Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Saamist vang kaebab lassoviskamiskeelu üle

Norras vangis karistust kandev saami rahvusest mees väidab, et Norras piiratakse põlirahvaste õigusi.  

Johan Aslak Hætta kurdab, et ta ei ole võimeline säilitama oma saami-identiteeti, kuna ta ei saa vanglas lassot heita.

Hætta osutab rahvusvahelise organistatsiooni ILO põlisrahvaid puudutavale konventsioonile, mille kümnenda artikli järgi tuleb karistuse ajal kannatava põlisrahva esindaja juhtumi menetlemisel arvesse võtta tema majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi eripärasid.

Hætta on võideldud jõuliselt oma õiguste eest, sest karistuse kandmise alguses ei saanud ta raadiost kuulata saamikeelseid uudiseid ega kanda saami rahvusriideid.

Lasso heitmisele pani aga Trondheimi ringkonna vangla juhtkond piiri. "Juhtkond põhjendab lasso hetimise keeldu selle tegevuse ebaturvalisuse tõttu. Ma ei saa sellest aru. Köis on ju 20 meetrit pikk ja müürilt on 40 meetrit lähima puuni. Põgenemiseks ei saa köit kasutada", räägib Hætta Norra lehele Adresseavi.

Ta ei mõista ka seda, miks vanglas pakutakse pitsat ja pastat, mis ei ole piirkonna rahvustoit. Hætta igatseb toiduvalikusse näiteks kuivatatud põhjapõdraliha.

Saamist vang tegi ettepaneku, et põhjapõdraliha võiks söögiks pakkuda näiteks saamide rahvuspäeval, 6. veebruaril.

Purjus olles Kautokeinos isikuvastase kuriteo toime pannud Hætta on vanglas oleku ajal teinud läbi täieliku elumuutuse. Ta lõpetas keskkooli ja tahab nüüd alustada ajalooõpinguid.

Vangla juhi sõnul järgitakse vanglas seadusi ja määrusi ja püütakse täita vangide soove võimaluste piires. Ta ei osanud siiski öelda Adresseavi lehele, kas vanglas peetakse saami rahvuspäeva.

Põhjapõtrade püüdmiseks kasutatakse pikka õhukest tõrvatud köit, mille teises otsas on sõlme jooksmise jaoks tehtud põdrasarvest rõngas kiela

Allikas: Terhi Width , Helsingin Sanomat