Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Hõimurahvaste programm I (1999-2004)

 

Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (1999-2004)


0. SISSEJUHATUS

0.1. Eesmärgid ja prioriteedid
0.2. Senine koostöö Eesti ja hõimurahvaste vahel
0.3. Programmi õiguslik-organisatsioonilised alused
0.4. Programmi rakendamine
0.5. Koostöö Soome ja Ungariga programmi rakendamisel

1. TOETATAVAD VALDKONNAD

1.1. Haridus, teadus, koolitus

1.1.1. Akadeemiline haridus
1.1.2. Täiendõpe, koolitusprogrammid ja enesetäiendamine
1.1.3. Abi õppemetoodika alal ja õppekirjanduse väljaandmisel
1.1.4. Teadus

1.2. Kultuur

1.2.1. Programmi eesmärgid
1.2.2. Toetatavad valdkonnad ja prioriteedid

1.3. Teabevahendus

2. TOETUSVAHENDID

2.1. Pidev toetus

2.1.1. Uurali põlisrahvaste üliõpilased, magistrandid ja doktorandid Eestis
2.1.2. Soome-Ugri Põlisrahvaste Keskus
2.1.3. Raamatute ja ajakirjanduse saatmine uurali põlisrahvaste asutustele

2.2. Projektitoetused

2.3. Ühekordsed toetused

2.3.1. Pikaajalised stipendiumid (1–2 semestrit)
2.3.2. Lühiajalised stipendiumid (10–60 päeva)
2.3.3. Lähetustoetused


0. SISSEJUHATUS

0.1. Eesmärgid ja prioriteedid

Käesoleva programmi lähtekohaks on eestlaste kuulumine soomeugrilaste hulka. Meie kultuur baseerub lisaks euroopalikule algele ka meie vanal soomeugrilisel rahvakultuuril, millel on palju ühist teiste uurali rahvaste kultuuridega. Nii moodustavad hõimurahvad meile hädavajaliku kultuurilise tagala, mis on oluline eriti praegu, mil läänest tulevad mõjud on muutunud valdavaks. Paraku on viimase kuue-seitsmekümne aasta jooksul meie hõimurahvaste kultuure süstemaatiliselt hävitatud, nii et nende taassünd küll uutes ja vabamates, kuid majanduslikult halvemates oludes on raske – mõnel juhul isegi võimatu – ilma välise abita. Teades ja tundes sugulasrahvaste kultuuride väärtust nii meie kui kogu inimkonna jaoks, on Eesti riigi kohus seda abi pakkuda.

Käesolev programm haarab ajaliselt ÜRO poolt väljakuulutatud Põlisrahvaste aastakümne teist poolt ning on Eesti panuseks Põlisrahvaste aastakümne programmi täitmisse.

Programm on mõeldud Vene Föderatsiooni ja Läti Vabariigi territooriumil elavate uurali (soome-ugri ja samojeedi) rahvaste keelte ja kultuuride toetamiseks. Programm haarab enesesse Venemaa soome-ugri rahvaste (vadjalased, isurid, karjalased, vepslased, ersad, mokšad, marid, udmurdid, komid koos permikomidega, handid, mansid) ja samojeedide (neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid) ning Lätis elavate liivlaste abistamist ja koostööd saamidega (laplastega) Venemaal, Norras, Rootsis ja Soomes. Edaspidi nimetatakse loetletud rahvaid uurali põlisrahvasteks.

Programmi prioriteetideks on kaasa aidata:

· uurali põlisrahvaste keelte kasutussfääri laiendamisele, sh. neis keeltes antava hariduse edendamisele, sest ainult sel tingimusel on võimalik vältida nende rahvaste assimileerumist,

· hõimurahvaste noorte identifitseerumisele oma kultuuri ja keele kandjatena,

· uurali põlisrahvaste kultuuride suurema avatuse saavutamisele ning kultuuri- ja muude kontaktide mitmekesistamisele,

· uurali põlisrahvaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule,

· hõimurahvaste kaasaegse elukorralduse arendamisele.

0.2. Senine koostöö Eesti ja hõimurahvaste vahel

Koostöö Eesti ja hõimurahvaste vahel oli kuni Eesti taasiseseisvumiseni kantud sovjetlikust rahvaste sõpruse ideoloogiast. Sisulised ja viljakad kontaktid olid olemas humanitaarteadlastel (akad. Paul Ariste tegevus hõimlastest humanitaarintelligentsi koolitamisel; 1970. a. peeti Tallinnas III Rahvusvaheline Fennougristika Kongress). Eesti taasiseseisvudes 1991. aastal lahkusid Eesti esindajad üleliidulistest nõukogude organisatsioonidest (Nõukogude Fennougristide Komitee, Nõukogude Hungaroloogia Komitee jne.) ja suhted Venemaal elavate hõimlastega tuli üle viia uutele alustele.

