Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Hõimurahvaste programm III (2010-2014)


Hõimurahvaste programm III: Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2010-2014)


SISSEJUHATUS

1. OLUKORRA ÜLEVAADE

1.1. OMARIIKLUSETA SOOME-UGRI JA SAMOJEEDI KEELED NING KULTUURID
1.2. SOOME-UGRI RAHVAID PUUDUTAVAD ABIPROGRAMMID
       1.2.1. Soome ja Ungari abiprogrammid
       1.2.2. Rahvusvahelised toetusprojektid
1.3. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ
       1.3.1. Eesti Vabariigi kahepoolsed lepingud
       1.3.2. Koostöö enne hõimurahvaste programmi rakendamist
1.4. SENISE PROGRAMMI RAKENDAMINE
       1.4.1. Uurali põlisrahvaste üliõpilaste koolitus Eestis
       1.4.2. Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus
       1.4.3. Väljaanded
       1.4.4. Välitööd ja uurimisreisid
       1.4.5. Kongressid, konverentsid, seminarid, festivalid, koolitused
       1.4.6. Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind

2. PROGRAMMI EESMÄRGID

2.1. PROGRAMMI ÜLDEESMÄRK JA PRIORITEEDID
2.2. PROGRAMMI RAKENDAMINE

3. PROGRAMMI VALDKONNAD

3.1. HARIDUS JA KOOLITUS
3.2. TEADUS
3.3. KULTUUR
3.4. TEABEVAHETUS

4. SEOSED TEISTE ARENGUKAVADE JA PROGRAMMIDEGA

5. PROGRAMMI RAHASTAMINE

5.1. PÜSITOETUSED
       5.1.1. Uurali põlisrahvaste üliõpilaste koolitus Eestis
       5.1.2. Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus
5.2. PROJEKTITOETUSED
5.3. AUHINNAD
       5.3.1. Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind
       5.3.2. Hõimurahvaste programmi “Ilmapuu” auhind
       5.3.3. Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhind

6. PROGRAMMI HINDAMINE JA ARUANDLUS

   
   
LISA 1. MAAILMA SOOME-UGRI RAHVASTE KOOSTÖÖ PÕHIMÕTETE, EESMÄRKIDE JA ÜLESANNETE DEKLARATSIOON
    LISA 2. SOOME-UGRI RAHVASTE II MAAILMAKONGRESSI RESOLUTSIOON
    LISA 3. EUROOPA NÕUKOGU PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON 1171 (1998)
    LISA 4. EESTI, SOOME JA UNGARI KULTUURI- JA HARIDUSMINISTEERIUMIDE DELEGATSIOONIDE KOHTUMISE PROTOKOLL
    LISA 5. SOOME-UGRI RAHVASTE III MAAILMAKONGRESSI RESOLUTSIOON
    LISA 6. SOOME-UGRI RAHVASTE IV MAAILMAKONGRESSI RESOLUTSIOON
    LISA 7. EUROOPA NÕUKOGU PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE SOOVITUSED 1775. SOOME-UGRI JA SAMOJEEDI RAHVASTE OLUKORRAST
    LISA 8. EUROOPA NÕUKOGU PARLAMENTAARSE ASSAMBLEE KULTUURIKOMITEE RAPORT SOOME-UGRI JA SAMOJEEDI RAHVASTE OLUKORRAST
    LISA 9. ÜRO PÕLISRAHVASTE ÕIGUSTE DEKLARATSIOON
    LISA 10. SOOME-UGRI RAHVASTE V MAAILMAKONGRESSI RESOLUTSIOON
    LISA 11. ETNOPOLIITIKA JA ÕIGUSE SEKTSIOONI SOOVITUSED
    LISA 12. KULTUURISEKTSIOONI SOOVITUSED
    LISA 13. KEELE JA HARIDUSE SEKTSIOONI SOOVITUSED
    LISA 14. MEEDIA JA INFOSÜSTEEMIDE SEKTSIOONI SOOVITUSED
    LISA 15. TERVISHOIU, DEMOGRAAFIA, PEREKONNA JA ÖKOLOOGIA SEKTSIOONI SOOVITUSED
    LISA 16. NOORTE ÜMARLAUA "PÕLVKONDADE JÄRJEPIDEVUS JA ÜHTSUS" SOOVITUSED
    LISA 17. TARTU ÜLIKOOLI PAUL ARISTE SOOME-UGRI PÕLISRAHVASTE KESKUSE KODUKORD

 

SISSEJUHATUS

Hõimurahvaste programmi III põhieesmärk on toetada meie hõimurahvaste, so uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride säilimist ja arengut.

Hõimurahvaste programm III on jätkuks samanimelistele programmidele aastaist 1999−2004 ja 2005−2009. Viimaste tähtsust omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamisel ja arendamisel on raske üle hinnata, sest hõimurahvaste programmi I ja II ellurakendamine on parandanud omariikluseta hõimurahvaste võimalusi oma keele ja kultuuri arendamiseks. Samuti on see positiivselt mõjunud kodanikuühiskonna loomise katsete algeile Venemaal.

Oluliseks tuleb pidada seda, et hõimurahvaste programmi (HP) meetmed on tugevdanud rahvusvaheliselt Eesti riigi kuvandit. V soome-ugri rahvaste maailmakongressi resolutsioonis tõdetakse: “Kongress on tänulik Ungari, Venemaa, Soome, Eesti ja teiste soome-ugri ja samojeedi rahvaste traditsiooniliste asualariikide parlamentidele ja valitsustele ning kutsub jätkama ja arendama koostööd soome-ugri ja samojeedi rahvaste keelte ja kultuuride riikliku kaitse vallas” ja “kongress toetab soome-ugri ja samojeedi regioonide spetsialistide väljaõpet ja nende koolitamist Ungari, Venemaa, Soome ja Eesti juhtivates hariduskeskustes ning rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks sealjuures pöörata väljaõpetatud rahvuslike spetsialistide potentsiaali efektiivsele kasutamisele”.

Käesoleva programmi lähtekohaks on eestlaste kuulumine soomeugrilaste hulka. Meie kultuur baseerub lisaks euroopalikule algele ka meie vanal soomeugrilisel rahvakultuuril, millel on palju ühist teiste uurali rahvaste kultuuridega. Nii moodustavad hõimurahvad meile hädavajaliku kultuurilise tagala. Paraku on viimase seitsme-kaheksakümne aasta jooksul meie hõimurahvaste kultuure süstemaatiliselt hävitatud, nii et nende säilimine ja arenemine on raske – mõnel juhul isegi võimatu – ilma välise abita. Teades ja tunnustades sugulasrahvaste kultuuride väärtust nii meie kui kogu inimkonna jaoks, on Eesti riigi ja ühiskonna kohus seda abi pakkuda.

Programm on mõeldud Venemaa Föderatsiooni ja Läti Vabariigi territooriumil elavate uurali (soome-ugri ja samojeedi) rahvaste keelte ja kultuuride toetamiseks. Programm haarab enesesse Venemaa soome-ugri rahvaste (vadjalased, isurid, ingerisoomlased, karjalased, vepslased, ersad ja mokšad, niidu- ja mäemarid, udmurdid, sürja- ja permikomid, handid, mansid) ja samojeedide (neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid) ja Lätis elavate liivlaste abistamist ning koostööd saamidega Venemaal, Norras, Rootsis ja Soomes. Edaspidi nimetatakse loetletud rahvaid uurali põlisrahvasteks või ka soome-ugri rahvasteks või hõimurahvasteks.

Programmi rakendatakse uurali põlisrahvaste asukohamaade seadusi austades ja nende rahvuspoliitikat arvestades. Programmi rakendamise puhul arvestatakse erinevate rahvaste erinevat olukorda, valides toetamiseks kõige optimaalsemad meetmed.

Programmi ning selle koordineerimise ja rakendamise eest vastutava Hõimurahvaste Programmi nõukogu (HPN) koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister.

Programm koosneb 6 peatükist koos sissejuhatusega ja 17 lisast. Esimeses peatükis antakse ülevaade hetkeolukorrast, rahvusvahelisest koostööst ja seniste programmide rakendamisest, sealhulgas uurali põlisrahvaste üliõpilaste koolitusest Eestis ning muudest toetatud valdkondadest.

Teine peatükk käsitleb programmi eesmärke ja rakendamist. Kolmandas peatükis on täpsemalt kirjeldatud programmi tegevust valdkondade kaupa: haridus ja koolitus, teadus, kultuur ning teabevahetus. Neljas ja viies peatükk selgitavad programmi seoseid teiste arengukavade ja programmidega ning programmi rahastamise aluseid (sh programmi auhinnad). Kuues peatükk kirjeldab programmi hindamist ja aruandlust.

Programmi lisadena esitatakse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee dokumendid, mis on seotud uurali põlisrahvaste keelte ja kultuuride olukorraga; ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon; maailma soome-ugri rahvaste koostöö põhimõtete, eesmärkide ja ülesannete deklaratsioon; soome-ugri rahvaste maailmakongresside resolutsioonid ja ka viimase kongressi sektsioonide soovitused ning Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse kodukord. Nimetatud dokumendid on olnud lähtealuseks programmi eesmärkide sõnastamisel.
 

1. OLUKORRA ÜLEVAADE


1.1. OMARIIKLUSETA SOOME-UGRI JA SAMOJEEDI KEELED NING KULTUURID

Omariikluseta soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride olukord on jäänud kriitiliseks ka 21. sajandil. Nagu tõdetakse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) soovitustes 1775 (2006, vt Lisa 7), on ENPA resolutsioonis 1171 "Ohustatud uurali vähemuskultuurid" (1998, vt Lisa 3) seatud eesmärgid nende keelte ja kultuuride olukorra parandamiseks enamuses täitmata.
 

