Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Ildikó Lehtinen: Soomes asuv Soome-Ugri Selts tähistab 125. aastapäeva

1883. aasta 15. novembril kogunes Helsingi Ülikooli teaduskondade istungisaalis rühm kultuurimõjutajaid ning juba järgmise päeva ajaleht Uusi Suometar andis teada Soome-Ugri Seltsi (Suomalais-Ugrilainen Seura) asutamisest. Seltsi eesmärgiks oli määratletud “edendada teaduslikku uurimist soome-ugri rahvaste keelte, muinasteaduse, muinasajaloo ja rahvateaduse valdkonnas, lähetades uurijaid mainitud rahvaste asualadele”. Sanskriti ja võrdleva keeleteaduse professor Otto Donner, kes oli tegev seltsi kauaaegse esimehena aastatel 1894–1909, viitas asutamiskõnes Matias Aleksanteri Castréni ulatuslikele uurimisretkedele ja teadustööle.

Soome-Ugri Seltsi poolt organiseerituna ja rahastatuna algas innukas kogumisetapp. Teaduslikke ekspeditsioone tehti laiaulatuslikult Lapimaast Ungari, Siberi ja Kesk-Aasiani – Mongooliasse välja. Uurijad käsitlesid sellistegi rahvaste kultuure ja keeli, milliseid usuti olnud mõjutanud uurali keeli ja kultuure. Korraldati ka arheoloogilisi ekspeditsioone Lõuna-Siberi steppidesse.

Uurijad siirdusid tundmatutesse kaugustesse ja talusid jõudu proovilepanevaid raskusi. Castréni kombel ootas neid ees töötamine erandlikes tingimustes. Teadlased viibisid uurimiskohtades kaua, mõnikord mitmeidki aastaid. Reisideks valmistuti hoolikalt. Kaamera, kassetid ja helisalvestusvahendid ehk fonograafid eeldasid ettevaatlikkust karmides tingimustes reisijatelt. Keeleuurijatel ja etnoloogidel oli sama ülesanne: koguda võimalikult palju teavet keelesugulaste keeltest ja kultuuridest. Nad tundsid, et ohverdavad end teaduse altarile ja tegutsevad soomluse ehk isamaa hüvanguks.

Ekspeditsioonidel koguti materjali ja seltsi koosolekutel tutvustati teaduslikke järeldusi ning uurimisreise. Alates aastast 1884 kuulati ära üle 200 ettekande, millest vastavalt põhikirjale anti teada päevalehes. Soome-Ugri Selts on alati keskendunud teadusandmete avaldamisele. Aikakauskirja esimene vihik publitseeriti aastal 1886 ja see sisaldas soome-ugri rahvaste asualade kaardi. Aastal 1890 algatas selts teise sariväljaande, Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia, mille köidetes on avaldatud esmajoones antud valdkonna väitekirju ja folkloorimaterjali.

Uurimisreisidel kogutud ulatuslikku keeleainest on vormitud sõnaraamatuteks. Sõnaraamatusarjas Lexica Societatis Fenno-Ugricae on lisaks soome keele etümoloogilisele sõnaraamatule avaldatud mitmeid soome-ugri ja turgi keelte sõnastikke. Uurijad on oma retkedel süstemaatiliselt kogunud ka etnograafilisi esemeid. Rikkalikult illustreeritud sari Kansatieteellisiä Julgaisuja sisaldab muu hulgas teost C. G. Mannerheimi Aasia-retkest.

Selts kannab hoolt ka ülikoolide soome-ugri instituutide õppematerjalide eest ja avaldab õpperaamatuid oma sarjas “Apuneuvoja suomalais-ugrilaisten kielten opintoja varten”. Algusest peale on selts pidanud tähtsaks rahvusvahelisi sidemeid. Finnisch-Ugrische Forschungen on avaldanud erialaseid uurimusi saksa, prantsuse ja inglise keeles alates 1901. aastast.

Seltsi poolt korraldatavatel rahvusvahelistel seminaridel arutatakse üha teadusküsimusi. Uurimisreiside traditsioon kestab edasi. Muutusi on toimunud seltsi liikmeskonnas ja juhatuse koosseisus. Alates 1980ndatest on hakanud mõju saavutama naisteadlased; nüüd on seltsi juhatuse esimeheks professor Ulla-Maija Kulonen.

Juubeliaasta auks korraldatakse 2008. aasta hilissügisel kaks seminari, Kultuuride muuseumis (Kulttuurien museo) avatakse näitus “Castréni jälgedes. Soome-Ugri Selts 125” ning avaldatakse filosoofiadoktor Timo Salmise ajalooraamat “Aateline teadus. Soome-Ugri Selts 1883–2008”.