Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Neenetsid tegid "Terevisioonis" puhastamistseremooniat (ERR Terevisioon)

http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/c94f790d-f895-4c9e-aba5-6d693a668ef6/neenetsid-tegid-terevisioonis-puhastamistseremooniat

Neenetsid esitasid "Terevisioonis" laulu Siberi lindudest (ERR)

http://etv.err.ee/v/uudised/elu/9478d220-bf33-49f4-8011-a5142ccdfb05/neenetsid-esitasid-terevisioonis-laulu-siberi-lindudest

Neenetsid


Nimetused

Enesenimetus on n'enyt's', tähendades neenetsi keeles "pärisinimene", paikkondlikult hasaba. Neenetsite nimetus vene keeles on jurakisamojeed, kus jurak võib tuleneda komi nimest neenetsi kohta, jaran. Neenetsi-nimetus võeti Nõukogude Liidus ametlikult kasutusele 1920. aastail.

Jagunemine

Neenetsid jagunevad tundra- ja metsaneenetsiteks, kes kõnelevad eri keeli. Kui tundraneenetsid on Venemaa üks arvukamaid põhjarahvaid, siis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas elalavaid metsaneenetseid on ainult pooleteise tuhande ringis.

Asuala

Neenetsid elavad Kirde-Euroopa ja Loode-Siberi polaaraladel Kanini poolsaarest Valges meres Jenissei suudmeni (umbes 1 miljon km²). Administratiivselt kuuluvad need alad Neenetsi (pealinn Narjan-Mar), Jamali Neenetsi (pealinn Salehard) ja Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi (pealinn Dudinka) autonoomsete ringkondade koosseisu.

Arvukus

2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli neenetseid Venemaal 21 926. 2002. aastal oli neid 31 311 ja 2002. aastal loendati neenetseid 41 000. Emakeelt valdab vaid 40% neenetsitest.

Keel

Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma koos sölkupi, eenetsi ja nganassaani keelega. Neenetsi keeles 1895. aastal ilmunud aabits oli üks esimesi samojeedi raamatuid. Neenetsitel oli oma ladina tähestikul põhinev tähestik, mis viidi kirillitsapõhiseks 1938. aastal.

Tegevusalad

Neenetsite peamiseks tegevusalaks on olnud kalastamine, küttimine ja põhjapõtrade ning karusloomade kasvatamine. Neenetsite elukäiku on mõjutanud naftaleiukohad nende territooriumil. Naftatööstuse planeerimisel ei arvestatud põlisrahvaste elukeskkonda.

Eestikeelset kirjandust

A. Künnap, P. Palmeos, T. Seilenthal, Põhja ja itta. Lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost, Tallinn 1974
A. Künnap, Samojeedid, meie kauged keelesugulased. Keel ja Kirjandus 4, 1966
V. Uibopuu, Meie ja meie hõimud. Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust, Lund 1984