 

 

Inimeste arv (tuhandetes)

Aastane keskmine kasv/kahanemine (protsentides)

1959

1970

1979

1989

2002

1959−
1970

1970−
1979

1979−
1989

1989−
2002

 Mordvalased

1211,1

1 177,5

1 111,1

1 072,9

845,0

-0,26

-0,65

-0,35

-1,73

 Udmurdid

615,6

678,4

685,7

714,8

637,0

0,88

0,12

0,42

-0,84

 Marid

498,1

581,1

599,6

643,7

605,0

1,40

0,35

0,71

-0,45

 Komid

282,8

315.3

320,1

336,3

293,0

0,99

0,17

0,49

-1,00

 Permikomid

143,0

150,2

146,0

147,3

125,0

0,45

-0,32

0,09

-1,19

 Karjalased

164,1

141,1

133,2

124,9

93,0

-1,37

-0,65

-0,64

-2,14

 Vepslased

16,2

8,1

7,6

12,1

8,0

-6,33

-0,72

 4,75

-3,02

 Saamid

1,8

1,8

1,8

1.8

2,0

0,38

-0,38

0,33

0,62

 Handid

19,2

21,0

20,7

22,3

29,0

0,80

-0,14

0,72

1,91

 Mansid

6,3

7,6

7,4

8,3

12,0

1,69

-0,26

1,08

2,69

 Neenetsid

22,8

28,5

29,5

34,2

41,0

2,01

0,38

1,48

1,32

 Sölkupid

3,7

4,2

3,5

3,6

4,0

1,25

-2,10

0,13

0,84

 Nganassaanid

0,7

0,8

0,8

1,3

1,0

1,20

0,25

4,05

-1,69

 KOKKU

2 985,4

3 115,8

3 067,0

3 123,5

2 695,0

0,39

-0,18

0,18

-1,07

 Kogu Venemaa elanikkond

117 534,3

130 079,2

137 409,9

147 021,9

145 164,0

0,92

0,61

0,68

-0,09

 Venelased

97 863,6

107 747,6

113 521,9

119 865,9

115 868,0

0,87

0,58

0,54

-0,25

 Tatarlased

4 074,7

4 757,9

5 010,9

5 522,1

5 558,0

1,41

0,58

0,97

0,05

 


Tabel 1. Venemaa Föderatsiooni uurali põlisrahvaste arvukuse muutused aastatel 1959–2002 võrrelduna venelaste ja tatarlaste arvukusega (1959.−2002. a rahvaloenduste andmetel). (Lalluka, S. 2005. Venäjän suomalais-ugrilaiset – väestönlaskentojen kertomaa. Sukukansaohjelman arki. Suomalais-ugrilainen perintö ja arkipäivä. Castrenianumin toimitteita, 64. Helsinki, lk 28–46.)

Venemaa soome-ugri ja samojeedi rahvad on õiguslikult ja poliitiliselt eri staatuses. Suurematel neist on Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluvad omanimelised vabariigid (Karjala, Mari, Mordva, Udmurdi, Komi) või autonoomsed ringkonnad (Jamali-Neenetsi, Neenetsi, Handi-Mansi), milles nad on vähemuses. Venemaa haldusreformi käigus on likvideeritud Permikomi ja Taimõri (Neenetsi-Dolgaani) autonoomne ringkond. Territoriaalautonoomia võimekust rahvaste kultuuri arendamisel pärsib ka asjaolu, et paljude rahvaste puhul elab suur osa rahvastikust väljaspool selle piire (mordvalastest ja maridest üle poole, udmurtidest umbes kolmandik, teistest rahvastest vähem). Vepslased elavad kolme haldusüksuse territooriumil, ka ingerisoomlastel, isuritel, vadjalastel, sölkuppidel ega eenetsitel pole mingit territoriaalautonoomiat.

Venemaa kultuuriautonoomia seaduse alusel on moodustatud küll mitme rahva regionaalsed kultuuriomavalitsused, kuid nende mõju keelte ja kultuuride säilitamisele on vähene eelkõige puudliku rahastamise tõttu.
 

 

1989

2002

Muutus %

Mordvalased

1 073 000

845 000

-21%

Udmurdid

715 000

637 000

-11%

Marid

643 000

605 000

-6%

Komid

337 000

293 000

-13%

Permikomid

147 000

125 000

-15%

Karjalased

125 000

93 000

-26%

Vepslased

12 000

8000

-33%

Handid

22 000

29 000

+32%

Mansid

8000

12 000

+50%

Koola saamid

1800

2000

+11%

Neenetsid

34 000

41 000

+21%

Sölkupid

3600

4000

+11%

Nganassaanid

1300

1000

-31%

Eenetsid

200

300

+50%

KOKKU

3 122 900

2 695 300

-13,7%

Tabel 2. Venemaa Föderatsiooni uurali põlisrahvaste arvukuse muutused aastatel 1989–2002 (1989. ja 2002. a rahvaloenduste andmetel). (Lalluka, S. Venäjän suomalais-ugrilaisten ja samojedikansojen tilastoa. Tiedonantoja ja Katsauksia, 1/2006.)

Ametlikke keeli vene keelele lisaks võivad Venemaal kehtestada oma territooriumil ainult vabariigid. Praegu on riigikeele staatus oma vabariikides mari (niidu- ja mäemari), mordva (ersa ja mokša), udmurdi ja komi keelel. Karjala vabariigis kehtib ametlikuna ainult vene keel. Venemaa keeleseadus, mille järgi Venemaa ametlikud keeled peavad kasutama kirillitsal põhinevat graafikat, teeb karjala või vepsa keelele ametliku staatuse andmise ka tulevikus keeruliseks.
 

 

Emakeele kõnelejaid 1989

Emakeele kõnelejaid 2002

Muutus %

 Mordvalased

740 000

615 000

-17%

 Udmurdid

506 000

464 000

-8%

 Marid

527 000

488 000

-7%

 Komid

239 000

217 000

-9%

 Permikomid

105 000

94 000

-10%

 Karjalased

61 000

53 000

-13%

 Handid

14 000

14 000

0%

 Mansid

3 000

3 000

0%

 Neenetsid

27 000

32 000

+19%

 Sölkupid

1 700

2 000

+18%

 KOKKU

2 223 700

1 982 000

-11%

Tabel 3. Soome-ugri keeli emakeelena valdajate arvukus Venemaal aastatel 1989–2002 (1989. ja 2002. a rahvaloenduste andmetel). (Lalluka, S. Venäjän suomalais-ugrilaisten ja samojedikansojen tilastoa. Tiedonantoja ja Katsauksia, 1/2006.)
 

Rahvuskultuuri rahastamine on reeglina paremini korraldatud nimivabariikides. Kuigi samas on näiteks Tatarstanis ja Baškortostanis mitme soome-ugri rahva hariduslik ja kultuuriline olukord parem kui koduvabariikides − tänu Baškortostani ja Tatarstani vabariikidelt saadavale toetusele, millele mõnel juhul lisandub ka toetus nimivabariigilt. Vabariikides on ka juba pikka aega töötanud rahvusteadustega tegelevad uurimisinstituudid, kõrgkoolides on valmistatud ette rahvusteaduste spetsialiste.

Uurali rahvaste võimalused emakeelset haridust saada ja oma kultuuri säilitada on siiani jäänud kasinateks ning on eri rahvastel ja eri piirkondades erinevad. Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki on võimalik saada üksikutes kohtades, peamiselt maal.

Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on sageli kahandanud möödunud sajandi 90ndatel aastatel tekkinud rahvuslike organisatsioonide mõju.

Seoses viimaste aastate välispoliitiliste arengutega ning eriti seoses 2008. aastal Hantõ-Mansiiskis toimunud soome-ugri rahvaste maailmakongressiga on Venemaa riigiorganite huvi soome-ugri rahvaste kultuuride toetamise vastu suurenenud.

2006. aastal asutati Saranskis soome-ugri rahvaste Volgamaa kultuurikeskus ja 2007. aastal Venemaa riikliku rahvaloomingu maja filiaalina Venemaa Föderatsiooni soome-ugri kultuurikeskus Sõktõvkaris. Viimasele on eraldatud ka vahendeid soome-ugri kultuuride toetamiseks.

Venemaal on vastu võetud vähemusrahvuste arengukontseptsioon ning vähemusi ja põlisrahvaid puudutavaid seadusi. Hoolimata sellest on siiski mitmeid, peamiselt majanduslikke, ent ka riigi üldise tsentraliseerimispoliitika ja põhielanikkonna hoiakutega seotud takistusi, mis ei võimalda Venemaa põlisrahvaste täisväärtuslikku rahvuslikku elu.

Liivlastele on Läti põhiseadusega antud põlisrahva staatus ja küllaltki arvestatavat finantsabi, kuid lähtudes juba sajandipikkusest koostööst liivlaste ja Eesti vahel, tuleks liivlaste abistamist jätkata. Liivi keel on Läti 2000. a keeleseaduse artiklis 4 tunnustatud Läti algupärase keelena.

Saami keelte ja kultuuri olukord Põhjamaades on võrreldes Venemaa soomeugrilastega parem. Otstarbekas on jätkata läänepoolsete saamide hõlvamist soome-ugri koostöösse.


1.2. SOOME-UGRI RAHVAID PUUDUTAVAD ABIPROGRAMMID

1.2.1. Soome ja Ungari abiprogrammid


Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvastele on suunatud mitmed Soome abiprogrammid. 1994. aastast toimib Soome sukukansaohjelma, mis on analoogne hõimurahvaste programmiga. Lisaks sellele on Soome toetanud karjalasi, vepslasi ja Koola saame piiriülese koostöö raames.

Rahvusvahelise Õpirände Keskuse (CIMO) vahendusel on Soome eraldanud suunatud stipendiume Venemaa soomeugrilastest postdoktorantidele ja noortele uurijatele. Stipendiume antakse 1–9-kuuliseks õppe- või teadustööks Soome ülikoolides fennougristika ning soome keele ja kultuuri erialal. Kümne aasta jooksul on end Soomes täiendanud 141 hõimurahvaste stipendiaati.

Soome Kulttuurirahasto on toetanud keelepesade loomist Venemaa soomeugrilastele ka varem, kuid 2008. aastal otsustati eraldada selleks otstarbeks 1,6 miljonit eurot.

Ingerisoomlasi on Soome riik (ent ka Soome mittetulundusühingud) majanduslikult toetanud mitme eri projekti raames, finantseerides peaasjalikult keeleõpetust, kirikute taastamist ja vanurite päevakodusid.

Sihtotstarbelisi toetusi on hõimurahvastega seotud projektidele jagatud ka muudest Soome teadus- ja kultuurirahastutest.

Vähemal määral ning ebaühtlastel alustel on toetanud Venemaa soomeugrilasi ka Ungari. Kuni aastani 2008 eksisteeris Ungaris nn presidendistipendium, mis võimaldas kuni viiel Venemaa soome-ugri noorel õppida Ungari Vabariigi ülikoolides kogu õppeperioodi vältel. Selle stipendiumi abil omandas Ungaris kõrghariduse kokku ligi 50 noort.

