Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Saami rahvuspüha Vanalinna Muusikamajas 11. veebruaril

Hõimuõhtute sarjas tähistame 6. veebruaril peetavat saami rahvuspüha kolmapäeval, 11. veebruaril kell 18 Tallinnas Vanalinna Muusikamajas saami õhtul.

Suvisest reisist põhjasaamide juurde kõneleb Mikk Sarv. Saab näha filmikatkendeid, vaadata pilte, kuulata muusikat ning maitsta saami suupisteid. Kaasa lööb Tõnis Tulp kitarril.

Üritus on tasuta, kõik huvilised on oodatud!

Fenno-Ugria Asutus

koostöös Kuningliku Norra Suursaatkonnaga.



Saamid, keda on kokku umbes sada tuhat, elavad Soome, Norra, Venemaa ja Rootsi põhjapiirkonnas, nad on Põhjamaade ainuke põlisrahvas.


6. veebruar kinnitati saami rahvuspühaks 1992. aastal 15. saami kongressil Helsingis. 1917. aastal algas sel päeval Trondheimis esimene saami kongress, millel osales umbes sada põhja- ja lõunasaamide esindajat nii Norrast kui Rootsist. Kongress pani aluse saamide riigipiiridest sõltumatule ühistööle ja väljendas esmakordselt saami rahva ühtsust. Peamiseks mureks oli traditsiooniliste elatusalade säilimine, sest riigipiirid tõkestasid saamide traditsioonilisi liikumisteid ja piirasid karjakasvatust. Järgmine kongress, millel osalesid ka Soome saamid ja kus moodustati Põhjamaade Saami Nõukogu, toimus alles 1956. aastal. Venemaa saamid liitusid Saami Nõukoguga 1992. aastal.

 

1992. aastal jõustus Norras ja Soomes ka keeleseadus saami keele olukorra parandamiseks. Rootis jõustus seadus saami keele kasutamisest ametkondades ja kohtus 1999. aastal.

Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled (erinevate määratluste järgi on neid kuus kuni kümme) on läänemeresoome keelte kõige lähemad suguslaskeeled. Kõige suurema kõnelejate arvuga on põhjasaami keel, mida räägitakse kõikide saami asualade põhjaosas.