Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Hõimupäevade esinejad

Ersa-ja mokšamordvalased
TOORAMA


Toorama tähendab mordva mütoloogias kuningas Tjushtja sarve. Häda korral tuleb puhuda, ta teisest ilmast appi kutsuda, et hävivat maad ja kultuuri taastada. Nimelt seda asja ajab mitmekülgsel moel mordva laulupärimusele keskendunud ansambel Toorama.

Enne tegevuse alustamist kogus grupi eestvedaja Vladimir Romashkin (Jovlan’ Olo) koos sõpradega hoolikalt vanarahva laule, kombeid jms. Lindistati ning filmiti, jäädvustades ka lauljate loitsivad käeliigutused ja sõrmemurdmised. Kogu esitust ümbritses lumm.

Muusikat loodi traditsiooni ja energiat silmas pidades. 1990. aastal algasid Mordva pealinnas Saranskis proovid ning peagi ka esinemised. Praeguseks on läbi käidud pea kõik Euroopa riigid. Eestis on Toorama käinud mitmeid kordi, ülimenukalt on esinetud Viljandi pärimusmuusikafestivalil.

Ansambli esituses kõlab Mordva mitmehäälne meestelaul. Laulmistiil on voogav ja pikaldane väga intensiivse häälega. Laulugruppi kuulvad nii ersad kui ka mokšad ja ka laulud on mõlema rahva hulgast. Mordvas on mitmehäälsel laulul äärmiselt suur rituaalne tähtus. Mordva pulma on nimetatud isegi rahvalaulu ooperiks. Pillimuusikal pole erilist tähtsust. Laul on põhiliselt kolmehäälne, jagunedes veel omakorda heterofooniliselt lauljate vahel. Võib öelda, et igal lauljal on oma partii, mis erineb teistest.

Mordva laulul on kauged sidemed setu mitmehäälse lauluga. Mordva meestelaulu elluäratajaks oli praeguse ansambli juhi Andrei Romaškini isa Vladimir Romaškin. Praegu tegutseb Toorama teine põlvkond.

Toorama esineb Viljandimaal, Raplamaal, Tallinnas ja Viljandis


Liivlased
LIVLIST


Līvlist on üks vanimaid liivlaste ansambleid, mis on asutatud 1972. aastal. Ansambel tegutseb Riias ning kannab edasi liivlaste vanu kombeid ja traditsioone. Ansambli repertuaaris on erinevad laulud ja mängud, mida esitatakse akordioni ja viiuli saatel. Korduvalt on käidud esinemas Eestis ja Soomes.

Livlist esineb Valgamaal, Tallinnas ja Viljandis.



KĀNDLA

Liivi folklooriansambel Kāndla on 17-liikmeline: seitse täiskasvanut ja kümme noorema põlve esindajat, kes kõik on liivlaste järeltulijad ja sõbrad. Ansambel "Kāndla" (Kannel) tegutseb alates 1972. aastast Targale vallas, aga kuna paljud liikmed on kodu- ja koolikohaks valinud Ventspilsi linna, siis on tänu Ventspilsi ja Targale valla heale koostööle ansamblil võimalik koos käia ka Ventspilsis Liivi ordulossis.

Ansambel on korduvalt külastanud Eestimaad, andes kontserte Tartus,Tallinnas, Paldiskis, Saaremaal ja Hiiumaal. Pidevalt on osaletud rahvusvahelisel folkloorifestivalil "Baltika" nii Eestis kui Lätis. Noorem osa ansamblist Piski Kandla (Väike kannel) esindab liivi folkloori iga aasta Lätis toimuval rahvusvahelisel koolinoorte festivalil "Pulka eimu, pulka teku".

Nende rahvalauludes, tantsudes ja aulumängudes kajastub aastaringne liivlaste elu ja rahvakombed. Mängitakse rahvapille: kannelt, plokkflööti, väikest trummi ja jauramit.

Kandla esineb Hiiumaal, Läänemaal ja Tallinnas.


Ungarlased
BÜRKÖS


Rahvamuusikaansambel Bürkös on üks uusi ja tähelepanuväärsemaid ungari rahvamuusika tutvustajaid. Pärit on nad Põhja-Alfödist, Nagykállóst, kus nad tegutsevad pea ainsa professionaalse rahvamuusikaansamblina. 2003. aastal Bürkösis kokku saanud noorte muusikute ja lauljate eesmärgiks on säilitada, vahendada, aga ka töödelda ehedat ungari rahvamuusikat.

Nad kõik teevad seda suure armastuse ja pühendumusega, seda enam, et enamiku liikimete kutsetööski on rahvamuusika õpetamine. Viie tegutsemisaasta vältel on Bürkös käinud kontserte andmas ja rahvatantsuansambleid saatmas väga erinevates maades: Mehhikos, Maltal, Itaalias, Türgis ja mujalgi. 2008. aasta jaanuaris pälvisid nad oma regioonis preemia ungari rahvakultuuri edendamise eest.

Bürkös esineb Tallinnas, Tartus ja Viljandis.


Udmurdid
INVOŽO


Peab kohe alguses mainima, et Invožo nimelisi rahvamuusikaansambleid on Udmurdimaal mitu, sest tegemist on püha sõnaga.

Hõimupäevadele tulev rahvamuusikaansambel Invožo on pärit Lõuna-Udmurdimaa auväärsest külast Karamas-Pelga, kus lõunaudmurtide rahvatraditsioonid on vägagi eredalt säilinud. Nii kannavad nad endas ka laulu tekitamise traditsiooni, lauldes sellest, mida näevad ja kogevad.