Eesti Vabariigis on suhtlemine hõimurahvastega toiminud eeskätt 1991. a.. maikuus taastatud Sihtasutise ”Fenno-Ugria” kaudu. ”Fenno-Ugria” ülesanne on olnud ka Eesti delegatsiooni moodustamine ja osalemine Soome-Ugri Rahvaste Maailmakongressidel (1992. a. Sõktõvkaris, 1996. a. Budapestis) ja Eesti esindamine maailmakongressi tööorgani Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee tegevuses. “Fenno-Ugria” juures töötab Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus.

Vabariigi Valitsus on samuti mõningal määral tegelnud Venemaal elavate hõimurahvaste probleemidega. 17. 05. 1993 toimus Hanasaares Soome, Eesti ja Ungari kultuuri- ja haridusministrite kolmepoolne kohtumine. Kuigi ministrite kohtumise 5. päevakorrapunkt oli Soome, Ungari ja Eesti vaheline Venemaa soomesugu rahvaid puudutav koostöö (Suomen, Unkarin ja Viron välinen, Venäjän suomensukuisia kansoja koskeva yhteistyö) ja moodustati ka humanitaar- ja ühiskonnateaduste algatusrühm, soikus ühisprogrammi elluviimine mitmel põhjusel.

Tegevuses, mis on suunatud väljapoole Eestit ja mida võib pidada toetuseks uurali põlisrahvaste keeltele ja kultuuridele, on parimaid tulemusi saavutatud noorte koolitamisel Eesti kõrgkoolides, eeskätt Tartu Ülikoolis. Eesti kõrgkoolides on alates 1992. a. õppinud või õpib kokku üle saja noore soome-ugri vähemusrahvuste hulgast.

Alates 1989. a. on igal aastal oktoobrikuus tähistatud Eestis hõimupäevi, millest on alati osa võtnud arvukalt uurali põlisrahvaste folkloorirühmi. 1997. a. suvel korraldati Eestis VI soome-ugri rahvaste folkloorifestival. Rohkesti on peetud konverentse osavõtjatega Venemaalt (1993. a. ”Emakeel ja teised keeled” ning ”Soome-ugri vähemused muutuvas maailmas” Tartus, 1994. a. ”Soome-ugri rahvad muutuvas maailmas” Tallinnas, 1995. a. ”Paul Ariste ja maailma rahvad” Tartus, 1996. a. “Rahvalaul ja -muusika kui identiteedi kandja ja kultuurivahetuse objekt” Laulasmaal ja Soome-ugri rahvaste kirjanike neljas kongress "Sillad" Lohusalus, 1997. a. seminar “Internet soome-ugri inforuumis” Tallinnas ja Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni kongress Lohusalus, 1994-1997 kolm soome-ugri televisioonide koostööseminari jpt.)

0.3. Programmi õiguslik-organisatsioonilised alused

Hõimurahvaste abiprogrammi elluviimisel on võimalik ja otstarbekas toetuda juba olemasolevatele haridus- ja kultuurialastele koostöölepetele, sest see lihtsustab asjaajamist meie soomeugri partnerite ja ka Venemaa föderaalstruktuuridega. Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium on sõlminud kultuurikoostöölepped Vene Föderatsiooni kultuuriministeeriumi (28.05.92), Mari Vabariigi kultuuriministeeriumi (26.05.94) ja Komi Vabariigi kultuuriministeeriumiga (20.06.95) ning teinud vastava ettepaneku ka Mordvale ja Udmurtiale. Lätiga (kus elab liivi rahvakild) on vastav lepe osana kolmepoolsest Eesti-Läti-Leedu kultuurikoostööleppest (8.07.94).