Ungaris Balatoni ääres on korraldatud rahvusvahelisi lastelaagreid soome-ugri noortele ning Szombathelys alates 1994. aastast soome-ugri ja hungaroloogia suveülikooli.

1.2.2. Rahvusvahelised toetusprojektid

BARENTSI EUROARKTILINE REGIOON

Euroopa Liidu, Norra ja Venemaa koostöös toimib Barentsi regionaalne koostöövõrgustik, mis hõlmab Venemaa poolelt ka soome-ugri rahvaid Koola poolsaarel (kaardil 1; saamid), Karjala vabariigis (2; karjalased, vepslased), Neenetsi autonoomses ringkonnas (3, neenetsid) ja Komi vabariigis (4, komid). Barentsi koostööorganisatsioonis on eraldi põlisrahvaste töörühm, mis hõlmab kõiki eelnimetatud rahvaid. Oluline on, et Barentsi regioon hõlmab kogu saami rahva asuala.
 



Barentsi koostöö raames toetatud põlisrahvaste projekte on rahastatud mitmeid ELi ja väljaspoolseid allikaid kasutades. 2009. aastal Barentsi koostööprogramm lõpeb ning ollakse käivitamas uut programmi "Barents 2010+".

EUROOPA LIIT

2008. aasta eelarves eraldas Euroopa Liit 2,75 miljonit eurot Venemaa vähemusrahvuste kultuuride toetuseks. Eraldatud summa antakse Euroopa Nõukogu Venemaa esinduse kaudu üle Venemaal regionaalarengu ministeeriumile, kes jaotab 1 000 000 eurot 2009. aastal esitatud projektidele.

Lisaks on omariikluseta soome-ugri rahvastel võimalik oma projektidele toetust saada ülemaailmsetelt ohustatud keelte toetamisele orienteeritud fondidelt jm rahvusvahelistelt rahastajatelt.


1.3. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Rahvusvaheline koostöö omariikluseta soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride toetamise alal algas 20. sajandi 90ndail aastail. Varem takistas seda Ida-Euroopa poliitilis-ideoloogiline olukord, ka oli suur osa Venemaa soomeugrilaste asualadest välismaalastele suletud.

1950ndail aastail alanud fennougristika-alastest rahvusvahelistest teaduskontaktidest oli kasu ka hõimurahvastele. 1960. aastast alates iga viie aasta järel peetud rahvusvahelised fennougristikakongressid ning muud, sh Eestis toimunud teaduslikud suurüritused tõstsid kahtlemata soome-ugri keelte ja kultuuride prestiiži Nõukogude Liidus. Eestis valmistati akadeemik Paul Ariste juhtimisel ette mitu põlvkonda omariikluseta soomeugrilaste rahvusteadlasi. Eesti teaduslikud ekspeditsioonid mõjutasid positiivselt ka hõimurahvaste esindajate rahvusteadvust.

Vabamates oludes hakkasid toimima koostöökontaktid Venemaa soomeugrilaste ja välismaailma vahel seoses Joškar-Olas toimunud esimese soome-ugri kirjanike kongressiga 1989. a ja Debrecenis läbi viidud VII rahvusvahelise fennougristikakongressiga 1990. a.

1990. aastal asutati Soomes M. A. Castréni Selts, 1991 taastati Eestis Fenno-Ugria Asutus ja Ungaris asutati Reguly Selts.

17. 05. 1993 toimus Hanasaaris Soome, Eesti ja Ungari kultuuri- ja haridusministrite kohtumine. Kuigi ministrite kohtumise 5. päevakorrapunkt oli Soome, Ungari ja Eesti vaheline Venemaa soomesugu rahvaid puudutav kolmepoolne koostöö (Suomen, Unkarin ja Viron välinen, Venäjän suomensukuisia kansoja koskeva yhteistyö) ja moodustati ka humanitaar- ja ühiskonnateaduste algatusrühm, soikus ühisprogrammi koostamine. Siiski käivitas Soome 1994. aastast oma hõimurahvaste programmi (Toimenpideohjelma Venäjän suomensukuisten kansojen ja kulttuurien tukemiseksi) aastani 2004, mida on praeguseks pikendatud aastani 2014.

9. fennougristikakongressi ajal 2000. aastal toimus Tartus Eesti, Soome ja Ungari kultuuri- ja haridusministeeriumide delegatsioonide kohtumine, millel taastati Eesti−Soome−Ungari kolmepoolne koostöö (vt Lisa 4). Koostöö raames toimuvad regulaarsed kohtumised, kus Eestit ja Soomet esindavad riiklike abiprogrammide nõukogud.

1992. aastal toimus Sõktõvkaris (Komi vabariik, Venemaa) esimene soome-ugri rahvaste maailmakongress. Sõktõvkaris otsustati, et kongressid hakkavad toimuma iga nelja aasta järel ning et kongressidevahelisel ajal esindab soome-ugri ja samojeedi rahvaid soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee.

Eestit esindab Konsultatiivkomitees MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Soomet Soome−Venemaa Selts ja M. A. Castréni Selts, Ungarit soome-ugri rahvaste maailmakongressi Ungari rahvuslik organisatsioon ning omariikluseta soome-ugri rahvaid rahvuslikud keskorganisatsioonid.

Konsultatiivkomiteel on alates 1994. aastast nõuandev staatus ÜRO ECOSOCi juures ja tema esindajad on osalenud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (vt Lisa 9) ettevalmistamises. Siiani on Konsultatiivkomitee põhitegevuseks olnud kongresside ettevalmistamine, kuid korraldatud on ka konverentse ja seminare ning kooskõlastatud soome-ugri folkloorifestivalide jm rahvusvaheliste ürituste toimumist.

Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee kaasabil valmis ka Tytti Isohookana-Asunmaa raport Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele "Ohustatud uurali vähemuskultuurid" (1998), mille alusel võeti vastu samanimeline ENPA resolutsioon nr 1171 (vt Lisa 3), esimene rahvusvaheline dokument soome-ugri keelte ja kultuuride kohta. Selle jätkuna valmis 2006. aastal Katrin Saksa raport "Soome-ugri ja samojeedi rahvaste olukorrast" (vt Lisa 8), mille põhjal võeti vastu "Soovitused 1775" (vt Lisa 7).

Rahvusvaheliselt institutsionaliseeritud koostöö toimub ka Rahvusvahelises Parlamentidevahelises Liidus, mille soome-ugri rühm moodustati 1993. aastal Canberras.

2005. aastal moodustasid Euroopa Parlamendi peamiselt Ungarist, Soomest ja Eestist valitud 44 liiget Euroopa Parlamendi soome-ugri foorumi koostööks omariikluseta soome-ugri rahvastega.

1.3.1. Eesti Vabariigi kahepoolsed lepingud

90ndail aastail sõlmis Eesti kultuuri- ja haridusministeerium kultuuri- ja haridusalased koostöölepped Mari vabariigi (1994) ja Komi vabariigi vastavate ministeeriumidega (1995) ning hariduskoostöö alase leppe Udmurdi vabariigi haridusministeeriumiga (1993). Need lepingud enam ei kehti.

Soome-ugri rahvaste toetamist Venemaal on mainitud kõigis Eesti ja Venemaa kultuurikoostöö lepetes. Esimene neist pärineb aastast 1992, kehtiv "Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ning Vene Föderatsiooni Kultuuri- ja Massikommunikatsiooni Ministeeriumi vaheline kultuuri- ning massikommunikatsiooni alase koostöö kokkulepe" kirjutati alla Moskvas 10. veebruaril 2008. aastal (vt artikkel 11: “Pooled, kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega ja kummagi riigi õigusaktidega ning oma pädevuse piires toetavad Vene Föderatsiooni territooriumil elavate eestlaste ja nende sugulasrahvaste ning vastavalt Eesti Vabariigi territooriumil elavate venelaste ja Venemaalt pärinevate inimeste rahvusliku omapära säilitamist, samuti aitavad kaasa nende rahvuste ja rahvuskultuuriliste rühmade keele, kultuuri, ajaloo ning traditsioonide vastastikusele tutvustamisele.”).

Vastavalt eelnimetatud koostöö kokkuleppele kirjutati 26. jaanuaril 2009 alla "Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ning Vene Föderatsiooni Kultuuriministeeriumi vaheline koostööprogramm 2009.–2011. aastaks". Programm toetab Vene Föderatsiooni territooriumil elavate sugulasrahvaste rahvusliku omapära säilitamist ning nende rahvuste ja rahvuskultuuriliste rühmade keele, kultuuri, ajaloo ning traditsioonide vastastikust tutvustamist, aidates kaasa kultuurialaste ühisprojektide – festivalide, näituste, seminaride jne korraldamisele. Koostööprogrammis lubatakse soodustada muuhulgas Vene artistide ja kollektiivide osavõttu Eestis toimuvatest hõimupäevadest; soodustada Eesti Rahva Muuseumi koostööd Venemaa Etnograafiamuuseumi ja soome-ugri rahvaste keskmuuseumidega, aitamaks kaasa vastastikuste konsultatsioonide ja ühise teadusliku uurimistöö korraldamisele; soodustada osavõttu soome-ugri rahvaste teatrifestivalidest; soodustada kunstikollektiivide ja üksikesinejate kutsumist Venemaalt rahvamuusikafestivalidele ning rahvakunstispetsialistide osavõttu seminaridest ja loomekodadest.

Liivlaste toetamist reguleeritakse Eesti-Läti-Leedu kolmepoolse kultuurikoostööleppega (08.07.1994).

Eesti ja Soome vahelist kultuurikoostööd reguleerib "Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi vaheline vaimse koostöö konventsioon" (allkirjastatud 1. detsembril 1937. aastal, kehtivusaeg ja rakendamine on kinnitatud 5. veebruaril 1992 nootide vahetamisega riikide vahel).

"Eesti Vabariigi ja Ungari Vabariigi kultuuri- ja haridusalase koostöö kokkulepe" on alla kirjutatud Tallinnas 28. aprillil 1994. aastal.

1.3.2. Koostöö enne hõimurahvaste programmi rakendamist

Enne hõimurahvaste programmi käivitamist anti omariikluseta soome-ugri rahvaste kultuuridele sisulist abi muudest rahastutest (eriti Avatud Eesti Fond, ent ka Eesti Kultuurkapital, sh rahvusvahelised fondid ja UNESCO).

