Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Sugulasrahvad pidasid koos meiega hõimupäevi

16.11.2015

Hõimupäevi peeti sel sügisel suurejooneliselt ka Venemaal, Soomes ja Ungaris. Põhjanaabrite hõimupäevade programm oli tänavu erakordselt mitmekesine. Mitmel pool Soomes pühendati hõimurahvastele kultuuriüritusi, Tamperes pandi suisa algus uuele soome-ugri kultuurifestivalile Sugrifest, mis hõlmas endas seminare, filmilinastusi, näituseid ja muidugi kontserte. Üritustele panid õla alla nii Castréni Selts, Soome-Vene selts, Soome-Ungari Selts, Ungari kultuurikeskus, Karjala haridusselts, Tuglase selts ja mitmed teised kultuuriorganisatsioonid.


Reguly selts ja soome-ugri maailmakongressi ungari rahvuskomitee korraldasid Budapesti võõrkeelses raamatukogus soome-ugri teemalise ettekandeõhtu, kus üheks esinejaks oli professor János Pusztay ning kus kõlasid ka hantide laulud. Traditsiooniliselt korraldati Ungaris hõimupäevade raames kooliõpilastele väike soome-ugri festival näituste, loengute, õpitubade ja perepäevaga Antal Reguly muuseumis Zircis.


Budapesti Soome saatkond tähistas hõimupäeva salongimuusika sarja Crescendo kontserdiga, mis oli pühendatud Jean Sibeliuse 150. sünniaastapäevale, Béla Bartóki 70. surma-aastapäevale ja Arvo Pärdi 80. sünnipäevale. Kui Venemaa kultuurikeskus Ungaris korraldab hõimupäevade üritusi novembrikuus, siis oktoobris pidasid hõimupäevi Venemaal soome-ugri rahvaste koostööd arendavate keskuste eestvedamisel peaaegu kõik soome-ugri rahvad.


Sõktõvkaris algasid hõimupäevad ungari lastekirjanike tutvustamisega raamatukogus. Lisaks meisterdati hõimupäevade raames rahvariietes mängunukke ja osaleti käsitöötoas “Soome-ugri linnu tiiva all”. Täiskasvanutele oli ette nähtud oma programm mitme soomi-ugri kirjandust tutvustava ürituse ja muusika etteastetega.


Tveris peeti hõimupäeva 31. oktoobril kohalike soome-ugri ühenduste kohtumisega. Kohaliku eesti kogukonna eestvedamisel toimus ka teemapäev “Soome-ugri lõbud”, kus üheskoos lauldi, tantsiti ja pandi end proovile mälumängus.


Jamali Neenetsi autonoomne ringkon
d tähistas hõimupäevi 24.-25. oktoobril. Krasnoje alevis aset leidnud kultuuripäeval õpiti traditsiooniliste rätikute kokku sidumist, kuulati rahvakultuuri ansamblite kontserti ja avati Venemaal elavaid soome-ugrilasi tutvustav fotonäitus “Me oleme praegu ja oleme ka tulevikus!”. Narjan-Mari linna kultuurimajas toimunud kontserdist võtsid osa esinejad Karjalast ja Komimaalt.


Hantõ-Mansiiskisse kogunesid soome-ugri väikerahvaste esindajad kohtumisele, mille käigus arutati koostöövõimalusi. Lisaks toimus terve rida erinevaid tegevusi, avatud keeletundidest teatrietenduste ja näitusteni välja.


Iževskis tähistas hõimupäevi viiepäevase festivaliga Palezjan, millest võtsid osa ungari, eesti, mari, komi ja udmurdi muusikud. Lisaks oli külastajatel võimalus tutvuda etnoteatri, rahvuslike roogade ning noorte kunstnike loominguga.


Krasnojarskis korraldasid marid soome-ugri temaatilise dokumentaalfilmide linastuse, töötoa, raamatuesitluse, söögiõhtu ja väikese kontserdi. Lisaks toimus ka ümarlaud, kus tehti juttu osalejate rahvuslikust päritolust.


