Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Põhjarahvaste Instituut tähistab 85. aastapäeva

26.11.2015

Peterburis tegutsev Põhjarahvaste Instituut tähistab juubelit: unikaalne etnokultuurikeskus saab sel aastal 85 aastaseks. Neenetsid ja tšuktšid õpivad seal emakeelt ning handid saavad teada oma rahvakommetest. 

Tänapäeval  õpetatavad ja õpivad instituudis  valdavalt põhjarahvaste asuaaladelt pärit inimesed. Põhjarahvaste Instituudi direktor Arkadi Gašilov on ise väikesesearvulisest sölkupi rahvusest ning pühendanud kogu elu oma rahva traditsioonide ja keele uurimisele ja õpetamisele. 

“See on ainulaadne keskus Venemaal ja ilmselt ka kogu maailmas, kus põhjamaine intellekt on niivõrd tugevalt akumuleerunud ning kus on meie rahvuskultuurid on nii eredalt esindatud,” ütleb Gašilov. Instituudi juurde kuulub muuseum, kus eksponeeritakse rahvarõivaid, muusikanäiteid

Põhjarahvaste Instituut on Venemaa Hertzeni nimelise pedagoogilise ülikooli allüksus. Hetkel õpib seal  ligi 300 tudengit. Nende hulgas on palju põlisrahvaste järeltulijaid, kelle valikut on mõjutanud asjaolu, et vanavanemad kuulusid põlisrahvaste hulka,  Suurim osa instituudi vilistlastest pöördub õpingute järel kodukohta tagasi.

Allikas: finugor.ru

Sölkupid


Nimetused

Enesenimetus on sölkup või šölkup. Sölkuppe on vene keeles nimetatud ostjakisamojeedideks. Sölkupid on muistse laialt levinud lõunasamojeedide viimane hõim.

Asuala

Sölkupid elavad Siberis Tazi jõe ääres ning Obi ja Jenissei keskjooksu vahelisel alal, ulatudes Tomski oblasti, Krasnojarski krai ja Tjumeni oblasti Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna piiresse. Põhirahvuse moodustavad nad Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna Krasnoselkupi rajoonis.

Rahvaarv

Venemaa 2010. aasta rahvaloendusel loendati 3649 sölkuppi, 2002. aastal oli neid 4249. Umbes pooled sölkuppidest räägivad emakeelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks.

Ajalugu

13. sajandil saavad sölkupid turkide mõju- ja maksualusteks. 1628. aastal rajatud Krasnojarski kindlusasula (ostrog) tõi sölkuppidele Vene võimu ja jassakikohustuse. 18. sajandil algas massiline vägivaldne õigeusustamine. 1930. aastatel andis kollektiviseerimine, paikse eluviisi pealesurumine ja võitlev ateism sölkupi elulaadile ja traditsioonidele saatusliku hoobi. 1960. aastatel võtsid paikseks muudetud sölkupid omaks vene eluviisi ja massikultuuri.

Tänapäev

Sölkupid on traditsiooniliselt elatunud peamiselt küttimisest, kalastamisest ja karusnaha müügist. Taolise elukorralduse häving on sölkuppidele kaasa toonud suured kohanemisraskused uute elutingimuste ja -nõudmistega. Kohanematusega on omakorda kaasnenud tööpuudus ning massiline alkoholism. Internaatkoolides üles kasvanud noored on võõrutatud traditsioonilisest keskkonnast ja tegevusest, nende kiiret assimileerumist tõkestavad veel peamiselt antropoloogilised tegurid.