Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Linastus film Jamali neenetsite pühapaigast

24.04.2008

Eelmisel nädalal esilinastus Salehardis Jamali neenetsite pühapaigast vändatud tõsielufilm "Jäljed".

Filmi autori Viktor Žukovi sõnul räägib film Ust-Polui pyhapaiga avastamisest ja uurimisest. Film pöörab tähelepanu ka muinasmälestiste tähendusele ja nende hoidmisega seotud küsimustele. Filmi esitlus toimus nõupidamisel "Jamali kultuurimälestiste hoidmine ja kasutamine", kirjutas Finnougoria.ru.

Ust-Poluis on kunagi asunud neenetsite tähtsamaid pühapaiku. Praegu asub see Jamali-neenetsi rahvusliku piirkonna pealinna Salehardi armetus linnasüdames.

Teadlased märkasid Ust-Polui pühapaika 1932. aastal, kui hüdrojaama ehitusel satuti luude ja savinõukildude kihile. Praegu Salehardi linna südames asuv paik jäi toona linnast paari kilomeetri kaugusele. Tööliste vahendusel jõudsid leiud Leningradis asuva Peeter Suure nimelise antropoloogia- ja etnograafiamuuseumi töötajateni. Leiud avaldasid uurijatele sedavõrd sügavat muljet, et Ust-Poluisse otsustati korraldada uurimisreis.

1935.-1936. aastani toimunud uuringutel leiti Ust-Poluist ligi 18000 eset. Mälestis äratas koheselt tähelepanu nii toonases Nõukogude Liidus kui ka piiri taga. Arvati, et tegemist on muinasteaduslikus mõttes väga rikkaliku asulakohaga. Uuringud lõpetas aga võimudepoolne vägivald -- uurimisrühma juht hukati.

1946. aastal toimunud kaevamiste käigus jõuti järeldusele, et Ust-Polui on obiugrilaste tähtsamaid muinasmälestisi. Sellest hoolimata jõuti uute uuringuteni alles pool sajandit hiljem. Aastatel 1993-1995 läbi viidud uuringute käigus tehti mitmeid olulisi järeldusi. Kultuurikihi vanuseks määrati 2100 aastat. Leiti, et toonase tunduvalt pehmema ilmastiku tõttu oli piirkond tänapäevasest palju metsasem. Tegemist on suure ja keskse, võimalik, et hõimudevahelise pühapaigaga.

Samas tegid teadlased ka üldisemat laadi olulise avastuse. Põhjapõtrade kasutamise algus veoloomadena ulatub vähemalt samasse aega Ust-Polui pyhapaiga kultuurikihi tekkimisega. Seni oli põhjapõdrakasvatuse algust peetud 700-800 aastat hilisemaks.

Viimase viie aasta jooksul on Ust-Poluist saadud enam kui 7000 leidu: savinõude kilde, nooleotsi, vibude osi, soomusrüüde soomuseid, põdravaljaste osi, helmeid, pronksist loomade ja inimeste kujutisi, kujukesteks voolitud luust lusikaid, nuge, valuvorme jm.

Kuigi uuringud on olnud viimasel ajal edukad (eelmisel aastal osalesid kaevamistel isegi Itaalia arheoloogid), tunnevad uurijad paiga saatuse pärast tõsist muret. Hoolimata pikaaegsest uuringutest peidab pühapaik veel väga palju hindamatut teavet, mille märkamiseks, jäädvustamiseks ja uurimiseks puudub praegu tehnoloogia. Kultuurimälestiste kaitse pole aga kohalike vene võimude huvipuuduse ja inimeste vähese teadlikuse tõttu kuigi heal järjel.

Allikas: Finnougoria, Maavalla koda (tõlge)