Mari El vabariigis oli rohkelt üritusi alates foto- ja kunstinäitustest, kirjandus- ja luuleõhtutest kuni mängu- ja töötubadeni.


Oktoobri lõpuga said ka kõikjal Eestis läbi hõimupäevade üritused. Fenno-Ugri Asutuse ja paljude teiste organisatsioonide ning ühenduste panusel on igal sügisel peetavatest hõimupäevadest saamas oodatud üldrahvuslik liikumine.

 

Taarka Pärimusteatri „Non-stop SETO“ 11. ka 12.12 Tallinnas Kanuti Gildi SAALis

„Non-stop SETO“ uurib setondust nii kohaliku elaniku kui ka kõrvaltvaataja pilgu läbi, püüdes ka kõige pühalikumaid ja tõsisemaid teemasid käsitleda läbi setoliku huumoriprisma. Kuidas säilitada põliskultuuri tänapäeva multikultuurses maailmas? Kas on elu pärast projektimajandust? Kuidas näeb välja traditsiooniline seto kargus androidide esituses? Nendele ja paljudele muudele küsimustele otsib vastust „non-stop SETO“.

Lavastus on jätkuks eelnevatele  traditsioonilist Setomaa kujutluspilti lõhkuvatele ja setode sõlmküsimusi käsitletavatele lavastustele „Kuidas müüa setot?“ ja „Leelo otsib setot“.

Ott Karulin tõdes „Sirbis“, et tema jaoks on Obinitsas nähtud lavastus üks selle suve meeldivamaid leide:  „See pole siiski oh-kui-julgelt-eneseirooniline kapustnik turistidele ja europrojektide audiitoreile, see pole folkloorne kabaree, vaid appikarje, üleskutse iseendale. „Nonstop seto“ kõliseva naeruhõbeda alt kumab nii dramaturgias kui ka näitlejate mängus siirast nukrust, vaikset hirmu, et peale iseenda üle naermise polegi enam muud võimalik teha, sest Setomaast on ammugi saanud euro-Disneyland ning tema elanikest selle palgalised. Lavastus hoiab väga täpselt tasakaalu asjade üle naermise ja neile lahenduste otsimise, tegeliku ja absurdse vahel ning esitajad liiguvad sujuvalt karikeerimiselt pihtimisse ja jälle tagasi.

„Lavastus on tekitanud Setomaal vastakaid arvamusi: „A kõrrakõsõst jää õks mõtlõma, õt kas kunsti nimel või esivanõmbidõ perändilõ näkko sülädä’ ja tuud naarust panda’ – kas hallus olõ-i?“ küsib Merlin Lõiv  ajalehes „Setomaa“.

Dramaturg: Kristiina Jalasto

Lavastaja: Helena Kesonen (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11.lend)

Kujundus: Mailiis Laur, Ida Lepparu (TÜ VKA teatrikunsti visuaaltehnoloogia)

Visuaalmaterjalid: Evelin Urm

Laval: Artur Linnus, Riin Tammiste, Marija Jurtin, Kärt Kooser

Etendused: 11. ja 12. detsembril kell 19.30 Kanuti Gildi SAALis

Piletid hinnaga 7/10 € müügil Piletilevis (soodushind  õpilastele, tudengitele, pensionäridele). Kohapeal pileti hind 10/12€

Eestlased


Eestlaste esimesed arheoloogilised asulakohad on ligi 10 000 aasta vanused. Vanim Sindi lähedal Pärnu jõe ääres leitud asulakoht on pärit kaheksanda aastatuhande keskelt enne meie ajaarvamist.

Eestlasi on veidi üle ühe miljoni. Eestlased on ungarlaste ja soomlaste järel suuruselt kolmas soome-ugri rahvas.

Eestlaste kohta saab lähemalt lugeda siit