Hariduse valdkonnas on sõlmitud järgmised koostöö kokkulepped ja programmid: Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ning Komi Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Komi Vabariigi Haridusministeeriumi kultuuri- ja haridusalase koostöö kokkulepe (20.06.95), Koostöökokkulepe Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ja Komi Vabariigi Haridusministeeriumi vahel Eesti Vabariigi ja Komi Vabariigi üliõpilaste, magistrandide ja doktorantide ettevalmistamise kohta kõrgkoolides (19.10.95), Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ning Komi Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Komi Vabariigi Haridusministeeriumi kultuuri- ja haridusalase koostöö programm 1996.-1997. aastaks (19.10.95), Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeeriumi, Mari Eli Vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Mari Eli Vabariigi Haridusministeeriumi kultuuri- ja haridusalase koostöö kokkulepe (26.05.94), koostöökokkulepe Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ja Mari Eli Vabariigi Valitsuse vahel Mari El Vabariigi üliõpilaste, magistrantide ja doktorantide ettevalmistamise kohta Eesti Vabariigi kõrgkoolides (26.05.94), Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi ja Mari El Vabariigi Kultuuriministeeriumi vahelise koostöö programm 1996.-1998. aastaks (01.07.1996), Udmurdi Vabariigi Valitsuse ja Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeeriumi vaheline kokkulepe üliõpilaste, magistrandide ja doktorantide ettevalmistamise valdkonnas (09.09.93).

0.4. Programmi rakendamine

Hõimurahvaste Programmi finantseeritakse riigieelarvest, programm rakendatakse alates 1999. eelarveaastast.

Programmi täitmist korraldab ja kontrollib Vabariigi Valitsuse poolt Haridusministeeriumi juurde moodustatav Hõimurahvaste Programmi Nõukogu, kuhu kuuluvad asjaomaste ministeeriumide ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad. Nõukogu ülesannete hulka kuulub:

· järelevalve pikaajaliste projektide täitmise üle,

· ühekordsete projektitoetuste ja stipendiumide jagamine vastavalt laekunud taotlustele,

· vajadusel projektide algatamine ning täitjate leidmine vastavalt Programmi prioriteetidele.

Iga eelarveaasta lõppedes esitab Hõimurahvaste Programmi Nõukogu aruande Vabariigi Valitsusele.

0.5. Koostöö Soome ja Ungariga programmi rakendamisel

Et Hõimurahvaste programmi rakendamisest uurali põlisrahvastele rohkem abi oleks, tuleb selle raames teha koostööd ning kooskõlastada oma tegevust Soome ja Ungariga. Soomes võeti juba 1993. a. vastu "Abinõude programm Venemaa soomesugu rahvaste ja nende kultuuride toetamiseks". Ka Ungari toetab oma hõimurahvaid Venemaal, kuigi spetsiaalset programmi selleks ei ole. Soome algatusel leidis 1993. a. mais Helsingis aset kolmepoolne kohtumine, kus Soome, Ungari ja Eesti kultuuri- ja haridusministrid ning eksperdid arutasid kolmepoolse koostöö perspektiive hõimurahvaste toetamiseks. Paraku jäi reaalne kolmepoolne koostöö seekord veel sündimata. Samas ei ole vajadus sellise koostöö järele tänaseks vähenenud ning kolme riigi ressursside ühendamine võimaldaks inim- ja finantsressursse ratsionaalsemalt kasutada ja nii tõhusamalt toetada meie sugulasrahvaid.

Pärast Hõimurahvaste Programmi valmimist korraldab Eesti uue kolmepoolse kohtumise Eesti, Soome ja Ungari kultuuri- ja haridusministeeriumide ning Fenno-Ugria, Castréni Seltsi ja Reguly Seltsi esindajate osavõtul, et valmistada ette koostööd Venemaal elavate hõimurahvaste toetamiseks. Töörühm, kes kolmepoolse kohtumise ette valmistab ja ühtlasi kohtumisel Eestit esindab, peaks olema moodustatud asjatundjate komisjoni liikmetest, sest komisjonis on esindatud nii ministeeriumid kui ka „Fenno-Ugria“ ja soome-ugri seltsid.
 


1. TOETATAVAD VALDKONNAD

1.1. Haridus, teadus, koolitus

Hariduse, teaduse ja koolituse alase toetuse eesmärkideks on aidata kaasa uurali põlisrahvaste

· emakeelse hariduse taastamisele või loomisele,

· rahvusteaduste arengule ja kultuuripärandi väärtustamisele,

· keelte kasutussfääri laienemise eelduste loomisele,

· kirjakeelte arendamisele, sh terminiloomele,

· omakeelse rahvusliku haritlaskonna tekkimisele,

· integreerumisele tänapäeva maailma, kaotamata kultuurilist omapära,

· konkurentsivõimelisemaks saamisele kiiresti muutuvas maailmas,

· õigusliku eneseteadvuse kasvule,

· enesest lähtuva ajalookäsituse loomisele.

