Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Suur naftatootja käib handi šamaaniga kohut viimase maade pärast, Greenpeace koostas kaebuse

10.11.2015

Greenpeace’i Venemaa haru saatis järelevalve asutustele kaebuse 36 ökoloogilise rikkumise kohta, mis avastati handi šamaani Sergei Ketšimovi sünnipärastel aladel, kus Surgutneftegaz tegeleb nafta tootmisega. 3. novembril toimus järjekorras kümnes kohtuistung naftafirma kriminaalasjas Ketšimovi vastu.

Kohtuprotsess handi rahva jaoks püha järve Imlor hoidja üle venib ja läheb aina absurdsemaks. 12. novembril toimuval istungil saavad sõna ohvrid, keda šamaan olla väidetavalt relvaga ähvardanud.

Greenpeace on koostöös Sergei Ketšimoviga koostanud naftafirma ja salaküttide tekitatud keskkonnakahjude kaardi. Kokku avastati 36 rikkumist, sealhulgas veekogude ja pinnase naftareostusi, ebaseaduslikke ehitisi jms. Greenpeace’i koostatud rikkumiste kirjeldused koos koordinaatidega edastati Venemaa keskkonnakaitse valdkonna asutustele. Keskkonnakaitsjad pakkusid ka oma eksperte appi kontrollist osa võtma.

Ökoloogiliste rikkumiste kaart Imlori järve ümbruses: http://finugor.ru/sites/finugor.ru/files/images/imlor_small.jpg

“Oleme veendunud, et Surgutneftegazi ja põliselanike vahelise konflikti on põhjustanud just naftafirma vastutustundetu suhtumine viimaste maadesse. Ketšimov on aastaid taotlenud keskkonnasõbralikumat tegevust naftatootjate poolt, kuid vastuseks on saanud üksnes mõnitusi. Seepärast oleme nüüd koostanud ametliku kaebuse järelevalve organitele ning ootame, et valitsus lõppude lõpuks sunniks ettevõtet korda majja looma ja hakkaks põliselanikega arvestama,” kommenteeris Greenpeace’i Arktika kampaania juht Jevgenia Beljakova.

Surgutneftegaz toodab naftat Surguti rajoonis, kaasa arvatud traditsioonilistel handi rahva maadel. Ettevõte on avastanud Imlori järve all naftavarusid mahus kuni 1 miljon tonni.

Selle aasta märtsikuus tegid kaks Surgutneftegazi töötajat Sergei Ketšimovile, Imlori järve viimasele elanikule, tapmisähvarduse.

Greenpeace’i kaebuse täistekst

Finugor.ru materjalide põhjal

Handid


Handi-Mansi ringkonna lipp

Nimetused

Hantide enesenimetus on hantõ, ka kantõk; vene nimetus ostjak võib olla mugandus handi keelest as-jah (Obi rahvas).

Rahvaarv ja asuala

Hantide rahvaarv on viimasel ajal veidi kasvanud. 2010. aasta Venemaa rahvaloendusel loendati hante 30 943, 2002. aasta oli neid 29 000 – lisandunud on 7,9%. Handi keelt rääkis 2002. aastal 48%.

Handid elavad peamiselt Handi-Mansi ja Jamali Neenestis autonoomses ringkonnas, mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, Kesk-Uurali mäestikust itta. Pealinn on Hantõ-Mansiisk.

Keel

Handi keel kuulub soome- ugri keelte ugri rühma, kuhu kuuluvad ka mansi ja ungari keel. Handi keeles eristatakse põhja-, ida- ja lõunamuret.

Kultuur ja kombed

Karupeiede pidamine on põhjarahvaste kultuuritava, mis kõige rohkem levis Aasia loodeosas elavate hantide ja manside juures. Püha looma - karu -tapmist pidi lepitama peiede pidamisega. Arvati, et peale karupeiede pidamist tuleb looma kondid viia hiide - sellest saab alguse uus karu.

1930ndatel keelati nii karupeiede pidamise traditsioon kui ka hantide religioon - šamanism. Šamanism liidab esivanemate ja tootemlooma kultuse jumalate ja vaimude lepitamisega. Ülemjumal on handi religioonis Num Torõm, kes arvatakse tulevat maailma saarelt, mis asub keset Numto järve Torõm- Jaguni jõe ülemjooksul. See ala on olnud hantide pühapaik, kuni 1990ndatel avati seal naftatööstus.

Eestikeelset kirjandust

I. Manninen, Soome sugu rahvaste etnograafia. Tartu, 1929
T. Seilenthal, Suvi hantide juures. -- Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi. Tallinn, 1970
V. Uibopuu, Meie ja meie hõimud. Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust. Lund, 1984