Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Karjala kongress muutub mitteametlikuks

27.11.2015

Tuntud karjala ühiskonnategelane, Karjala kongressi eesistuja  Anatoli Grigorjev on  ilma jäänud organisatsioonist, mille nimega on seotud mitmed poliitilised avaldused ja suisa rahvusvahelised skandaalid, sest  Venemaa justiitsministeerium on Karjala kongressi välja arvanud riiklikust mittetulundusühingute registrist. Meediale edastatud kommentaaris selgitasid ametnikud, et antud otsus on tingitud maksutalituse nõudmistest ning seotud esitamata jäänud majandustegevuse aruannetega.

“Meie organisatsioonil polegi majanduslikku tegevust,” väitis omakorda Anatoli Grigorjev. “Kuid me ei kavatse ministeeriumi otsust edasi kaevata ega oma organisatsiooni uuesti registreerida. See on tühine formaalsus. Karjala kongress jätkab oma tegevust ilma ametlikku staatuseta,” ütles Grigorjev.

Viimastel kuudel on Karjala kongressi liider teravalt kritiseerinud vabariigi juhtkonda ning süüdistanud avalikult  Karjala vabariigi juhti Aleksander Hudilainenit põlisrahvaste huve kitsendavas  poliitikas. Nende avalduste pärast ei lubatud Grigorjevit oktoobri lõpus järjekordsele vabariigi juhi juures tegutseva karjalaste, soomlaste ja vepslaste nõukogu istungile, kuigi Grigorjev oli selle konsultatiivkogu üks asutajatest.

Allikas: finugor.ru

 

 

Välismaa agendiks tembeldatud Nuori Karjala lõpetab tegevuse

27. septembril 2015 Üleriigiline noorteorganisatsioon Nuori Karjala otsustas lõpetada tegevuse, teatab ühenduse koduleht.

Otsus sai langetatud, kuna 7. septembril Petroskoi linnakohus ei toetanud Nuori Karjala poolt, kes vaidlustas Karjala Vabariigi justiitsministeeriumi plaanivälise kontrolli õiguspärasust, mille tulemusel organisatsioon arvati “välisagendi” funktsioone täitvate ühenduste registri. Organisatsioon omakorda ei pea enam võimalikuks olla niiviisi tembeldatud, kuna see absoluutselt ei vasta tema tegevusele.

Seoses vastu võetud otsusega organisatsiooni nõukogu on alustanud Nuori Karjala likvideerimise protseduuriga. Liikmed uurivad samuti uue ühenduse loomise võimalusi, jätkamaks tööd karjala, vepsa ja soome keelte arendamisel ning kultuuride populariseerimisel.

Nuori Karjala arvati välisagendi funktsioone täitvate MTÜde registrisse 19. juunil 2015. Otsus sai tehtud Karjala Vabariigi justiitsministeeriumi plaanivälise kontrolli käigus. Varasemalt on teatatud, et kontrolli aluseks oli anonüümne kiri, milles väideti, et Nurori Karjala saab rahastust Soomest.

finugor.ru materjalide järgi

Karjalased


Karjala rahvuslippNimetused

Karjala nimeseletusi on mitu, sõna karja on seostatud tähendusega 'kari', 'karjakasvatajad'. Algsõnaks on arvatud ka kare, mis tähendab 'karune', 'viljakandmatu'. Tüves karja on nähtud ka germaani laenu tähenduses 'kivistik', 'kosk'.

Asuala

Karjalaste esivanemad asusid praegusest Karjala vabariigist edela pool, Soome lahe ja Laadoga järve vahelisel Karjala maakitsusel Leningradi oblastis ning sellest põhja pool. See oli Skandinaavia saagade Kirjalaland ja vene kroonikates Korela.

Strateegilise asendi tõttu on karjalaste asuala olnud piiriks lääne ja ida vahel, seetõttu ei saa rääkida ainult ühest Karjalast. Tänapäeval eristatakse kolme Karjalat: Soome Karjala, Vene Karjala ja Tveri Karjala.