1.1.1. Akadeemiline haridus

Tuleb jätkata uurali põlisrahvustest üliõpilaste, magistrandide ja doktorandide koolitamist Eesti kõrgkoolides erinevatel erialadel (lisaks fennougristikale ka nt. arvutiasjandus ja informaatika, õigusteadus, võõrkeeled, ajakirjandus, sotsioloogia, politoloogia) vastavalt väljaselgitatud kohalikele vajadustele. Käesoleva programmi vahenditest kaetakse Eesti poole valitud üliõpilaste ülalpidamiskulud (st. stipendium, transpordikulud sõiduks kodumaale kaks korda aastas, ühiselamukulud).

Et vältida kontakti katkemist oma rahvusega, tuleb seada eesmärgiks kõigile uurali põlisrahvustest üliõpilastele emakeeleõpetuse tagamine (kohustusliku õppeainena) ning pakkuda võimalusi oma rahvuskultuurist osa saamiseks ka Eestis viibides. Teisalt on meie hõimlastel Eestis adapteerumisraskusi. Nende probleemide lahendamiseks tuleb luua Tartusse (osakonnaga Tallinnas) Soome-Ugri Põlisrahvaste Keskus, millel võiks olla ka teaduslikke funktsioone, ning kutsuda Eestisse lektoreid uurali põlisrahvaste asualadelt. Lektorite vahetus on kasulik ka Eesti fennougristikale, sest külalislektori töö ei piirdu ainult rahvuskaaslaste õpetamisega. Samuti saab külalislektor tegelda enesetäiendamisega.

Uurali põlisrahvustest üliõpilastele tuleb luua soodustingimused kultuuriasutuste ja -ürituste külastamiseks.

Üliõpilaste kutsumisel tuleb jälgida tasakaalustatust rahvaste vahel, eelistades nende rahvaste esindajaid, keda ministeeriumidevaheliste kokkulepete puudumise tõttu seni pole Eestis õpetatud.

Eesti pool peab tagama ka selliste eriala-asjatundjate väljaõpetamise, kes suudaksid rahuldada uurali üliõpilaste spetsiifilisi vajadusi. Eelkõige puudutab see keelespetsialiste (Eestis peaks olema võimalik õppida enamiku soome-ugri rahvaste keeli), aga samuti tuleks Tartu Ülikoolis kaaluda võimalust korraldada kasvõi ühe kohaliku vähemuste ja põlisrahvaste õiguste spetsialisti koolitus.

Vähemalt viies soome-ugri ja samojeedi teaduskeskuses Venemaal tuleks tagada Eesti õppejõudude kohalolu, kes lisaks loenguile oma erialal on võimelised pidevalt õpetama eesti keelt. Neile tuleb lisaks kohapealt saadavale palgale määrata stipendium vähemalt Eestis saadava palga ulatuses. Samas saavad nad teha uurimistöid kohalike allikate alusel. Eesti õppejõud võivad lisaks erialaloengutele tutvustada hõimurahvastele eesti kultuuri, kaasaegseid olusid, selgitada meie päevaprobleeme (vähemuste kaitse Eestis) jne. ning olla ekspertideks Hõimurahvaste Programmi Nõukogule edasise tegevuse planeerimisel.

1.1.2. Täiendõpe, koolitusprogrammid ja enesetäiendamine

On tarvis toetada ka lühiajalisemat täiendõpet, eriti neil aladel, milles uurali põlisrahvaste mahajäämus on suur (politoloogia, sotsioloogia, juhtimine, majandus, ajakirjandus, võõrkeeleõpetus emakeele baasilt, reklaam, fundraising, arvutiasjandus ja Internet jne.), samuti rahvusteaduste alal. Toetatava täiendõppe vormid olgu võimalikult mitmekesised: kursused, seminarid, õpikojad ja mõttetalgud, individuaalne enesetäiendamine. Osa neist peab kindlasti toimuma Venemaal. Abistamiseks saab kasutada mitmeid vorme projektitoetustest individuaalstipendiumideni nii koolitajaile kui enesetäiendajaile.

1.1.3. Abi õppemetoodika alal ja õppekirjanduse väljaandmisel

Kooskõlastatult Soome abiprogrammiga tuleb korraldada abi emakeelse koolihariduse taastamisele ja loomisele. See hõlmaks abi emakeele, võõrkeelte, ajaloo ja muude distsipliinide omakeelse õppemetoodika väljatöötamisel (kursused, seminarid, nõustamine). Tuleb toetada ka õpetajate täienduskoolitust, sest uurali rahvastel napib emakeelseid õpetajaid. Täiendades Soome vastavaid projekte, tuleks toetada emakeelsete õpikute väljaandmist, alates koostamisest ja lõpetades trükkimisega.

