Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Zoltán Kodály 125. sünniaastapäevale pühendatud kontsert 14. detsembril

Käesoleva aasta detsembris täitub 125 aastat XX sajandi ühe tähelepanuväärsema ungari helilooja Zoltán Kodály (16.12.1882-6.3.1967) sünnist.

Kodály 125. sünniaastapäeva tähistamiseks toimub reedel, 14. detsembril kell 19 Tallinna Metodisti kirikus (Narva mnt 51) Ungari Instituudi ja Eesti Kooriühingu korraldusel noortekooride kontsert, kus kõlavad nii Kodály kui ka eesti heliloojate teosed. Kontserdil esinevad Tallinna Muusikakeskkooli lastekoor, tütarlastekoor Ellerhein ja Tartu Noortekoor. Kontsert on kõikidele huvilistele tasuta.

Ungari helilooja, muusikateadlase ja pedagoogi, ungari rahvusliku muusika ühe looja Zoltán Kodály kaasaegse kõlapildiga muusika põhineb rahvamuusikal, mida ta on ka ise kogumas käinud. Rohkelt folkloorset ainest sisaldavad laulumäng Háry János (1926) ja Székely vonó (Seekelite ketrustuba, 1924), kuid ka kammermuusika ja koorilooming on inspireeritud rahvamuusikast. Tuntumad teosed kooridele on Psalmus Hungaricus (1923), Ferenc Lisztile (1936), Väinämöinen mängib muusikat (1944) jpm. Kodály on uuendanud märkimisväärselt koolide muusikaõpetust ja arendanud koorikultuuri. Tema relatiivset noodilugemisüsteemi on hakatud kasutama kogu maailmas.

Kodály on mõjutanud oluliselt ka eesti muusikakultuuri. 1938. aastal käis Eduard Tubin Budapestis, kus ta tutvus Zoltán Kodályga. Kodály soovitusel hakkas ta rohkem tähelepanu pöörama Eesti rahvaviiside kasutamisele ning käis 1938. aasta suvel Hiiumaal rahvaviise korjamas. Huvist rahvaloomingu vastu alustas ta tööd balletiga "Kratt".

Ka Veljo Tormise jaoks sai oluliseks Kodály 80. sünnipäevale pühendatud festivali külastamine Ungaris 1962. aastal, kus ta esmakordselt kuulis Kodály koorimuusikat. Nende muljete mõju all sündis kooriminiatuuride tsükkel "Sügismaastikud" -- Tormise tuntumaid teoseid. Alates 1966--1967 kirjutatud "Eesti kalendrilauludest" nais- ja meeskoorile on ta järjest enam süvenenud rahvalaulude maailma.

Z. Kodály tööd relatiivse noodilugemise süsteemi hakkas Eestis propageerima muusikapedagoog ja helilooja Riho Päts. Süsteemi arendas eesti jaoks sobivaks tema õpilane Heino Kaljuste. Nn. jo-le-mi süsteem on üldhariduskoolides muusikaõpetuses tänapäevani valdav. Heino Kaljuste lastekoori "Ellerhein" dirigendina oli 1970.-1980. a-tel ka innukaks
Kodály koorimuusika tutvustajaks Eestis.

Lisainformatsioon:
Kadi Raudalainen, Ungari instituut - tel 6440445

Kaie Tanner, Eesti Kooriühing - 627 4451