Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Sugulasrahvad pidasid koos meiega hõimupäevi

16.11.2015

Hõimupäevi peeti sel sügisel suurejooneliselt ka Venemaal, Soomes ja Ungaris. Põhjanaabrite hõimupäevade programm oli tänavu erakordselt mitmekesine. Mitmel pool Soomes pühendati hõimurahvastele kultuuriüritusi, Tamperes pandi suisa algus uuele soome-ugri kultuurifestivalile Sugrifest, mis hõlmas endas seminare, filmilinastusi, näituseid ja muidugi kontserte. Üritustele panid õla alla nii Castréni Selts, Soome-Vene selts, Soome-Ungari Selts, Ungari kultuurikeskus, Karjala haridusselts, Tuglase selts ja mitmed teised kultuuriorganisatsioonid.


Reguly selts ja soome-ugri maailmakongressi ungari rahvuskomitee korraldasid Budapesti võõrkeelses raamatukogus soome-ugri teemalise ettekandeõhtu, kus üheks esinejaks oli professor János Pusztay ning kus kõlasid ka hantide laulud. Traditsiooniliselt korraldati Ungaris hõimupäevade raames kooliõpilastele väike soome-ugri festival näituste, loengute, õpitubade ja perepäevaga Antal Reguly muuseumis Zircis.


Budapesti Soome saatkond tähistas hõimupäeva salongimuusika sarja Crescendo kontserdiga, mis oli pühendatud Jean Sibeliuse 150. sünniaastapäevale, Béla Bartóki 70. surma-aastapäevale ja Arvo Pärdi 80. sünnipäevale. Kui Venemaa kultuurikeskus Ungaris korraldab hõimupäevade üritusi novembrikuus, siis oktoobris pidasid hõimupäevi Venemaal soome-ugri rahvaste koostööd arendavate keskuste eestvedamisel peaaegu kõik soome-ugri rahvad.


Sõktõvkaris algasid hõimupäevad ungari lastekirjanike tutvustamisega raamatukogus. Lisaks meisterdati hõimupäevade raames rahvariietes mängunukke ja osaleti käsitöötoas “Soome-ugri linnu tiiva all”. Täiskasvanutele oli ette nähtud oma programm mitme soomi-ugri kirjandust tutvustava ürituse ja muusika etteastetega.


Tveris peeti hõimupäeva 31. oktoobril kohalike soome-ugri ühenduste kohtumisega. Kohaliku eesti kogukonna eestvedamisel toimus ka teemapäev “Soome-ugri lõbud”, kus üheskoos lauldi, tantsiti ja pandi end proovile mälumängus.


Jamali Neenetsi autonoomne ringkon
d tähistas hõimupäevi 24.-25. oktoobril. Krasnoje alevis aset leidnud kultuuripäeval õpiti traditsiooniliste rätikute kokku sidumist, kuulati rahvakultuuri ansamblite kontserti ja avati Venemaal elavaid soome-ugrilasi tutvustav fotonäitus “Me oleme praegu ja oleme ka tulevikus!”. Narjan-Mari linna kultuurimajas toimunud kontserdist võtsid osa esinejad Karjalast ja Komimaalt.


Hantõ-Mansiiskisse kogunesid soome-ugri väikerahvaste esindajad kohtumisele, mille käigus arutati koostöövõimalusi. Lisaks toimus terve rida erinevaid tegevusi, avatud keeletundidest teatrietenduste ja näitusteni välja.


Iževskis tähistas hõimupäevi viiepäevase festivaliga Palezjan, millest võtsid osa ungari, eesti, mari, komi ja udmurdi muusikud. Lisaks oli külastajatel võimalus tutvuda etnoteatri, rahvuslike roogade ning noorte kunstnike loominguga.


Krasnojarskis korraldasid marid soome-ugri temaatilise dokumentaalfilmide linastuse, töötoa, raamatuesitluse, söögiõhtu ja väikese kontserdi. Lisaks toimus ka ümarlaud, kus tehti juttu osalejate rahvuslikust päritolust.


Mari El vabariigis oli rohkelt üritusi alates foto- ja kunstinäitustest, kirjandus- ja luuleõhtutest kuni mängu- ja töötubadeni.


Oktoobri lõpuga said ka kõikjal Eestis läbi hõimupäevade üritused. Fenno-Ugri Asutuse ja paljude teiste organisatsioonide ning ühenduste panusel on igal sügisel peetavatest hõimupäevadest saamas oodatud üldrahvuslik liikumine.

 

“Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” 30. aastapäeval ilmus ajakirja 25. number

18.11.2015

29. oktoobril toimus Tallinna ülikoolis konverents “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 30”, millega tähistati väljaande tegevuse kolme aastakümne täitumist ja 25. numbri ilmumist. Ajakiri sai alguse Soome ja Eesti keeleteadlaste 1980. aastate ühisprojektist Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus ning ilmus Soome ja hiljem ka Eesti ülikoolide toimetiste sarjades. Alates 2010. aastast on tegemist Eesti Rakenduslingvistika Ühingu eelretsenseeritava teadusajakirjaga. Kolmekümne aasta jooksul on 168 autorit avaldanud ajakirjas kokku 264 artiklit kogumahus 4477 lehekülge, väljaandel on seni olnud 27 toimetajat.