1.1.4. Teadus

Teadusalase toetuse puhul tuleb lisaks kahepoolsetele ja otsestele kontaktidele rõhutada kindlasisulisi abiprogramme. Teaduskontakte omavad peamiselt rahvusteaduste esindajad, kelle poolt esindatavad uurimisvaldkonnad liituvad väga tihedalt ka hõimurahvaste keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega. Teaduse alal peab Eesti toetus olema ka sisuline, mitte pelgalt majanduslik.

Pakilisim uurali põlisrahvuste säilimise seisukohalt on abi nende keelekorraldusele (sh. terminoloogia väljatöötamisel). Rahvuskultuuride arengu seisukohalt on tähtis toetada koostööd kõigi humanitaarteaduste valdkonnas. Kultuuriga on tihedalt seotud päranditeadused (etnograafia, folkloristika, etnomusikoloogia, museoloogia, arhiivindus, bibliograafia). Rahvuse eneseteadvuse seisukohalt on eriti oluline rahvusliku ajaloo, sh. esiajaloo (arheoloogia alusel) ümbermõtestamine. Siiski ei peaks teadusalane toetus piirduma pelgalt rahvusteadustega. Uurali põlisrahvaste kultuuridele on oluline arendada ka teisi teadusalasid, eriti niisuguseid nagu sotsioloogia, informaatika, filosoofia, politoloogia, õigusteadus jms., kui seda teevad omast rahvusest spetsialistid.

Eestis on võimalik hõimurahvaste kõigi alade teadlastele anda erialast arvutiväljaõpet ja konsultatsioone muudegi uuemate tehniliste võimaluste kohta (eriti humanitaarteadustes). Seda võimalust tuleb kasutada.

Toetada tuleb uurali põlisrahvaste

· teaduspublikatsioone (sh. ühispublikatsioone eesti ja muude maade teadlastega),

· ühisekspeditsioone

· uurimisprojekte, sh. ühisprojekte, eriti rakendusliku suunitlusega uurimusi,

· teadusvahetust ja teadlaste koolitusprogramme,

· teaduskonverentse, seminare, nõupidamisi.

Ühisekspeditsioonid ja teadusüritused toimuvad nii Eestis kui ka Venemaal. Oluline osa on konkreetsetel projektitoetustel, kuid ka individuaalstipendiume (iseseisvaks tööks raamatukogudes ja arhiivides, individuaal-konsultatsioonideks kogenud uurijate juhendamisel) ei tohi kõrvale jätta.

1.2. Kultuur

1.2.1. Programmi eesmärgid

Et Hõimurahvaste programm on suunatud meie hõimurahvaste toetamisele, kes elavad peamiselt Venemaal, lähtutakse programmi üldeesmärkide formuleerimisel Eesti-Vene kultuurikoostöö programmist aastateks 1997–1998: "... Pooled arendavad kultuurikoostööd ka soomeugri rahvastega, lugedes ... keele, kultuuri, ajaloo, rahvusliku eripära ja traditsioonide vastastikust tutvustamist kultuuride rikastamise, rahvaste lähendamise ja rahvusliku eneseteadvuse arendamise tähtsaks teguriks". Et keel ja rahvuskultuur on uurali põlisrahvaste puhul rahvusliku identiteedi säilitamise kesksed tegurid, meie Venemaa hõimude rahvuslik identiteet on aga tugevalt ohustatud, siis tuleb abi eesmärkide hulgas eriti oluliseks pidada oma keele ja rahvuskultuuri taasväärtustamisele kaasaaitamist, eriti rahvaste endi seest sündiva, rahvuslikke väärtusi elustava tegevuse toetamist. Konkreetseteks eesmärkideks kultuuri alal on:

· toetada hävimisohus põliste oskuste säilimist ning autentse rahvakultuuri viljelemist,

· leida võimalusi uurali rahvaste tänapäevase rahvusliku kultuuri tekkimise toetamiseks,

· toetada Eestis säilitatava uurali põlisrahvaste kultuuripärandi (rahvaluule ja -kunst) viimist asjaomaste rahvaste aktiivsesse kultuurikäibesse.

1.2.2. Toetatavad valdkonnad ja prioriteedid

Hõimurahvaste programmiga ettenähtud abi kultuuri alal jagatakse põhiliselt projekti- ja ühekordsete toetustena (stipendiumid ja lähetustoetused). Erilist tähelepanu tuleb pöörata kõige halvemas olukorras olevate rahvaste omakultuuri toetamisele.

