Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Soome-ugri rahvaste III maailmakongressi resolutsioon

 

Soome-ugri koostööst on tänapäeva maailmas saanud jõud, mis väljendab ja kaitseb üldinimlikke väärtusi ja ideaale:

  • kõigi rahvaste väärtuslikema kultuuripärandi säilitamist tulevastele sugupõlvedele;
  • tsivilisatsiooni arengu ja traditsioonilise vaimsuse harmoonilist ühitamist;
  • noorsoo kasvatamist austama esiisade ajaloolist pärandit;
  • Soome-ugri ühiskonnas on pärast Sõktõvkaris ja Budapestis peetud I ja II soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimunud märgatavaid muutusi;
  • soome-ugri ühiskonnast on saanud rahvaid tugevdav ja riikidevahelisi suhteid konstruktiivselt mõjutav tegur;
  • omavaheliste suhete igakülgne areng on lähendanud soome-ugri rahvaid üksteisele, eriti selgelt kultuuri, hariduse ja teaduse alal; teadlikkus sellest, mis rahvaid ühendab, on levinud;
  • nii riiklike organisatsioonide kui kodanikuühenduste vahel toimuv dialoog annab soome-ugri rahvastele kogemusi enesemääramisega seotud kesksete küsimuste lahendamiseks;
  • soome-ugri rahvaste kultuuride, keelte ja rahvusliku eneseteadvuse elustamine ja arendamine on leidnud erilist tähelepanu; rahvuslikud koolitussüsteemid laienevad, massikommunikatsioon areneb ja seadusega kaitstud soome-ugri rahvaste arv suureneb;
  • Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomiteest on saanud soome-ugri ühiskonda korraldav keskus, mis on loonud sidemete võrgu mitmesuguste riiklike ja mitteriiklike organisatsioonidega; see võrk võimaldab kaitsta põlisrahvaste ja keeleliste vähemuste õigusi ka rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.
     

Ülemaailmne ja üleeuroopaline areng on tervikuna tulnud kasuks põlisrahvaste õiguste teostamisele. Eriti regionaalsed instrumendid: "Etniliste vähemuste kaitse raamkonventsioon" (1992), "Regionaalsete keelte ja vähemuskeelte Euroopa harta" (Strasbourg, 1992), "Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioon nr 169". Kongress teeb ettepaneku kõikidele riikidele, mida traditsiooniliselt asustavad soomeugrilased, ratifitseerida need dokumendid.

Samas on mõnede soome-ugri rahvaste asualadel sotsiaalmajanduslik olukord halvenenud. See mõjub negatiivselt nende rahvaste üldisele olukorrale, iibele ja arengule. Teravaks on jäänud demograafilised probleemid. Ebasoodsa arengu tõttu (assimilatsioon, negatiivne iive jm) on mõnede rahvaste arvukus vähenenud.

Soome-ugri rahvaste keelte säilitamine ja areng nõuab jätkuvat tööd. Rahvas, kes kaotab keele, sulandub varem või hiljem enamuskultuuri. Etnilisest kodumaast eraldatud soome-ugri diasporaad saavad arendada oma kultuuri ainult koos oma rahva pearühmaga.
 

Eesmärgiks sugulasrahvaste jätkuv igakülgne areng, otsustab III soome-ugri rahvaste maailmakongress:

I. Edendada kõikvõimalikel viisidel kõigi soome-ugri rahvaste enesemääramisõiguse teostamist üldiselt tunnustatud rahvusvaheliste normide ja põhimõtete järgi, arvestades iga rahva olukorda ja tegelikke võimalusi.

II. Kaasa aidata elava kultuuripärimuse ja pärimusliku maailmavaate arengule, sugulasrahvaste tänapäevase linnakultuuri loomisele, otsides uusi lähenemisviise ja lahendusi, sidumaks pärimuslikku vaimsust tänapäevaste maailmataju viisidega. Toetada soome-ugri rahvaste kultuuripärandi ja traditsioonilise maailmavaate säilitamist, loomaks tingimusi noorte füüsilisele, vaimsele ja mentaalsele tervisele ning sideme säilitamisele oma rahva kultuuri ja keelega.

III. Lähtudes õigusest emakeelsele haridusele tuleb jätkata soome-ugri keelsete õppeasutuste loomist ja laiendada nende tegutsemise eeldusi algharidusest kuni kõrghariduseni. Selleks tuleb arendada keelte sõnavara ning toetada omakeelsete õppevahendite väljaandmist ja õpetajakoolitust. Keelte elujõulisuse tugevdamiseks saavutada, et nad oleksid suhtlusvahendeiks kõigis elusfäärides, ka elektroonilises ja trükimeedias. Tuleb toetada taotlusi taastada oma keel peresuhtluses ja noorte hulgas.

IV. Pöörata erilist tähelepanu soome-ugri rahvaste diasporaade kultuuri ja keele arengule, sest iga diasporaarühm on rahvuskultuuri lahutamatu osa.

V Korraldada soome-ugri rahvaste asualadel tervishoiu- keskkonna- ja lastega perede alaseid uuringuid.

VI Jätkata põlisrahvaste, väikerahvaste ja rahvusvähemuste õiguste alase seadusandluse arendamist. Taotleda seaduste vastuvõtmist, mis tagab neile rahvastele ja nende esindusorganitele õigusliku staatuse riigi poliitilistes struktuurides, kaitseb nende asualasid ning arengu sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi aluseid.

VII Konsultatiivkomitee peab oma tegevusega mõjutama ÜRO Põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni vastuvõtmist.

VIII Teha Soomele, Ungarile, Venemaa Föderatsioonile ja Eestile ettepanek algatada koos Soome-ugri rahvaste aastakümne korraldamine.

IX Kuulutada oktoobrikuu kolmanda nädala laupäev soome-ugri hõimupäevaks.

X Käesoleva resolutsiooni täitmist peab koordineerima Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee.


Helsingi, 13. detsembril 2000