Seekordne “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” on tähtpäevanumbrina üles ehitatud pisut teisiti kui varasemad. Väljaanne algab meenutustega algaegadest, uurimisala arenemisest, soome-ugri keelte õppimise ja omandamise lisandumisest ajakirjas käsitletavate teemade hulka. Seda kõike meenutavad Mati Erelt, Valve-Liivi Kingissepp ja Hannu Remes. Näeme möödunud aastatest ka fotomeenutusi.

Artikleid on seekord viis. Johanna Laakso käsitleb oma artiklis soome-ugri keelte õppimist ning õpetamist eriti õppija identiteedi ja soome-ugri keelte õpetamisel lakkamatult esile tõusva ”erilisuse” mõiste seisukohalt. Pirkko Muikku-Werner jätkab juba mitmes varasemas ”Lähivõrdluste” numbris käsitlemist leidnud teemat, uurides lähedase sugulaskeele mõistmist ehk keelesugulusel põhinevat retseptiivset mitmekeelsust. Seekordse artikli eesmärk on analüüsida, kuidas tähendusseosed on aluseks tundmatute sõnade tähendusest arusaamisele või selle äraarvamisele.

Pille Esloni ja Heleriin Paeoja artikkel nagu ka Jarmo H. Jantuneni ja Mare Kitsniku kirjutised põhinevad korpusuuringutel. Pille Eslon ja Heleriin Paeoja analüüsivad eesti ilukirjanduskorpuse põhjal analüütiliste ja sünteetiliste verbipaaride kasutusmustreid ja -piiranguid. Analüüsi tulemused on rakendatavad tõlkimisel, keeleõppe vahendite ja keele automaatanalüüsi arendamisel ning pakuvad uut teavet nii kirjeldavale kui ka teoreetilisele keeleuurimisele.

Jarmo H. Jantunen toob õppijakeele korpustel põhinevas astendussõnu käsitlevas uurimuses esile huvitava seiga: väljaspool Soomet soome keelt õppinud kasutavad paljusid erinevaid astendussõnu, samas kui soomekeelses keskkonnas õppinud kasutavad peamiselt moeväljendeid ja nii varieeruvad nende astendussõnad vähem.

Mare Kitsnik käsitleb konditsionaali kasutust eesti B1- ja B2-taseme õppijakeele kirjalikes tekstides. Uurimistulemused näitavad, et eesti keele õppijate konditsionaali kasutamine on B2-tasemel võrreldes B1-tasemega sagedasem ja komplekssem. Samuti suureneb B2-tasemel keelekasutuse täpsus. Seega on konditsionaali kasutamine üks B-tasemeid eristav determinant.

Ajakiri “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” alustab uut 30-aastast eluetappi ja ootab tulevastesse numbritesse senisest veelgi enamaid soome-ugri sihtkeeli käsitlevaid artikleid. Ajakirja 26. numbri artiklite esitamise tähtaeg on 1. märts 2016.

Allikas: www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/yksuse-teated/3260/ilmus-ajakirja-lahivordlusi-lahivertailuja-25-number

Välismaa agendiks tembeldatud Nuori Karjala lõpetab tegevuse

27. septembril 2015 Üleriigiline noorteorganisatsioon Nuori Karjala otsustas lõpetada tegevuse, teatab ühenduse koduleht.

Otsus sai langetatud, kuna 7. septembril Petroskoi linnakohus ei toetanud Nuori Karjala poolt, kes vaidlustas Karjala Vabariigi justiitsministeeriumi plaanivälise kontrolli õiguspärasust, mille tulemusel organisatsioon arvati “välisagendi” funktsioone täitvate ühenduste registri. Organisatsioon omakorda ei pea enam võimalikuks olla niiviisi tembeldatud, kuna see absoluutselt ei vasta tema tegevusele.

Seoses vastu võetud otsusega organisatsiooni nõukogu on alustanud Nuori Karjala likvideerimise protseduuriga. Liikmed uurivad samuti uue ühenduse loomise võimalusi, jätkamaks tööd karjala, vepsa ja soome keelte arendamisel ning kultuuride populariseerimisel.

Nuori Karjala arvati välisagendi funktsioone täitvate MTÜde registrisse 19. juunil 2015. Otsus sai tehtud Karjala Vabariigi justiitsministeeriumi plaanivälise kontrolli käigus. Varasemalt on teatatud, et kontrolli aluseks oli anonüümne kiri, milles väideti, et Nurori Karjala saab rahastust Soomest.

finugor.ru materjalide järgi

Soomlased


Soome riigilippAsualad

Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaal Leningradi oblastis).

Arvukus

Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt viis miljonit.

Keel

Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 1960. aastateni kõnelesid Norra ja Soome keskosas elavad metsasoomlased emakeelena soome keelt. Soome keelele kõige lähedasem keel on viena- ehk päriskarjala keel, aunusekarjala ja isuri (kuigi viimast on peetud soome keele murdeks) on kaugemad.

Kultuur

16. sajandil pandi alus soomekeelsele haridusele (esimene soomekeelne raamat oli aabits Abckiria, 1543), varem kasutati hariduskeelena valdavalt rootsi keelt. Alles 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes.

Soome hõimuliikumine

Soomlased on idapoolsete soome-ugri rahvastega suhelnud juba möödunud sajandi teisest poolest alates – Soome teadlastele on pakkunud huvi etniline ühispärand, kultuur. Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala kultuur (ühiseepos Kalevala). Alates 1991. aastast tähistatakse ka Soomes järjepidevalt sugulasrahvaste päeva, kuigi ametlikuks tähtpäevaks pole seda kuulutatud.