Enamus kultuurialase toetuse vahenditest tuleb jagada konkreetsete projektitoetuste ja stipendiumidena.

Toetamisele kuuluvad eelkõige järgmised projektid:

· ekspeditsioonid rahvakultuuri õppimiseks ja talletamiseks,

· ilukirjanduse ja kultuuri alaste raamatute kirjastamine, eriti lasteraamatute kirjastamine,

· Eesti ja uurali põlisrahvaste ühisprojektid kõigil kunstialadel, sealhulgas koostöös teiste maailma põlisrahvastega,

· õpikojad, mõttetalgud, välilaagrid ja seminarid uurali rahvaste kirjanikele, kunstnikele, muusikutele, näitlejatele jne.

Stipendiumidega toetatakse uurali rahvaste kultuuri- ja kunstiinimeste stažeerimist Eestis (erialane enesetäiendamine, töö arhiivides), ent samuti külalislavastajate, rahvatantsuõpetajate jm. kunstialade juhendajate tööd uurali põlisrahvaste asualadel. Samuti on vajalik korraldada metoodilise abi andmist hõimurahvaste raamatukogudele, raamatukogutöötajate stažeerimist ja vastastikuseid külastusi, seminare, raamatunäitusi. Muuseumide koostöös tuleb esmajoones toetada ühisekspeditsioonide ja näituste korraldamist, muuseumitöötajate stažeerimist ja vastastikuseid külastusi, ühisseminare ja metoodilist abi.

1.3. Teabevahendus

Eestil on ainulaadne võimalus olla Venemaa soomeugrilaste ja teiste maailma põlisrahvaste vahendaja. Seda võimalust saab kasutada, toetades nii teadusasutuste kui valitsusväliste organisatsioonide teabevahendustegevust. Tuleb toetada projekte, mis aitavad kaasa uurali põlisrahvaste paremale informeeritusele maailmast ning infovahetusele uurali rahvaste vahel, samuti nende ja teiste maailma põlisrahvaste ja vähemuste vahel.

Tuleb toetada raamatuvahetust, kuid sellele lisaks saata pidevalt kingitusena uurali põlisrahvaste asualade raamatukogudele, kultuuri- ja teadusasutustele kirjandust ja ajakirjandust, sealhulgas ka Eestit tutvustavaid ja eestikeelseid väljaandeid. Eriti suur puudus eestikeelsetest raamatutest on soome-ugri akadeemilistel asutustel Venemaal. Kirjanduse kinkimisel ei tohi piirduda uudiskirjandusega ning võimalust mööda tuleks välja selgitada, mida just vajatakse.

Venemaa soomeugrilaste kaudu tuleb kujundada positiivset suhtumist Eesti riigisse Venemaal, andes muuhulgas hõimurahvastele tõest informatsiooni Eesti rahvusvähemuste olukorrast. Uurali põlisrahvaste organisatsioone ja keskusi tuleb varustada lisaks kirjandusele ka Eestit käsitlevate videomaterjalidega, mille hulgas peaksid olema koopiad soomeugrilastest tehtud filmidest, ent ka Eesti iseseisvumist, vähemusi, majandust jm. käsitlevatest filmidest ja telesaadetest. Tuleb saata Eesti esindajaid mitmesugustele tähtpäevadele ja üritustele (hõimupäevad, Eesti Vabariigi aastapäev, uurali põlisrahvaste omad tähtpäevad) nii Venemaale kui ka liivlaste ja saamide juurde mujal.

Toetada tuleb ka Venemaa ja Läti soomeugrikeelset ajakirjandust, eelistades laste- ja noorteväljaandeid, väiksemate rahvaste väljaandeid ning neid, mis mujalt (sh. Soomest) toetust ei saa.

Programmi raames tuleb koostada hõimurahvastele suunatud ülevaateteos Eestist, mis tõlgitakse vene, karjala, vepsa, ersa, mokša, mari, udmurdi ja komi keelde (võimalusel ka teistesse keeltesse), samuti uurali põlisrahvaste eneseteadvuse tõstmiseks sari (raamat) Soome-ugri mõttevara vene, ersa, mokša, mari, komi ja udmurdi keeles (võimaluse korral ka muudes uurali keeltes).


