Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Permikomid

 

Asuala

Permikomid elavad Permikomi ringkonnas Permi krais, Kirovi oblasti loodeosas ning mitmel pool Siberis Tjumeni oblastis.

Permikomi autonoomse ringkonna naabruses on ka põlist permikomi asustust. Päris Kaama lätetel, Kirovi oblasti Afanasjevo rajoonis elab rühm permikomisid (zjuzdintsõ). Nad on venestumas.

Permi oblasti Krasnovišerski rajoonis elavad jasvakomid (Krasnovižerski permjakid), kes reeglina on arvatud permikomide hulka. Viimastel aastatel on jasvakomide seas tekkinud etniline ärkamine. Oblastivõimude toel on välja antud jasvakomikeelne aabits ning jasvakomisid on hakatud, võib-olla rahvuspoliitilistel kaalutlustel, esitama eraldi etnilise rühmana. Jasvakomid arvukust hinnatakse 5000-le, neist umbes 2000 elavad oma põlisel asualal Jasva jõel.

Autonoomia

Permikomi rahvusringkond (32 900 km²), mille pealinn on Kudõmkar, sai pärast Nõukogude Liidu lagunemist Venemaa Föderatsiooni täieõiguslikuks subjektiks, ent jäi samas ka teise föderatsioonisubjekti – Permi oblasti koosseisu. Sellele juriidiliselt skisofreenilisele olukorrale lisandus raske ja püsiv sotsiaalmajanduslik kriis, millega kaasnes elatustaseme järsk langus.

Lahendust nähti üle jõu käivast autonoomiast loobumises ning ühinemises märksa jõukama Permi oblastiga. Detsembris 2003 toetas referendumil enamus permikomidest oma autonoomia liitmist Permi oblastiga. Väikesearvulise rahvusliku haritlaskonna vastupidist nõu ei võetud kuulda. 2005. aastal liideti Permikomi autonoomne ringkond Permi oblastiga ning uue administratiivüksuse nimetuseks sai Permi krai, ringkonnast endast on järel vaid nimetus. 

Permikomi autonoomne ringkond on läbi aegade olnud suhteliselt vaene ja mahajäänud piirkond. Erilisi maavarasid ja tööstust seal pole ning ka sisserändajaid on olnud suhteliselt vähe. Permikomid on jäänud peamiselt maarahvaks. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 1959–1979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast.

Keel

Kaotanud sidemed oma ajaloolise asualaga, on noored unustanud emakeele. 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Maal on permikomid enamusrahvus ja viimastel aastatel on nende osakaal seal veelgi kasvanud, sest muulased rändavad külast minema intensiivsemalt kui permikomid.

Venestumine kulgeb kiires tempos, eriti rajoonikeskustes ja suuremates asulates. Permikomi keel on ühiskondlikust kasutussfäärist välja tõrjutud. Tänapäeval ongi permikomi rahvuskool praktiliselt lakanud olemast. 1989. aastal oli ringkonnas alles 23 rahvuskeskkooli ja 23 kaheksaklassilist rahvuskooli, kuid õppetöö käis vene koolide õppeplaanide järgi ja permikomi keelt neis ei õpetatud. 1989. aastal õppis emakeelt vaid 22% permikomi lastest.

Alates 1958. aastast permikomi keeles ajalehte ei ilmu. Kohalikus raadios on permikomikeelseid saateid väga harva. Alates 1990. aastatest on permikomikeelseid saateid 40 minutit nädalas. Soikunud on permikomikeelsete raamatute kirjastamine.

Ajalugu

1472.–1505. aastani sunniti permikomid vene õigeusku ja allutati Moskva suurvürstiriigile, algas kolonisatsioon ja venestamine. 16. sajandil muutusid permikomide asualad Siberi vallutamise tugipunktiks, komid on sunnitud taganema venelaste sisserände eest, osa neist haarati sellega kaasa.

18. sajandi algul sai Vene suurmaaomanik Grigori Stroganov Peeter Suurelt enamuse permikomi asualadest "igaveseks ja päritavaks valduseks", permikomid pärisorjastati. 1861. aastal uputati verre permikomide ülestõus Stroganovite pärisorjusliku rõhumise vastu (59 000 permikomist olid 38 000 Stroganovite pärisorjad).

1925. aastal rajati Permikomi autonoomne ringkond. 1930. aastatel hävitati füüsiliselt või suleti vangilaagritesse suurem osa emakeelse õppekirjanduse autoreid, teadustöötajaid ja permikomi kirjanduse rajajad. 1960. aastatel algas permikomide massiline väljarändamine oma ajalooliselt asualalt.