Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Uudiseid soome-ugri maailmast

Permikomid ohus

Permikomi aktivistid taunivad artiklites ja avalikes kirjades rahvuskultuuriasutuste ühendamist, nimetades seda kultuurigenotsiidiks.

Permi krai võimud on otsustanud ühendada neli permikomi kultuuriasutust: raamatukirjastuse, rahvusansambli Šondiban, rahvuskultuurikeskuse ja ringkonna kinokeskuse.

Väidetavalt laekub permikomide rahvustegevuse toetamiseks eelarvesse üle 70 miljoni rubla aastas, samas kulub nelja asutuse ülalpidamiseks vaid 10 miljonit. Permikomide hinnangul on rahakasutus läbipaistmatu ja ühiskondlikult kontrollimatu.

Permikomi keele ja kultuuri olukord on pärast autonoomse ringkonna liitmist Permi kraiga 2005. aastal tunduvalt halvenenud.


Vene patriarh on ersa

Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill on nime ja esivanemate elukoha järgi otsustades pärit soomeugrilaste seast, tema esivanemad olid arvatavasti ersad.

Patriarh Kirilli kodanikunimi on Vladimir Gundjajev, mis pärineb nimeuurijate väitel soomeugrilaste tavapärasest mehenimest Kundei (marid) või Gundjai (ersad ja mokšad).

Gundjajevid elasid Nižni Novgorodi kubermangus – praegusel Mordvamaal. Patriarhi raudteelasest vanaisa ja isa olid samuti vaimulikud, keda tabasid nõukogude repressioonid.

Ersa rahvusest oli ka 17. sajandil elanud Venemaa patriarh Nikon, kes viis läbi kirikulõhe ja vanausuliste liikumise põhjustanud Vene õigeusu kiriku reformi.


Soome-ugri esperanto

Udmurdi kirjanik Aleksei Arzamazov (pildil) on kolme aastaga loonud soome-ugri kunstliku ühiskeele, mille õpik on kättesaadav internetis.

Arzamazovi arvates võiksid eri rahvustest soomeugrilased suhelda omavahel teisiti kui vene keeles.

Tehiskeele loomiseks kasutas ta soome, eesti, ungari, udmurdi, komi, mari, ersa, mansi, neenetsi ja saami keele sõnu ning paljuski ühiseid foneetilisi, morfoloogilisi ja süntaktilisi süsteeme.

Soome-ugri tehiskeeles lõpevad kõik nimisõnad a-ga, omadussõnad o-ga ja määrsõnad e-ga. Keel põhineb ladina tähestikul, mis teeb mugavaks ka suhtlemise internetikekkonnas.

Keele võib ära õppida umbes kuu ajaga, kinnitab Arzamazov.


Vadja linn ei kerki

Vadjalaste asualale rajatava linna ehitusega pole veel alustatud, kirjutas Ust-Luga sadamat külastanud Eesti Päevalehe korrespondent Jaanus Piirsalu.

Tema sõnul ei alusta kuni 70 tuhande elanikuga linna ehitust Laugasuus tõenäoliselt enne 2010. aastat.

Sadamatöötajatele mõeldud linna aladele jääb ette kolm vadja küla: Liivtšylä (Peski), Luutsa (Luuditsa, Lužitsõ) ja Jõgõperä (Krakolje). Seal elab tänini umbes 30 vadjalast, kes tunnistati mullu Põhjala põliseks väikerahvaks.

Esialgu oli ehitajatel plaanis vadjalaste majad lammutada, ent pärast keeleteadlaste ja etnograafide kaitsepöördumist võimude poole lubas ehitusfirma majad Jõgõperässe alles  ätta ja kogu linnaehituses rahvuslikku stiili säilitada.