2. TOETUSVAHENDID

Käesoleva programmi lisas loetletud pikaajaliste projektide täitmise eest vastutavad neid juhtivad organisatsioonid. Valdav osa abist jagatakse projekti- ja ühekordsete toetustena (stipendiumid ja lähetustoetused). Toetuste jagamise otsustab vastavalt programmi prioriteetidele Hõimurahvaste Programmi Nõukogu, kes kehtestab ka taotluste vormid ja esitamise korra. Nõukogul on õigus ka enesel projekte algatada, kui vastavas prioriteetses valdkonnas taotlusi pole ja kui ta leiab projektile täitja. Abiprogrammi raames võivad toetust taotleda nii Eesti Vabariigi kui ka välismaa juriidilised ja füüsilised isikud, nii riiklikud kui ka mitteriiklikud organisatsioonid. Eelistatavad on taotlused, mida esitavad või milles osalevad uurali põlisrahvaste esindajad või organisatsioonid.

2.1. Pidev toetus

2.1.1. Uurali põlisrahvaste üliõpilased, magistrandid ja doktorandid Eestis

Programmi raames kutsutakse Eesti kõrgkoolidesse aastas kokku 20 üliõpilast ja magistrandi, kandidaatide valiku esitatud taotluste hulgast teeb Eesti pool. Käesoleva programmi vahenditest kaetakse kõik nende ülalpidamisega seotud kulud, sealhulgas transpordikulud (kaks korda aastas kodupaika ja tagasi) ja stipendium. Programmi vahenditest kaetakse ka haiguskindlustuse kulud. Üliõpilaskandidaadid peavad valdama oma emakeelt ning olema üldjuhul enne Eestisse kutsumist lõpetanud kodumaal vähemalt kõrgkooli 1. kursuse või vastava eriala keskeriõppeasutuse.

Üliõpilaste ja magistrandide kutsumise eest vastutab Hõimurahvaste Programmi Nõukogu, programmi korralduslike aspektide eest vastutab Haridusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga (haiguskindlustuse korraldamine), Siseministeeriumiga (garanteerib tasuta ja kiire elamislubade vormistamise ja pikendamise) ning Kultuuriministeeriumiga (otsib võimalusi üliõpilastele ja magistrandidele kultuuriasutuste ja -ürituste külastamiseks soodustingimustel).

2.1.2. Soome-Ugri Põlisrahvaste Keskus

Soome-Ugri Põlisrahvaste Keskus luuakse Tartusse (osakond Tallinna). Keskuse ülesanneteks on:

· aidata kohaneda stipendiaatidel (eelkõige üliõpilastel) Eestis ning säilitada nende side kodumaaga,

· emakeeleõpetuse korraldamine kohustusliku ainena kõigile soome-ugri üliõpilastele,

· soome-ugri ja samojeedi keelkonda kuuluvaid ning teisi põlisrahvaid puutuvate multi- ja interdistsiplinaarsete teadusuuringute arendamine nende kõigis aspektides,

· üliõpilaste ja õppejõudude akadeemilise ettevalmistuse edendamine nimetatud valdkonnas,

· Eestis õppivate uurali põlisrahvaste üliõpilaste ettevalmistamine teaduslikeks, majanduslikeks ning poliitilisteks kontaktideks erinevatesse kultuuripiirkondadesse kuuluvate inimestega,

· koostöö ja sidemete arendamine akadeemiliste asutustega, mis arendavad põlisrahvastega seotud õppetööd ja teadusuuringuid.

Põlisrahvaste Keskuse käivitamise kulud (350 000 kr.) ning jooksvad kulud (300 000 kr. aastas) kaetakse täielikult käesoleva programmi vahenditest.

2.1.3. Raamatute ja ajakirjanduse saatmine uurali põlisrahvaste asutustele

Raamatuid ja ajakirjandust saadetakse regulaarselt Venemaa uurali rahvaste nime kandvate vabariikide ja rahvusringkondade, ent ka Leningradi oblasti, Murmanski oblasti, Baškortostani ja teiste uurali põlisrahvaste asualade keskraamatukogudele ja rajooniraamatukogudele, uralistikaga tegelevatele ülikoolidele ja teadusliku uurimise instituutidele ning uurali põlisrahvaste rahvuslikele organisatsioonidele.

Seejuures tellitakse vähemalt ühele raamatukogule igas vabariigis vähemalt üks eestikeelne ajaleht ning valikuliselt Eestis väljaantud ajakirju.

Raamatukogude ja muude asutuste nimekirja koostab ja raamatud valib “Fenno-Ugria”, laialisaatmise eest hoolitseb Tartu Ülikooli raamatukogu.

