri rahvad.


Sõktõvkaris algasid hõimupäevad ungari lastekirjanike tutvustamisega raamatukogus. Lisaks meisterdati hõimupäevade raames rahvariietes mängunukke ja osaleti käsitöötoas “Soome-ugri linnu tiiva all”. Täiskasvanutele oli ette nähtud oma programm mitme soomi-ugri kirjandust tutvustava ürituse ja muusika etteastetega.


Tveris peeti hõimupäeva 31. oktoobril kohalike soome-ugri ühenduste kohtumisega. Kohaliku eesti kogukonna eestvedamisel toimus ka teemapäev “Soome-ugri lõbud”, kus üheskoos lauldi, tantsiti ja pandi end proovile mälumängus.


Jamali Neenetsi autonoomne ringkon
d tähistas hõimupäevi 24.-25. oktoobril. Krasnoje alevis aset leidnud kultuuripäeval õpiti traditsiooniliste rätikute kokku sidumist, kuulati rahvakultuuri ansamblite kontserti ja avati Venemaal elavaid soome-ugrilasi tutvustav fotonäitus “Me oleme praegu ja oleme ka tulevikus!”. Narjan-Mari linna kultuurimajas toimunud kontserdist võtsid osa esinejad Karjalast ja Komimaalt.


Hantõ-Mansiiskisse kogunesid soome-ugri väikerahvaste esindajad kohtumisele, mille käigus arutati koostöövõimalusi. Lisaks toimus terve rida erinevaid tegevusi, avatud keeletundidest teatrietenduste ja näitusteni välja.


Iževskis tähistas hõimupäevi viiepäevase festivaliga Palezjan, millest võtsid osa ungari, eesti, mari, komi ja udmurdi muusikud. Lisaks oli külastajatel võimalus tutvuda etnoteatri, rahvuslike roogade ning noorte kunstnike loominguga.


Krasnojarskis korraldasid marid soome-ugri temaatilise dokumentaalfilmide linastuse, töötoa, raamatuesitluse, söögiõhtu ja väikese kontserdi. Lisaks toimus ka ümarlaud, kus tehti juttu osalejate rahvuslikust päritolust.


Mari El vabariigis oli rohkelt üritusi alates foto- ja kunstinäitustest, kirjandus- ja luuleõhtutest kuni mängu- ja töötubadeni.


Oktoobri lõpuga said ka kõikjal Eestis läbi hõimupäevade üritused. Fenno-Ugri Asutuse ja paljude teiste organisatsioonide ning ühenduste panusel on igal sügisel peetavatest hõimupäevadest saamas oodatud üldrahvuslik liikumine.

 

Põhjarahvaste Instituut tähistab 85. aastapäeva

26.11.2015

Peterburis tegutsev Põhjarahvaste Instituut tähistab juubelit: unikaalne etnokultuurikeskus saab sel aastal 85 aastaseks. Neenetsid ja tšuktšid õpivad seal emakeelt ning handid saavad teada oma rahvakommetest. 

Tänapäeval  õpetatavad ja õpivad instituudis  valdavalt põhjarahvaste asuaaladelt pärit inimesed. Põhjarahvaste Instituudi direktor Arkadi Gašilov on ise väikesesearvulisest sölkupi rahvusest ning pühendanud kogu elu oma rahva traditsioonide ja keele uurimisele ja õpetamisele. 

“See on ainulaadne keskus Venemaal ja ilmselt ka kogu maailmas, kus põhjamaine intellekt on niivõrd tugevalt akumuleerunud ning kus on meie rahvuskultuurid on nii eredalt esindatud,” ütleb Gašilov. Instituudi juurde kuulub muuseum, kus eksponeeritakse rahvarõivaid, muusikanäiteid

Põhjarahvaste Instituut on Venemaa Hertzeni nimelise pedagoogilise ülikooli allüksus. Hetkel õpib seal  ligi 300 tudengit. Nende hulgas on palju põlisrahvaste järeltulijaid, kelle valikut on mõjutanud asjaolu, et vanavanemad kuulusid põlisrahvaste hulka,  Suurim osa instituudi vilistlastest pöördub õpingute järel kodukohta tagasi.

Allikas: finugor.ru

Samojeedi rahvad

Samojeedi rahvad räägivad samojeedi keeli. Need on uurali keelte hulka kuuluvad keeled, mida kõnelevad Venemaal Euraasia põhjaosas elavad samojeedi rahvad.

Samojeedi keeled on:

Neenetsi keel (31 311 kõnelejat).

Tundraneenetsi keel – ohustatud keel Neenetsi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas ning Kranojarski krai Taimõri rajoonis.

Metsaneenetsi keel – tõsiselt ohustatud keel Handi-Mansi Jugra autonoomses ringkonnas.

Eenetsi keel (119 kõnelejat) – peaaegu kadunud keel Põhja-Siberis Taimõri autonoomses ringkonnas Jenissei jõe alamjooksul.

Nganassaani keel (505 kõnelejat) – tõsiselt ohustatud keel Siberis Taimõri poolsaarel.

Sölkupi keel (1641 kõnelejat) – tõsiselt ohustatud keel Lääne-Siberis Obi ja Jenissei jõe vahel.

Kamassi keel – väljasurnud keel (1989 suri viimane kõneleja Klavdija Plotnikova).

Matori keel – väljasurnud keel.

Koibali keel – väljasurnud keel.

Allikas: Wikipedia


Eestikeelset kirjandust
A. Künnap, P. Palmeos, T. Seilenthal, Põhja ja itta. Lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost, Tallinn 1974
V. Uibopuu, Meie ja meie hõimud. Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust, Lund 1984