Karjalased elavad Venemaa Föderatsioonis Karjala vabariigis, millle pealinn on Petroskoi (Petrozavodsk). Rootsi vallutuse eest põgenenud või küüditatud karjalased asusid 17. sajandil elama ka Tverimaale (tverikarjalased), kus praeguseks mõistab oma keelt peamiselt vanem põlvkond. Kuni II maailmasõjani elas karjalasi ka Soome poolt sõdade tulemusena Venemaale loovutatud territooriumil. Nende järeltulijad elavad mitmel pool, peamiselt Soomes ja Rootsis.

Arvukus

Karjalaste arv väheneb tohutu kiirusega: 2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli karjalasi 60 815, 2002. aastal 93 444 – neid on vähemaks jäänud 34,9% võrra. 1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus kiiresti langemas, põhjuseks venestumine ja negatiivne iive. Eriti kiire on tverikarjalaste arvukuse kahanemine. Kui 1989. aastal elas Tveri oblastis 23 169 karjalast, siis 2002. aastal vaid 14 633.

Karjala keele rääkijaid on kaheksa aastaga vähemaks jäänud kogunisti poole võrra: 2010. aastal rääkis keelt 25 605 inimest, 2002. aastal aga veel 52 880 – vähenemine on 53%.

Keel

Karjala keel kuulub läänemeresoome keelte hulka. Praegu on kasutusel kaks kirjakeelt: aunuse (livviko) ja päriskarjala (viena) kirjakeel. Üleminekuvorm aunusekarjala keelelt vepsa keelele on lüüdi keel. Esimesse rühma kuuluvaid murdeid kõneldakse Karjala Vabariigi põhjaosas Valge mere piirkonnas, samuti keskosas, aga ka Tveri ja Novgorodi oblastites. Teise ja kolmandasse rühma kuuluvaid murdeid räägitakse peamiselt Karjala vabariigi lõunaosas, Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal (aunuse murret lääne ja lüüdi murret ida pool).

Vienakarjala keel erineb soome keelest arvukate vene keele laensõnade poolest, aunusekarjala keel on soome keelest erinavam, kuid lähedane isuri keelele. Karjala keeles on kasetohule kirjutatud vanim teadaolev läänemeresoome kirjalik tekst, mis pärineb 13. sajandist.

Kultuur

Ida-Karjala sai tuntuks iidse muusika- ja luulemaana, kui sealtmailt kogutud rahvaluule põhjal koostati ja trükiti 1835 soome rahvuseepos "Kalevala".

Tänapäev

Rahvusvahelise tähtsuse annab Karjalale raudtee, mis on Sorokkast (Belomorskist) põhja pool Valge mere ääres Murmanski ainsaks ühendusteeks Venemaaga.

Eestikeelset kirjandust

Kurs, O. Hõimud hääbumas. Karjalased Ida-Karjalas. – Akadeemia 1, 1992.
A. Künnap, P. Palmeos, T. Seilenthal, Põhja ja itta. Lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. – Tallinn, 1974
P. Palmeos, Karjala Valdai murrak. – Tallinn, 1962
P. Palmeos, Pilk kõige lõunapoolsemale karjala murrakule. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 11, 1965
V. Uibopuu, Meie ja meie hõimud. Lund. – 1984
A. Volkov, Hilissügis, tõlkinud Jaan Õispuu. – Tallinn 2009
J. Õispuu, Karjala kirjakeele grammatikad ja lingvistika oskussõnavara. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 29, 1983
J. Õispuu, Djorža karjala tekstid. – Tallinn, 1990
Õispuu, J. Karjala keel ja Karjala keeleseadus. – Emakeele Seltsi Aastaraamat 1998–1999. – Tartu, 2000.
Õispuu, J. Eestlaste ja karjalaste oma keel lähikeelesugulaste taustal. – Oma keel 2, 2002
Õispuu, J. Karjala kirjandus ja keelepoliitika. – Keel ja Kirjandus 7, 2003.