Alates 1989. a on Eestis igal aastal oktoobrikuus tähistatud hõimupäevi, millest on alati osa võtnud arvukalt uurali põlisrahvaste folkloorirühmi. 1997. a suvel korraldati Eestis VI soome-ugri rahvaste folkloorifestival. Rohkesti on peetud Eestis kongresse ja konverentse Venemaa soomeugrilaste esindajate osavõtul – näiteks Soome-ugri rahvaste kirjanike IV kongress "Sillad" Lohusalus 1996. a ja II soome-ugri ajalookongress 1998. a Tallinnas.

Ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist aastal 1991 on Venemaal elavatel hõimurahvaste noortel olnud võimalus õppida Eesti kõrgkoolides. Esimestel aastatel finantseerisid nende õpinguid soome-ugri koduvabariigid. Aastatel 1994−1998 maksis Eesti ülikoolides õppivatele soome-ugri üliõpilastele stipendiumi M. A. Castréni Selts Soome hõimurahvaste programmi vahenditest. Kui Eestis käivitus 1999. aastal hõimurahvaste programm, lõpetati Soome stipendiumide maksmine.


1.4. SENISE PROGRAMMI RAKENDAMINE

Hõimurahvaste programmi I – riikliku abiprogrammi uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (1999–2004) – kiitis Eesti Vabariigi valitsus oma otsusega heaks 5. mail 1998. Jätkuprogrammina kiitis Eesti Vabariigi valitsus 12. augustil 2004 heaks hõimurahvaste programmi II – riikliku abiprogrammi uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2005–2009).

Teavet seniste programmide kohta on võimalik eesti, vene ja inglise keeles leida HP kodulehelt ning Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse kodulehelt. Eesti Hõimurahvaste Programmi tutvustamiseks anti 2008. a suvel välja venekeelne brošüür "Программа родственных народов Эстонии", mida jagati Hantõ-Mansiiskis soome-ugri rahvaste V maailmakongressil delegaatidele ning teistele huvilistele.

1.4.1. Uurali põlisrahvaste üliõpilaste koolitus Eestis

Hõimurahvaste programmi toel on rohkem kui 150 noorel hõimurahvaste esindajal olnud võimalus õppida Eesti kõrgkoolides. HP stipendiaadid on õppinud Eesti avalik-õiguslikes kõrgkoolides (Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Maaülikoolis) paljudel erialadel: eesti ja soome-ugri keeleteadus, õigusteadus, etnoloogia, ajakirjandus, kultuuride uuringud, folkloristika, psühholoogia, kunstiajalugu, arstiteadus, majandus, ärikorraldus, taimekasvatus ja keskkonnatehnoloogia, tootedisain jne.
  

TARTU ÜLIKOOL

Eriala

Üliõpilaste arv sellel erialal

Eesti ja soome-ugri keeleteadus

14 (1 bakalaureant, 13 doktoranti)

Õigusteadus

 5 (4 magistranti, 1 doktorant)

Etnoloogia

 4 (4 doktoranti)

Meedia ja kommunikatsioon

 3 (2 magistranti, 1 doktorant)

Folkloristika

 2 (2 doktoranti)

Psühholoogia

 2 (2 magistranti)

Keskkonnatehnoloogia

 1 (1 doktorant)

Arstiteadus

 1 (1 resident)

Avalikkussuhted, teabekorraldus

 1 (1 magistrant)

Kunstiajalugu

 1 (1 magistrant)

Sotsiaaltöö

 1 (1 magistrant)

Rahvatervishoid

 1 (1 magistrant)

Majandusteadus

 1 (1 bakalaureant)

 

TALLINNA ÜLIKOOL

Eriala

Üliõpilaste arv erialal

Kultuuride uuringud

3 (3 doktoranti)

Lingvistika

2 (2 doktoranti)

Haldusjuhtimine

1 (1 magistrant)

Kirjalik tõlge

1 (1 magistrant)

Kirjandusteadused

1 (1 magistrant)


EESTI KUNSTIAKADEEMIA

Eriala

Üliõpilaste arv erialal

Tootedisain

1 (1 bakalaureant)

 
Kokku 46 üliõpilast:
neist 3
bakalaureanti, 15 magistranti, 1 resident ja 27 doktorant

Tabel 4. HP stipendiaadid Eestis 2008/2009 õppeaastal (erialati).
 

Uute õpikohtade arv on olnud seotud lõpetajate arvuga. HP stipendiaatide arvu vähendati järsult aastatel 1999−2004. Kui 1999/2000. õppeaastal õppis Eesti kõrgkoolides 110 noort soome-ugrilast, siis 2004. a sügisel jätkas oma õpinguid Eestis vaid 55 soome-ugri üliõpilast. 

Rahvus

HP stipendiaate Eestis 2000. a

HP stipendiaate Eestis 2004. a

HP stipendiaate Eestis 2008. a

Marid

37

15

16

Udmurdid

24

12

15

Komid

16 (neist 9 sürja-
ja 7 permikomi)

7 (neist 2 sürja-
ja 5 permikomi)

4 (neist 1 sürja-
ja 3 permikomi)

Mordvalased

7 (neist 5 ersat
ja 2 mokšat)

7 (neist 5 ersat ja
2 mokšat)

7 (neist 5 ersat ja
2 mokšat)

Handid

3

2

1

Karjalased

5

4

1

Vepslased

3

3

1

Ingerisoomlased

1

1

-

Liivlased

1

1

1

Neenetsid

1

-

-

Ida-eestlased

1

3

-

Kokku

99

55

46


Tabel 5. HP stipendiaadid Eestis 2000−2008 (rahvuseti).

2002. a kevadel otsustas HPN uusi üliõpilasi Eestisse õppima mitte kutsuda, kuna stipendiaatide arv oli aastatega liiga suureks paisunud. 2003. a vastuvõtt küll korraldati, kuid Eestisse jõudsid õppima vaid üksikud uued üliõpilased. 2004. a otsustas programmi nõukogu, et Eestisse õppima võetavate soome-ugri üliõpilaste vastuvõtuks avalikku konkurssi välja ei kuulutata. Uued HP stipendiaadid valiti välja Eestis bakalaureuseõpet lõpetavate soome-ugri üliõpilaste seast, andes neile võimaluse jätkata oma õpinguid magistrantuuris. Alates 2005. aastast on toetatud eelkõige Eestis põhiõppe lõpetanute magistriõpet ja Venemaal ülikooli lõpetanute doktoriõpet.
 

Aasta

Uusi stipendiaate
võeti vastu

Põhiõppe
lõpetas

Magistrantuuri
lõpetas

Doktorantuuri
lõpetas

1999

15

12

4

-

2000

9

17

5

-

2001

10

3

3

-

2002

0

6

5

-

2003

3 + 2 aastasesse täiendõppesse

9

3

1

2004

6 + 1 kahe-aastasesse täiendõppesse

6

-

-

2005

4 doktorantuuri
+ 6 magistrantuuri

7

1

1

2006

4 doktorantuuri
+ 6 magistrantuuri
+ 1 põhiõppesse

5

3

-

2007

6 doktorantuuri
+ 1 residentuuri
+ 1 magistrantuuri
+ 1 põhiõppesse

4

3

-

2008

9 doktorantuuri

-

2

-

KOKKU

85

69

29

2

Tabel 6. HP stipendiaadid Eestis – vastuvõetud ja lõpetanud aastatel 1999−2008.

2008. aastal alustas Eesti kõrgkoolides õppimist 9 uut soome-ugri doktoranti. Kokku õpib seega Eestis 46 hõimurahvaste programmi stipendiaati, neist 27 doktoranti, 1 resident, 15 magistranti ja 3 bakalaureuseõppe üliõpilast.
 

 

Rahvus

 

Tartu Ülikool

 

Tallinna Ülikool

 

Kunstiakadeemia

 

Kokku

Handid

1

 

 

1

Udmurdid

14

1

 

15

Komid

1 sürjakomi
2 permikomi

1 permikomi

 

4

Marid

14

1

1

16

Mordvalased

2 mokšat

4 ersat
1 šokša

 

7

Vepslased

1

 

 

1

Karjalased

1

 

 

1

Liivlased

1

 

 

1

Kokku

37

8

1

46

 

Tartus kokku 37

Tallinnas kokku 9

 

Hõimurahvaste programmi stipendiaate Eestis kokku 46

Tabel 7. HP stipendiaadid Eestis 2008/2009. õ-a (rahvuseti ja ülikooliti).


1.4.2. Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus


Hõimurahvaste programmi algatusel ja rahalisel toel loodi 1999. aastal Tartu Ülikooli juurde Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus. Keskuse esmaseks ülesandeks on aidata HP stipendiaatidena Eestisse kutsutud soome-ugri üliõpilastel siin kohaneda ning säilitada nende side kodumaaga; samuti üliõpilaste ettevalmistamine teaduslikeks, majanduslikeks ning poliitilisteks kontaktideks erinevatesse kultuuripiirkondadesse kuuluvate inimestega. Stipendiaatidele pakutakse Ariste keskuses mitmeid võimalusi oma õppetöö kergendamiseks.

Ariste keskus jagab üliõpilastele pidevalt teavet toimuvatest üritustest nii kuulutuste kui e-posti vahendusel. Käivitatud on postiloend Ugrimugri, mis on mõeldud soomeugrilise teabe kiireks levitamiseks hõimurahvaste ning nende omavahelise koostöö vastu huvi tundvate inimeste hulgas. Keskuse koduleheküljelt võib leida eesti, vene ja inglise keeles teavet keskuse tegevuse ja hõimurahvaste programmi kohta. Eesti ülikoolides õppivate uurali põlisrahvaste üliõpilaste nimekirjad (alates aastast 1999) sisaldavad üliõpilase nime, rahvust, õpitavat eriala ja välkpostiaadressi. Lisaks keskuse raamatukogu kataloogile pakub kodulehekülg ka valikut aastatel 2000−2008 HP stipendiaatide Tartu Ülikoolis kaitstud kraaditöödest.