Nagu külaelule omane, on nad asendamatud kogukondlike rituaalsete toimingute juures, näiteks laulavad nad matustel, ohverdamistoimingutel ja külaliste vastuvõtul. Invožo on üks vanemaid piirkondlike rahvamuusikarühmi.

Invozo Tartumaal, Põlvamaal ja Viljandis.


Karjalased
KARELIA


Ansambel on asutatud juba 1961. aastal. Repertuaaris kõlavad Karjala põlisrahvaste soomlaste, vepslaste ja karjalaste tantsud, laulud ja mängud. Tihtipeale pakub ansambel interaktiivset programmi, milles pealtvaatajad muutuvad üheks osaks programmis. Eesmärgiks ongi Karjala põlisrahvaste tutvustamine, samuti vana kombestiku säilitamine. Ansambel on esinenud Austrias, Poolas, Rootsis, Saksamaal ja arvukalt Soomes vägagi erinevatel festivalidel.

Karelia esineb Narvas, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Tallinnas ja Viljandis.


Setud
TSIBIHÄRBLASEQ


Tsibihärbläste rühm on tegutsenud ligi 22 aastat. Praegu on põhikoosseisus kümmekond näitsikut. Põlvkonnad on muidugi vahetunud ja paljud on läinud linnaõhku ahmima, ent samas on jäänud ikkagi nö sabassörkijateks. See tähendab, et kui lähedal juhtutakse olema, tullakse igal juhul kaasa laulma. Vanemad koori liikmed on kooris laulnud 13-14 aastat. Praeguses kooris laulavad-tantsivad 13-25-aastased noored neiud ja üks 13 aastane poiss. Mõned neist on Obinitsa kandi lauluemade lapselapselapsed. Koori tegevuse juurde on tagasi tulnud koori esimese koosseisu liikmeid, kes praegu elavad juba linnades.

Tsibihärbläste repertuaari kuuluvad kohalikest leelonaistest vanaemadelt õpitud vana setu leelo ja valik laulumänge. Repertuaari kokkupanekul on nad lähtunud just kohalikust lauluvarast ja traditsioonist. Lisaks tantsivad vanu seltskonnatantse, mida on Setumaalgi tantsitud. Koostööd tehakse ersa Toorama noortestuudio noortega Saranskist ja Faina Esmakova kandlerühmaga Marimaalt Medvedevi rajoonist.

Siinjuures ei saa mööda, et Tsibihärbläste leelo kannab kvaliteedimärki: nad on saanud kahel korral Eesti rahvuslikult folkloorinõukogult kõrgema kategooria. Peale selle on Tsibihärbläseq noorim folkloorirühm, kes on saanud Anne Vabarna omakultuuripreemia. Samuti on Tsibihärbläsi tunnustanud preemiaga Eesti Kultuurkapital. 

Tsibihärbläsed esinevad Tallinnas ja Viljandis.  


Setud
SIIDISÕSARÕ


Selle nimega ansambel loodi 1994. aastal, kuid liikmed peavad algusajaks juba 1973. aastat. Just siis, enam kui kolm aastakümmet tagasi, läks praeguse ansambli juhi Ilme Haavalo ema Anna Täht laulma rahvamuusikaansamblisse Leegajus.

Hiljem tehti Leegajuse juurde eraldi setu rühm, nn leelokoor, sellest kasvas välja setude ansambel Sõsarõ, millest eraldus Siidisõsarõ. Praegu jätkavad esinemist mõlemad kollektiivid.

Siidisõsarõ on sugulasansambel, kelle kümnekonnast liikmest on seitse ühest suguvõsast. Siidisõsarõ tähendabki kõige lähedasemat ja armsamat õde.

Enamus Siidisõsarõ repertuaarist on vanad setu rahvalaulud, osa on ka lauljate endi tehtud. Setu koorilaul on kolmehäälne: laulavad killõ, torrõ ja abihääl. Viimast, bassile sarnast häält suudavad laulda väga vähesed.

Proove tehakse enamasti Tallinnas Salme kultuurikeskuses. Esinemas on Siidisõsarõ käinud lisaks Eestile veel Venemaal, teistes Balti riikides, Soomes ja Saksamaal. 

Siidisõsarõ esineb Tallinnas ja Viljandis.  

Soomlased
KOHTALOTOVERIT


Kohtalotoverit (saatusekaaslased) on 2006. aastal asutatud Kesk-Põhjamaa kõrgema kutsekooli rahvamuusikat õppivate üliõpilaste poolt. Ansamblile on iseloomulik improviseerida arhalise laulupärimusega, teisest küljest esitada ka nn pelimannide loomingut. Kohtalotoverit on oma loomingus püüdnud neid erinevaid viise ühendada.. Nii saavad uue vormi Kalevala regivärss ja soomlaste regilaulud kui ka pelimannide polkamasurka. Kohtalotoverite loomingusse kuuluvad ka omad viisistused, milles esitatakse vanemat pärimust uuel kombel. Ansambel mängib vägagi erinevatel pillidel: hiiu (rootsi) kannel, kannel, kitarr, lõõtspill, parmupill, torupill, tšello ja vilepill.

Kohtalotoverit esineb Tallinnas, Harjumaal ja Viljandis.



Marid
MORKO KUNDEM


Morko Kundem, tõlkes Morko maakond, on Marimaal hinnatud kui ehedat mari rahvamuusikat mängiv kollektiiv. Pärit on nad Marimaa kõige rahvuslikumast Morko rajoonist, kust on pärit ka enamik maride tuntuimatest kirjanikest ja luuletajatest. Valdavalt mängitakse tempokaid mari tantsuviise, mida saadavad kolm lõõtspilli.

Morko Kundem esineb Järvamaal, Harjumaal, Tallinnas ja Viljandis