2.2. Projektitoetused

Programmi raames võivad oma projektidele toetusi taotleda nii Eesti Vabariigi kui välismaa juriidilised ja füüsilised isikud *, eelkõige uurali põlisrahvaste esindajad. Toetatakse uurali põlisrahvastega seotud teaduse, hariduse, kultuuri ja informatsiooni alaseid projekte vastavuses programmi prioriteetidega. Taotlus peab sisaldama projekti sisulise põhjenduse ja eelarve. Projektitoetusi jagab Hõimurahvaste Programmi Nõukogu.

2.3. Ühekordsed toetused

2.3.1. Pikaajalised stipendiumid (1–2 semestrit)

Pikaajalisi stipendiume antakse uurali põlisrahvaste õppejõududele oma rahvuskeele ja -kultuuri õpetamiseks Eestis ning eesti keele lektoritele Venemaa soome-ugri (ja samojeedi) kõrgkoolides.

Eestisse kutsutava lektori poolt õpetatavate ainete hulka peab kuuluma mõne hõimurahva keele kursus. Stipendiumi taotlemise õigus on kõrgkoolidel, milles õpib hõimurahvaste üliõpilasi, ja Soome-Ugri Põlisrahvaste keskusel. Vajadusel võib stipendiumi määrata Hõimurahvaste Programmi Nõukogu ka omal initsiatiivil. Stipendiumi suurus on 5000 krooni kuus, lisaks kaetakse transpordikulud kodumaalt Eestisse ja tagasi (iga semestri alguses ja lõpus) ning tööga seotud transpordikulud Eestis, kui õppejõul on loenguid mitmes kõrgkoolis. Stipendiume antakse aastas 2–3 (kahesemestrise tsükli arvestuses).

Eesti keele lektorite stipendiumi suurus peab vastama õppejõu palgale Eestis ja lisaks katma sõidukulud. Stipendiumid kuulutab välja Hõimurahvaste Programmi Nõukogu, taotlejateks võivad olla kõik vastava kvalifikatsiooniga õppejõud, kusjuures eelistatakse neid, kes on lisaks keeleõpetusele valmis lugema ka muid kursusi. Stipendiumidega tuleb garanteerida eesti lektori kohalolu vähemalt viies soome-ugri kõrgkoolis.

2.3.2. Lühiajalised stipendiumid (10–60 päeva)

Lühiajalisi stipendiume antakse uurali põlisrahvaste teadlastele, loovisikutele, õpetajatele, ajakirjanikele, rahvuslike organisatsioonide aktivistidele jt. stažeerimiseks, uurimistööks ja enesetäiendamiseks Eesti õppe- ja teadusasutustes, arhiivides, raamatukogudes vm. asutustes kõigil aladel. Stipendiumi taotleja esitab taotluse, põhjendatud tegevusprogrammi ja elulookirjelduse ning mõne Eesti asutuse kutse, mille juures ta põhiliselt peatub. Stipendiumi võib taotleda ka kutsuv Eesti asutus. Stipendiumist kaetakse stipendiaadi reisikulud, elamiskulud Eestis ning otseselt stipendiaadi tööga seotud kulud. Stipendiumi suuruse otsustab Hõimurahvaste Programmi Nõukogu, arvestades taotluses esitatud kalkulatsiooni.

Eesti Vabariigi kodanikele antakse lühiajalisi stipendiume loengute ja kursuste pidamiseks uurali põlisrahvaste asualade kõrgkoolides, uurali põlisrahvaste asutustes ja organisatsioonides, mitmesuguseks juhendamistegevuseks käesolevas programmis loeteldud valdkondades. Stipendiumi taotleja esitab taotluse, hõimurahvastega seotud asutuse või organisatsiooni kutse. Stipendiumist kaetakse stipendiaadi reisikulud, elamiskulud ning otseselt stipendiaadi tööga seotud kulud. Stipendiumi suuruse otsustab Hõimurahvaste Programmi Nõukogu, arvestades taotluses esitatud kalkulatsiooni.

2.3.3. Lähetustoetused

Lähetustoetusi jagatakse korraldaja(te) ettepanekul neile uurali põlisrahvaste esindajatele, kes on kutsutud osalema Eestis toimuvatel teadus-, haridus-, kultuuri- vm. üritustel, kui lähetuskulusid ei ole võimalik katta muudest allikatest. Lähetustoetusi tohib kasutada sõidukulude katteks, majutuskuludeks, päevarahadeks ja osavõtumaksudeks. Eesti Vabariigi kodanikele lähetustoetusi ei maksta. Lähetustoetusi jagab Hõimurahvaste Programmi Nõukogu.



Märkused

* Seoses seaduste muutusega on võimalik toetada ainult Eesti juriidiliste isikute projekte