Keskuse tegevuse algul koondus keskuse ümber rühm eesti üliõpilasi, kes pakkusid soome-ugri üliõpilastele võimalusi ka vaba aja sisustamiseks. Koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutusega käivitati projekt "Eestikeelne vestlusring SURING". 1999. a sügisest kuni 2001. a kevadeni tegutsenud SURINGu eesmärgiks oli luua soome-ugri üliõpilastele võimalus kohtuda oma õpingukaaslastega väljaspool loengute akadeemilist õhkkonda, saada vahetult teadmisi teistest kultuuridest, arendada oma keele- ja suhtlemisoskust, saada uusi ideid ja leida sõpru. Soome-ugri ja eesti üliõpilased tutvustasid vastastikku oma kultuuri ja kombeid. Toimusid ekskursioonid, vestlus- ja kirjandusõhtud, vaadati videofilme ja käidi teatris.

Alates 1995. aastast on soome-ugri üliõpilased korraldanud omaalgatuslikult spordimänge. Võistluste korraldajad leiavad, et Eestisse õppima tulnud uued soome-ugri üliõpilased vajavad Eestiga kohanemisel vahetut suhtlemist ka vanemate hõimurahvaste üliõpilastega.

Ariste keskuse ja Fenno-Ugria Asutuse koostöös on aastatel 1999−2002 toimunud neli seminarlaagrit HP stipendiaatidele. 3−4 päeva kestvatest seminarlaagritest võttis stabiilselt osa 30−40 üliõpilast Tallinna ja Tartu ülikoolidest, kusjuures eelisjärjekorras võimaldati seminarist osavõttu uutele, esimese aasta üliõpilastele. Seminaride eesmärgiks oli luua soome-ugri noortele paremad eeldused kohanemiseks Eesti akadeemilise eluga; anda teadmisi Eesti ühiskonna toimimise aluseks olevatest seadustest; õpetada oma erialaseid teadmisi majanduslikult paremini rakendama nii avalik-õiguslikus kui ka mittetulundussfääris; tugevdada rahvuslikku identiteeti ja edastada eestlaste, ent ka teiste soome-ugrilaste kogemust identiteedi ja kultuuri säilitamise alal; võimaldada HP stipendiaatidel kohtuda soome-ugri rahvaste noorteassotsiatsiooni (MAFUN) uuenenud ja noorenenud aktiiviga, et anda üliõpilastele võimalus oma kodumaa problemaatikas paremini orienteeruda.

Stipendiaatidele on Ariste keskus pakkunud võimalust osaleda erinevatel seminaridel aktiivsete kaaskorraldajatena: soome-ugri noorte kirjanike tõlkimise ja enesetäiendamise seminaridel (2001−2003), rahvusvahelisel põlisrahvaste maaõiguse seminaril (2003), seminaril "Multidistsiplinaarne nõuanne vastutustundlikuks reisimiseks soome-ugri aladel" (2003), seminaril "Infotehnoloogia soome-ugri moodi" (2004, 2005), kevadseminaril soome-ugri üliõpilastele (2008). Nii Ariste keskus kui hõimurahvaste üliõpilased on osalenud IX rahvusvahelise fennougristikakongressi (Tartu, 2000) ja soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi (Tallinn, 2004) ettevalmistustöödes ja kongressi korraldamises.

Ariste keskus on uurali põlisrahvustest üliõpilastele pakkunud võimalusi ka Eestis viibides oma rahvuskultuurist osa saamiseks. Eestisse on kutsutud soome-ugri külalisõppejõude, kes on pidanud Tartu Ülikoolis loenguid mari keelest ja kultuurist, ersa-mokša mütoloogiast, komi folkloorist, tänapäeva etnilistest protsessidest Udmurtias, mordva kirjandusest. Lisaks välislektoritele on soome-ugri keelte ja kultuuride tutvustamiseks kasutatud ka HP stipendiaatide ja Eestis elavate soomeugrilaste abi. Tartu Ülikoolis on HP toetusel õpetatud ersa, handi, mokša, komi, udmurdi ja mari keelt, Tallinna Ülikoolis udmurdi keelt.

Keskuse tegevus on olnud suunatud eelkõige soome-ugri üliõpilaste omaalgatuse toetamisele. Ariste keskuse kaudu on programmi stipendiaadid saanud esitada HP-le projekte, et osaleda rahvusvahelistel konverentsidel ning kursustel Poolas, Taanis, Hollandis, Saksamaal, Bulgaarias, Austraalias, Prantsusmaal, Ungaris, Soomes ja Venemaal. Keskuse töötaja on osutanud üliõpilastele abi projektide kirjutamisel.

2002. aastast ilmub sari "Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse üllitised". Esimese raamatuna avaldati Marju Sarve ülevaade "Koolasaamid" (2002). Üllitistena nr 2 ilmus Tatjana Devjatkina koostatud mokšakeelne mütoloogiasõnastik "Мокшэрзянь мифологиясь" (2002). Sarja kolmanda raamatuna on ilmunud Marju Petersoni koostatud saami kirjanduse ülevaadet sisaldav kakskeelne luulekogu "Valik saami luulet. Ela hästi, Kodumaa" (2007).

1.4.3. Väljaanded

Kui hõimurahvaste programmi rakendumise algaastatel olid programmi eelistuseks soome-ugri üliõpilased, siis tänaseks on aktuaalsemaks muutunud ka erinevate kultuuri- ja haridusprojektide toetamine (vt hõimurahvaste programmi toetatud projektid).

Tänu HP projektitoetustele on 10 aasta jooksul ilmunud üle 70 raamatu. Nõukogu on eelistanud toetuste jagamisel soome-ugri keeltes väljaantavaid teoseid (ilmunud on raamatuid mokša, ersa, udmurdi, komi, mäemari, niidumari, karjala ja saami keeles). Toetatud on Arvo Valtoni tööd soome-ugri kirjanduse propageerimisel − ilmuma on hakanud sarjad "Soome-ugri luuleklassikat", "Soome-ugri naisluule", "Väikeste rahvaste suur kirjandus" ja neljakeelsete luuleraamatute sari (ilmunud on 14 luulekogu noorte soomeugrilaste loominguga). Samas on finantseeritud ka eesti kirjandusklassika tõlkimist soome-ugri keeltesse (udmurdi, niidumari, mäemari ja komi keelde).

Rahalist toetust on HP jaganud soomeugrilaste ajalugu, folkloori, etnograafiat ja keeli tutvustavate teoste üllitamiseks – ilmunud on raamatud Kazõmi sõjast, 1930ndate aastate repressioonidest Mordvas, mari kongressidest, komi folkloorist, mordva mütoloogiast, handi šamaanidest, põhja-handi rahvariietest, keelepoliitikast, mari prosoodiast, karjala kirjandusest jne.

Tähtsaks on peetud soome-ugri sõnaraamatute koostamist − ilmunud on "Eesti-neenetsi sõnastik", "Uurali keelte sõnastik" ja "Prantsuse-udmurdi vestmik", töö käib eesti-udmurdi sõnaraamatu ja mari elektroonilise sõnaraamatu väljaandmiseks.

Toetatud on soome-ugri ajalehe Kudo+Kodu levitamist, mordva ajalehe Mastorava väljaandmist (tellimistoetus) ning udmurdikeelses lastelehes Džetšbur aasta jooksul ilmunud soome-ugri rubriigi loomist.

Üha olulisemaks on viimastel aastatel saanud internetiprojektide toetamine. Rahastatud on andmebaasi "Uurali keeleteaduse bibliograafia" (URBIS) täiendamist ja võrguversioonis kättesaadavaks tegemist, "Paul Ariste bibliograafia" avaldamist internetis, Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse teatmekogu kataloogimist ja võrguversiooni loomist, mari võrgulehekülje edasiarendamist. Toetatud on internetiväljaandeid "Mordva etnoloogia, rahvaluule ja usund", "Udmurdi usundi peamised tunnusjooned" ning "Komi maailm".

HP projektitoetuse abil on välja antud esimene marikeelne geograafiline kaart. Mari Eli vabariigi kaart on mõeldud eeskätt geograafia õppevahendiks mari koolidele ning kodulooringidele. Elektroonilist kaarti saab edaspidi kasutada erinevate temaatiliste kaartide loomisel. Eesti projektist innustatuna on Soome hõimurahvaste programm asunud toetama udmurdikeelse kaardi väljaandmist.

HP on rahastanud ka CD-plaatide väljaandmist (liivi, lõuna-udmurdi, mordva ja setu rahvalaulud) ning soomeugrilasi tutvustavate filmide tegemist. Programmi toel on valminud dokumentaalfilmid udmurtidest ("Päikeselapsed"), vadjalastest ("…ja päästa meid ära kurjast!"), liivlastest ("Julgi vägi"), maridest ("Laulupidu Marimaal") ja vepslastest ("Elavalt maetud").

1.4.4. Välitööd ja uurimisreisid

Alates 2000. aastast on Hõimurahvaste Programm toetanud Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi välitöid neenetsite, Transilvaania ungarlaste, ersade-mokšade, saamide, Venemaal elavate setude, maride ja tšuvaššide, vepslaste, Siberi eestlaste ning Tveri karjalaste juurde. Finantseeritud on Tartu Ülikooli teadlaste uurimisreise vepslaste ja komide juurde ning magistrantide välitöid udmurtide ja hantide juurde.

Toetamaks põliste oskuste säilimist ning autentse rahvakultuuri viljelemist on HP vahenditest finantseeritud eesti ühepuupaadi tegijate uurimisreisi vepsa ühepuupaadimeistrite juurde, ersa puuskulptorite ekspeditsiooni Eestisse ning eesti rahvalauluansambli Väike Hellero sõitu Vadjamaale Jõgõperä koolilaste etnograafilise lauluansambli Linnut koolitamiseks.

1.4.5. Kongressid, konverentsid, seminarid, festivalid, koolitused

HP vahendeist on aidatud kaasa mitmete oluliste rahvusvaheliste ürituste rahastamisele (III, IV ja V soome-ugri rahvaste maailmakongress, IX rahvusvaheline fennougristikakongress, rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaskonverents (IFUSCO), soome-ugri rahvaste noorteassotsiatsiooni (MAFUN) nõupidamised, IV etnofuturismi konverents, rahvusvahelise konverents "Emakeel ja teised keeled III" jm). Kõik see on loonud positiivset kuvandit Eesti riigi ja selle haridus-, kultuuri- ja välispoliitika kohta nii koostöös Soome ja Ungariga kui ka Venemaa suunal. Soomeugrilaste rahvusvahelise koostöö soodustamiseks on toetatud soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee tegevust, Ungari, Soome ja Eesti hõimuprogrammide ühisnõupidamisi ning soomeugrilaste esindajate osavõttu Esindamata Rahvaste Organisatsiooni tegevusest.

Uurali põlisrahvaste kultuuride suurema avatuse saavutamisele ning kultuuri- ja muude kontaktide mitmekesistamisele kaasaaitamiseks on HP vahendeist toetatud erinevaid soomeugrilaste stažeerimisprojekte Eestis (ajakirjanike stažeerimine Eesti meediaväljaannete juures, muuseumitöötajate koolitus, mari üliõpilaste aastane täiendõpe Viljandi Kultuurikolledžis, udmurdi tõlkija kaheaastane täiendõpe Tallinna Ülikoolis, Mari Ülikoolis eesti keelt õppivate üliõpilaste eesti keele ja kultuuri praktika Tartus, udmurdi muuseumitöötaja stažeerimine Eesti Rahva Muuseumis, komi teaduri stažeerimine Eesti Kirjandusmuuseumis, Komi Vabariigi Rahvusmuuseumi teaduri stažeerimine Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu Ülikoolis).

HP on toetanud soome-ugri etnofuturistlike kirjanike tõlkeseminaride korraldamist Eestis (2001−2003). Soome-ugri noorte loojate kohtumised on andnud panuse kirjanike vastastikuste tõlgete valmimiseks ning uue hõimurahvastest huvituva literaatide põlvkonna kasvatamiseks. Kirjandusseminaride tulemusel valminud ilukirjanduse ja tõlgete kogumik "Neiu ja karu" (2005) annab ülevaate hõimurahvaste uuemast kirjandusest.

Uurali põlisrahvaste keelte kasutussfääri laiendamisele, sh neis keeltes antava hariduse edendamisele kaasaaitamiseks on toetatud koostööd mari ja udmurdi emakeeleõpetajatega (eestlaste osalemine Mari Õpetajate Seltsi projektis "Mitmekeelne haridus kui arengu ja integratsiooni võti", Eesti emakeeleõpetajate osavõtt Udmurdi Emakeeleõpetajate Seltsi asutamiskonverentsist, udmurdi emakeeleõpetajate tutvumine Eesti koolikorraldusega).

Igati on soodustatud eesti ja soome-ugri ajakirjanike kohtumisi – Venemaa soome-ugri ajakirjanikud on käinud HP toel Eestis infotehnoloogia- ja meediaseminaridel (seminar "Infotehnoloogia soome-ugri moodi", seminar "Soome-ugri etnilised usundid ja elektrooniline meedia", meediaseminar maailmakongressi meediasektsiooni soovituste ettevalmistamiseks) ning eesti ajakirjanikud osalenud ülevenemaalisel soome-ugri pressifestivalil Sõktõvkaris.

Ökoturismialaseks kogemustevahetuseks ja kontaktide loomiseks on toetatud Venemaa soome-ugri turismiarendajate osavõttu Eestis korraldatud turismiseminarist "Multidistsiplinaarne nõuanne vastutustundlikuks reisimiseks soome-ugri aladel" ning eesti ökoturismi arendajate osavõttu udmurdi ökoturismi klubi seminarist.

Vajalikuks on peetud rahastada eesti kultuuriinimeste osavõttu soome-ugri filmi- (rahvusvaheline ökoloogiliste telesaadete festival Hantõ-Mansiiskis, soome-ugri 13. telefilmide festival) ja teatrifestivalidest (soome-ugri teatrifestivalil Joškar-Olas etendati lavastust "Põdernaine", Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia üliõpilased tutvustasid eesti folkloori rahvusvahelisel festivalil Karjalas).

Aastaid on toetatud Eesti esindajate osavõttu soome-ugri etnofuturismi festivalidest (kirjanikud ja kunstnikud käisid festivalil Pelnjan Udmurtias, ansambel Tsibihärblased festivalil Jur-Jar Udmurtias, ansambel Vägilased festivalil Jumšan Udmurtias, kunstnikud kunstifestivalil Ser No Tur Udmurtias, ansambel Vaikusõ Kuunolõk festivalil Kamwa Permis) ja folkloorifestivalidest (ansamblid Hõbejoude ja Kolm Kala käisid Hantõ-Mansiiskis, ansambel Seitse Udmurtias). Omapäraseimaks ettevõtmiseks on olnud ansambli Raud-Ants esinemine Euroopa vähemuskeelte alternatiiveurovisioonil Liet-Lavlut Rootsi Lapimaal vadja regilaulu "Kui miä kazvolin kanainõ" töötlusega.

Hõimupäevade raames on programmi rahalisel toel Eestit külastanud soome-ugri folklooriansamblid, muusikud, kirjanikud ja kirjandusteadlased, kunstnikud ning näitlejad. HP on peaaegu igal aastasel rahastanud ka mari sangari päeva ja ersa keele päeva üritusi Eestis. Programmi projektitoetuste toel on eestlastele oma rahvakultuuri ja -muusikat erinevatel Eesti festivalidel käinud tutvustamas liivi rahvamuusik Julgi Stalte ja liivlaste ansamblid Skandinieki ja Trejasmens, Karjala ansambel Myllärit, udmurdi ansambel Invožo ja udmurt Juri Kutšõran (loitsulise tantsu etendus).

Kaasa aitamaks sellele, et hõimurahvaste noored teadvustaksid end oma kultuuri ja keele kandjatena, on programm tähelepanu pööranud soome-ugri noorte koostööle. Mitmel aastal on soome-ugri noorteansamblid võtnud osa Seto Kuningriigi lastepäevast. Toetatud on setu noorteansambli Tsibihärbläsed ja mordavalaste Toorama noortestuudio koostööprojekte. Aastatel 2005−2008 on finantseeritud soome-ugri lastelaagrite korraldamist Eestis ning Eesti laste osavõttu udmurdi noorte laagritest. Udmurdi lapsed on osalenud laagrites Võrumaal Rahumäe külas (2005), Võsul (2006), Hiiumaal Kõpus (2007) ning Valgemetsas (2008). Kuna Eestisse laagrisse tulijad peavad oskama udmurdi keelt, on eelisseisundis Udmurdi maapiirkondade lapsed. Eesti lapsed on külastanud Udmurdi noorteorganisatsiooni Šundõ kunstilaagrit Šundõkar (2005−2007), kus rahvusliku käsitöö õppimise kaudu püütakse kasvatada laste austust oma rahvakultuuri vastu. 2008. aastal osalesid eesti noored koos udmurdi rahvusliikumise noorte liidritega õppekogunemisel Vamõšš ning keele- ja kultuurilaagris Šundõ, mille eesmärgiks oli udmurdi keele ja kultuuritavade alalhoidmine.

Uurali põlisrahvaste tänapäevase rahvusliku kultuuri tutvustamiseks on HP toel korraldatud näitusi Eesti Rahva Muuseumis (interaktiivne näitus "Udmurdi maailm", näitus "Sami Duodji. Saamide elu ja käsitöö", näituse "Soome-ugri kultuurid ERMis. 80 aastat hõimurahvaste osakonna avamisest Raadil" kataloogi väljaandmine) ja Eesti Kunstimuuseumis (näitus "Põhi ja kirre: kontinentaalne alateadvus. Kaasaegne kunst ja soome-ugri maailm"). Eesti Kunstiakadeemia ja Fenno-Ugria Asutuse ühistöös on viidud soome-ugri rahvaid tutvustavaid näitusi nii Moskvasse ("Soome-ugri rahvad. Maa ja ilm") kui Brüsselisse ("Veelinnurahvas"). Eesti Tšuvaši Kultuuriseltsi eestvedamisel on avatud komi kunstniku Pavel Mikuševi näitus "Soome-ugri rahvaste maailm" Vene Föderatsiooni suursaatkonna galeriis ning korraldatud Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioone tutvustavaid näitusi Tšuvaššia ja Mari Eli Vabariigi rahvusmuuseumides (näitus "Volga aknad").

Toetamaks uurali põlisrahvaste omavahelist kultuurivahetust on soome-ugri kunstnikele pakutud võimalust võtta osa Eestis korraldatud soome-ugri rahvaste puuskulptuuri sümpoosionist ning VII Kohila rahvusvahelisest keraamika sümpoosionist.


1.4.6. Hõimurahvaste programmi kirjandusauhind

2007. aastast alates annab HP koostöös soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooniga välja Eesti hõimurahvaste programmi kirjandusauhinda, tunnustamaks viimase nelja aasta jooksul ilmunud uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste omakeelseid kirjandusteoseid. Esimesel aastal määrati auhinnad neljas erinevas valdkonnas: ilukirjanduse, tõlkekirjanduse, lastekirjanduse ja kirjandusteaduse kategoorias. Iga preemia suuruseks on olnud 20 000 Eesti krooni. Konkursile esitasid oma teoseid 31 soome-ugri kirjanikku (sürja- ja permikomid, udmurdid, ersad, niidu- ja mäemarid ning karjalased). Žürii kaasas oma töösse eksperte soome-ugri maadest, kuid suurimaks abiks olid hindamisel HP stipendiaatidena Eestis õppivad soome-ugri üliõpilased.

2008. aastal jagati ilukirjanduse valdkond kaheks – proosa ja luule kategooriaks ning kirjandusteaduse kategoorias anti võimalus kandideerida lisaks kirjandusloolisele ja kirjanduskriitiline teosele ka esseistika ja publitsistikaga. Viies kategoorias kandideeris sel aastal preemiale 33 soome-ugri kirjanikku (sürja- ja permikomi, udmurdi, ersa ja mokša, niidu- ja mäemari, karjala, vepsa, saami ja handi kirjanikud).

2009. aastal plaanitakse kirjandusauhind välja anda kuues valdkonnas, kuna Eesti hõimurahvaste programmi 2008. aasta kirjandusauhinna žürii otsustas soovitada HPN-il kuulutada 2009. aasta kirjandusauhind välja ka dramaturgiliste teoste (näidendid, filmistsenaariumid, ooperilibretod) kategoorias.


2. PROGRAMMI EESMÄRGID


2.1. PROGRAMMI ÜLDEESMÄRK JA PRIORITEEDID

Hõimurahvaste programmi üldeesmärk on aidata kaasa soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride arendamisele, aeglustada assimileerumisprotsessi ning talletada keele- ja kultuuripärandit.

Programmi abil aidatakse säilitada maailmakultuuri mitmekesisust ning eesti kultuuri omapära. Esiteks, kultuuriline diversiteet on üks euroopalikke põhiväärtusi. Teiseks, eesti kultuur kujutab endast vana soomeugrilise kultuuri sümbioosi euroopaliku kultuuriga. Kuna kultuur saab areneda ainult suhtluses, on eesti kultuuri jätkusuutlikkuse seisukohast oluline ka edaspidine suhtlus hõimurahvastega. Toetades hõimurahvaste kultuure nende võitluses olemasolu eest, kindlustatakse eestluse kultuurilist tagalat. Programmi üldeesmärk kattub niiviisi Eesti riigi eesmärgiga, nagu see on väljendatud põhiseaduse preambulis: “Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, /---/ mis peab tagama eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimise läbi aegade /---/”.

Seniste programmide abil realiseeritud eesmärgid on jätkuvalt aktuaalsed, sest eelkõige on tegu pikemas ajaperspektiivis mõjuva tegevusega. Rahvusvahelised raportid kinnitavad, et soome-ugri rahvaste olukord Venemaal on endiselt kriitiline. ÜRO ekspertide hinnangul kuuluvad kõik soome-ugri vähemus- või regionaalkeeled ohustatud või tugevalt ohustatud keelte hulka.

HP annab abi eelkõige neis valdkondades, mis on muude programmide poolt vähem kaetud, kooskõlastades oma tegevust ka edaspidi teiste toetajatega ning võimaluse/vajaduse korral ühendades nendega jõupingutusi ühisteks ettevõtmisteks.

Programmi prioriteetideks on kaasa aidata

  • ­ uurali põlisrahvaste keelte kasutussfääri laiendamisele, sh neis keeltes antava hariduse edendamisele, sest ainult sel tingimusel on võimalik vältida nende rahvaste assimileerumist,
     
  • ­ hõimurahvaste noorte identifitseerumisele oma kultuuri ja keele kandjatena,
     
  • ­ uurali põlisrahvaste kultuuride suurema avatuse saavutamisele ning kultuuri- ja muude kontaktide mitmekesistamisele,
     
  • ­ uurali põlisrahvaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule,
     
  • ­ hõimurahvaste kaasaegse elukorralduse arendamisele.

Valdkondade eesmärkide määratlemisel on juhindutud Maailma soome-ugri rahvaste koostöö põhimõtete, eesmärkide ja ülesannete deklaratsioonist (vt Lisa 1), Soome-ugri rahvaste II maailmakongressi resolutsioonist (vt Lisa 2), Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee resolutsioonist 1171 (vt Lisa 3), Eesti, Soome ja Ungari kultuuri- ja haridusministeeriumide delegatsioonide kohtumise protokollist (vt Lisa 4), Soome-ugri rahvaste III ja IV maailmakongressi resolutsioonidest (vt Lisa 5 ja 6), Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee Soovitustest 1775 (vt Lisa 7), Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee kultuurikomitee raportist "Soome-ugri ja samojeedi rahvaste olukorrast" (vt Lisa 8), ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonist (vt Lisa 9), Soome-ugri rahvaste V maailmakongressi resolutsioonist (vt Lisa 10), Soome-ugri rahvaste V maailmakongressi sektsioonide soovitustest (vt Lisad 11−16) ning Eesti Vabariigi Soome, Ungari ja Venemaaga sõlmitud kultuuri ja hariduse alastest lepingutest.
 

2.2. PROGRAMMI RAKENDAMINE

Programmi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2010. aastal ning programm kestab kuni 31. detsembrini 2014. aastal. HP rahastatakse Eesti Vabariigi riigieelarvelistest vahenditest haridus- ja teadusministeeriumi kaudu.

Programmi täitmist korraldab ja kontrollib haridus- ja teadusministri moodustatav programminõukogu, kuhu kuuluvad haridus- ja teadusministeeriumi, kultuuriministeeriumi ja välisministeeriumi esindajad ning erialaspetsialistid. Ministeeriumide esindaja(d) määrab nõukokku minister. Nõukogu moodustatakse ja selle töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

Nõukogu ülesanded on:

  • programmi tegevuse planeerimine ja korraldamine,
     
  • projektitoetuste jagamine vastavalt laekunud taotlustele,
     
  • projektide täitmise ja toetuste kasutamise järelevalve,
     
  • programmist lähtuvate projektide algatamine ja nende täitjate leidmine,
     
  • konkursside väljakuulutamine ja korraldamine,
     
  • programmi auhindade asutamine ja väljaandmine,
     
  • korraldusküsimuste jaoks vajaliku regulatsiooni (nt konkursside korraldamise korra, auhindade statuutide ja taotluste vormi) väljatöötamine ja kinnitamine,
     
  • haridus- ja teadusministri nõustamine uurali põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetamise küsimustes,
     
  • aruande esitamine haridus- ja teadusministrile nõukogu tegevuse kohta,
     
  • järgmise programmi koostamine.

Programmi raames tagatakse uurali põlisrahvaste üliõpilaste, eelistatavalt doktorantide koolitamine Eestis. Kandidaatide valiku esitatud stipendiumitaotluste hulgast teeb ning HP vahenditest üliõpilastele makstavate hüvitiste suuruse määrab Hõimurahvaste Programmi nõukogu.

Programmi raames tagatakse Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse tegevus. Keskuse tegevuskulud kaetakse täielikult käesoleva programmi vahenditest vastavalt HPN-i otsusele.

Nõukogu otsustab programmi vahendite jaotuse avaliku konkursi korras laekunud projektidele. HPN-il on õigus ka iseseisvalt algatada programmi eesmärkidega kooskõlas olevaid projekte, välja kuulutada projektikonkursse ning asutada HP auhindu. Iga eelarveaasta lõppedes esitab HPN aruande haridus- ja teadusministeeriumile.


3. PROGRAMMI VALDKONNAD

Programmi temaatika jaguneb neljaks toetatavaks valdkonnaks (haridus ja koolitus, teadus, kultuur ning teabevahetus), mis on kavandatud üksteist vastastikku toetavatena.


3.1. HARIDUS JA KOOLITUS

Püsitoetusena tagab programm uurali põlisrahvustest üliõpilastele, eelistatavalt magistrantidele ja doktorantidele, akadeemilise hariduse andmise Eesti kõrgkoolides erinevatel erialadel ning Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse tegevustoetuse. Programmi jätkumine võimaldab soome-ugri üliõpilaste jätkuva koolitamise Eesti kõrgkoolides. Seoses Eesti (ja Euroopa) kõrgharidussüsteemi erinevusega Venemaal kehtivast plaanitakse uue programmi käivitumise järel eelistatavalt toetada Eestis magistriõppe lõpetanute ja Venemaal ülikooli lõpetanute doktoriõpet.

Programm toetab ka lühiajalisemat täiendõpet, eriti neil aladel, milles uurali põlisrahvaste mahajäämus on suur (politoloogia, sotsioloogia, juhtimine, majandus, ajakirjandus, võõrkeeleõpetus emakeele baasilt, reklaam, projektikoolitus ja koostöövõrgustikelõime, infotehnoloogia jne), samuti rahvusteaduste alal. Toetatava täiendõppe vormid on võimalikult mitmekesised: kursused, seminarid, õpikojad ja mõttetalgud, välilaagrid ja individuaalne enesetäiendamine. Osa täiendõppest korraldatakse kindlasti Venemaal.

Kooskõlastatult Soome ja Ungari abiprogrammidega abistatakse uurali põlisrahvaid emakeelse koolihariduse taastamisel ja loomisel. Abi antakse emakeele, võõrkeelte, ajaloo, geograafia ja muude õppeainete omakeelse õppemetoodika väljatöötamisel (kursused, seminarid, nõustamised). Toetatakse ka õpetajate täienduskoolitust, sest uurali rahvastel napib emakeelseid õpetajaid. Täiendades Soome ja Ungari samasuunalisi projekte, toetatakse emakeelsete õpikute väljaandmist, alates koostamisest ja lõpetades trükkimisega.

Programmi eesmärkideks hariduse ja koolituse alal on kaasa aidata uurali põlisrahvaste

  • omakeelse rahvusliku haritlaskonna arengule,
     
  • emakeelse koolihariduse taastamisele või loomisele,
     
  • omakeelse õpetamise metoodika väljatöötamisele eelkõige emakeele, võõrkeelte ja ajaloo alal,
     
  • kultuuritraditsioonide ja ajalootunnetuse säilitamisele,
     
  • õigusliku eneseteadvuse kasvule,
     
  • integreerumisele tänapäeva maailma,
     
  • konkurentsivõimelisemaks saamisele nüüdismaailmas,
     
  • haridusalaste kontaktide arengule.


Programm toetab eelkõige järgmisi projekte:

  • täiendõpe ja -koolitus erinevates vormides, eriti õpetajate täiendkoolitus,
     
  • eri alade spetsialistide koolitus,
     
  • tervise- ja keskkonnahoiu-alased koolitusprojektid, sh täiendkoolitus erinevates vormides uurali põlisrahvaste tervishoiu ja keskkonna probleemidega tegelevatele inimestele,
     
  • soome-ugri keelekümblusprojektid,
     
  • emakeelse õppemetoodika väljatöötamine (kursused, seminarid, nõustamised),
     
  • emakeelse õppekirjanduse, õppevahendite ja abimaterjalide väljaandmine,
     
  • soome-ugri laste- ja noortelaagrid,
     
  • soome-ugri lektorite kutsumine Eestisse.


3.2. TEADUS


Teadusalase toetuse puhul tuleb lisaks kahepoolsetele ja otsestele kontaktidele rõhutada kindlasisulisi abiprogramme. Teaduskontakte omavad peamiselt rahvusteaduste esindajad, kelle poolt esindatavad uurimisvaldkonnad liituvad väga tihedalt ka hõimurahvaste keele ja kultuuri säilitamise ja arendamisega.

Pakilisim uurali põlisrahvuste säilimise seisukohalt on abi nende keelekorraldusele (sh terminoloogia väljatöötamisel). Rahvuskultuuride arengu seisukohalt on tähtis toetada koostööd kõigi humanitaarteaduste valdkonnas. Kultuuriga on tihedalt seotud päranditeadused (etnograafia, folkloristika, etnomusikoloogia, museoloogia, arhiivindus, bibliograafia). Rahvuse eneseteadvuse seisukohalt on eriti oluline rahvusliku ajaloo alaste uuringute, sh esiajaloo (arheoloogia alusel) arendamine. Teadusalane toetus ei piirdu siiski pelgalt rahvusteadustega. Uurali põlisrahvaste kultuuridele on oluline arendada ka teisi teadusalasid, eriti selliseid nagu sotsioloogia, informaatika, filosoofia, politoloogia, õigusteadus jms.

Eestis on võimalik hõimurahvaste kõigi alade teadlastele anda erialast infotehnoloogia-alast väljaõpet ja konsultatsioone muudegi uuemate tehniliste võimaluste kohta (eriti humanitaarteadustes).

Programmi eesmärkideks teaduse alal on kaasa aidata uurali põlisrahvaste

  • rahvusteaduste arengule ja kultuuripärandi väärtustamisele,
     
  • ellujäämisstrateegiate väljatöötamisele,
     
  • olukorra parandamisele ja praktiliste probleemilahenduste leidmisele erinevate teadusalade saavutuste rakendamisega, sh uuringutele elukeskkonna hoidmise ja säilitamise alal,
     
  • keelte kasutusala laienemise eelduste loomisele,
     
  • kaasaegse ajalookäsituse loomisele,
     
  • kultuuripärandi kogumisele, talletamisele ja säilitamisele.


Programm toetab eelkõige järgmisi projekte:

  • teadusvahetus ja teadlaste koolitusprogrammid,
     
  • uurimisprojektid, sh rakendusliku suunitlusega uurimused,
     
  • teaduskonverentsid, seminarid, nõupidamised,
     
  • ekspeditsioonid, sh ühisekspeditsioonid,
     
  • kadumisohus olevate erinevate nähtuste dokumenteerimine,
     
  • teaduspublikatsioonid (sh ühispublikatsioonid Eesti ja teiste maade teadlastega, interneti-väljaanded ja -andmebaasid),
     
  • keelekorraldus (sh terminiloome) ja keeletehnoloogiliste rakenduste väljatöötamine,
     
  • krestomaatiliste suurteoste (sõnastikud, grammatikad, allikapublikatsioonid) koostamine ja väljaandmine,
     
  • rahvusentsüklopeediate ja teaduskirjanduse väljaandmine uurali põlisrahvaste keeltes.


3.3. KULTUUR

Keel ja rahvuskultuur on uurali põlisrahvaste puhul rahvusliku identiteedi säilitamise kesksed tegurid. Kuna rahvuslik identiteet on tugevalt ohustatud, tuleb toetatavate eesmärkide hulgas eriti oluliseks pidada oma keele ja rahvuskultuuri taasväärtustamisele kaasaaitamist, eriti rahvaste endi seest sündiva, rahvuslikke väärtusi elustava tegevuse toetamist. Erilist tähelepanu pööratakse kõige halvemas olukorras olevate rahvaste omakultuuri toetamisele.

Programm toetab projektipõhiselt uurali põlisrahvaste omavahelist kultuurivahetust kõigis tema vormides: uurali rahvaste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate seminare, õpikodasid, mõttetalguid, välilaagreid jne. Toetatakse nii soome-ugri kui eesti folklooriansamblite, muusikute ja kunstnike sõite festivalidele oma rahva kultuuri ja muusikat tutvustama. HP peab oluliseks ka uuenduslike võtete rakendamist soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride alaste teadmiste andmiseks ja väärtustamiseks (raadio- ja televiktoriinid, arvutimängud jne).

HP toetab uurali rahvaste kultuuri- ja kunstiinimeste stažeerimist Eestis (erialane enesetäiendamine, töö arhiivides), ent samuti Eesti eri kunstialade juhendajate tööd uurali põlisrahvaste asualadel.

Programm peab tähtsaks ilukirjanduse ja kultuurialaste raamatute, eriti soome-ugri lasteraamatute kirjastamist. Eriliselt toetatakse uurali keeltes kirjutatud teoste väljaandmist. Oluliseks peetakse ka soome-ugri keeltes kirjutatud ilu- ja teaduskirjanduse eesti keelde tõlkijate ettevalmistamist.

Muuseumide vahelises koostöös toetatakse esmajoones ühisekspeditsioonide ja näituste korraldamist, muuseumitöötajate stažeerimist ja vastastikuseid külastusi, ühisseminare ja metoodilist abi.

Programmi eesmärkideks kultuuri alal on toetada:

  • põliste oskuste ja teadmiste väärtustamist ja hoidmist ning eheda rahvakultuuri viljelemist,
     
  • uurali põlisrahvaste tänapäevast rahvuslikku omakultuuri,
     
  • põlise kultuuripärandi ja rahvusliku mälu säilitamist tänapäevastel infokandjatel,
     
  • nii uurali põlisrahvaste omavahelist kultuurivahetust, kui nende kultuuride tutvustamist teistele rahvastele,
     
  • Eestis säilitatava uurali põlisrahvaste kultuuripärandi viimist uurali põlisrahvaste aktiivsesse kultuurikäibesse,
     
  • Eesti kultuuri tutvustamist uurali põlisrahvaste asualadel,
     
  • soome-ugri keeltes kirjutatud ilu- ja teaduskirjanduse tõlkijate ettevalmistamist.


Programm toetab eelkõige järgmisi projekte:

  • ühisprojektid kõigis kultuurivaldkondades, sealhulgas koostöös teiste maailma põlisrahvastega,
     
  • uurali põlisrahvaste kultuuri tutvustamine nii Eestis kui mujal, sh ilukirjanduse ja kultuurialaste raamatute, eriti lasteraamatute kirjastamine, noortele suunatud kultuuriprojektid hõimuliikumise tutvustamiseks,
     
  • ekspeditsioonid, sh ühisekspeditsioonid rahvakultuuri õppimiseks ja talletamiseks,
     
  • õpikojad, mõttetalgud, välilaagrid ja seminarid,
     
  • uurali põlisrahvaste loomeinimeste enesetäiendamine Eestis (erialane enesetäiendamine, töö arhiivides),
     
  • Eesti loomeinimeste töö uurali põlisrahvaste asualadel,
     
  • innovaatiliste meetodite rakendamine soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride alaste teadmiste andmiseks ja väärtustamiseks, sh raadio- ja televiktoriinid, arvutimängud jt interaktiivsed meetodid,
     
  • audiovisuaalsed projektid, sh filmide, raadio- ja telesaadete ning audiovisuaalsete infokandjate tootmine.
     

3.4. TEABEVAHETUS
 
Eestil on ainulaadne võimalus olla Venemaal elavate soomeugrilaste ja teiste maailma rahvaste (sh põlisrahvaste) vahendaja. Seda võimalust saab kasutada, toetades nii teadusasutuste kui valitsusväliste organisatsioonide teabevahendustegevust. HP toetab projekte, mis aitavad kaasa uurali põlisrahvaste paremale informeeritusele maailmast ning infovahetusele uurali rahvaste vahel, samuti nende ja teiste maailma põlisrahvaste ja vähemuste vahel. Programmi vahendeid kasutatakse ka soome-ugri rahvaste keeltesse ja kultuuridesse positiivse suhtumise kujundamiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui mujal maailmas. Eriti tähtsaks peetakse Euroopa Liidu ja erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamist meie hõimurahvaste olukorrast. Venemaa soomeugrilaste kaudu on võimalik kujundada positiivset suhtumist Eesti riiki Venemaal, andes muuhulgas hõimurahvastele teavet ka Eesti rahvusvähemuste olukorrast.

Toetust jagatakse Venemaa ja Läti soomeugrikeelsele ajakirjandusele, eelistades laste- ja noorteväljaandeid, väiksemate rahvaste väljaandeid ning neid väljaandeid, mis mujalt (sh Soomest) toetust ei saa.

Programm toetab soome-ugri rahvaste kultuuri kajastavate audiovisuaalsete salvestuste digitaliseerimist nii Venemaal kui Eestis. Nimetatud tegevust toetab ka arengukava "Eesti kultuuripärandi digitaalne säilitamine".

Erinevates formaatides (tele- ja raadiosaated, teaduslikud uurimismaterjalid) salvestused kujutavad endast väärtuslikku kultuuri- ja teaduspärandit, millel on oht hävineda seoses heli- ja videokandjate (magnet- ja muud analoogsalvestused) vananemise, riknemise ja unustamisega. Toetust jagatakse projektipõhiselt vastava aparatuuri soetamiseks ning väljaõppe läbiviimiseks. Eelnevalt peavad olema lahendatud autorikaitse ja intellektuaalse omandiga seotud küsimused.

Programmi eesmärkideks teabevahetuse alal on:

  • kaasa aidata uurali põlisrahvaste omakeelse teabevahetuse edenemisele rahva kogu asualal,
     
  • toetada infovõrkude loomist uurali põlisrahvaste asualadel,
     
  • kaasa aidata uurali põlisrahvaste omavahelisele teabevahetusele,
     
  • kaasa aidata maailma avalikkuse teavitamisele uurali põlisrahvaste probleemidest,
     
  • toetada infotehnoloogia vahendite laialdast kasutuselevõttu uurali põlisrahvaste teabevahetuses,
     
  • kaasa aidata Eesti-ainelise teabe levitamisele uurali põlisrahvaste asualadel ning uurali põlisrahvastesse puutuva teabe levitamisele Eestis ja rahvusvaheliselt ning nende keelte ja kultuuride tutvustamisele,
     
  • kaasa aidata soome-ugri rahvaste kultuuri kajastavate audiovisuaalsete salvestuste digitaliseerimisele nii Venemaal kui Eestis.


Programm toetab eelkõige järgmisi projekte:

  • infotehnoloogia alased projektid, sh Interneti-projektid, millesse on haaratud mitme uurali põlisrahva esindajad,
     
  • ajakirjanduse, eriti laste- ja noorteajakirjanduse toetustellimused rahva kogu asualal,
     
  • koolitusprojektid,
     
  • uurali põlisrahvaste ajakirjanike ja teiste meediatöötajate täienduskursused ja enesetäiendamine Eestis,
     
  • Eesti ekspertide ja koolitajate töö uurali põlisrahvaste asualadel,
     
  • Euroopa Liidu ja erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamine meie hõimurahvaste olukorrast,
     
  • uurali põlisrahvaste kultuuri kajastavate audiovisuaalsete salvestuste digitaliseerimine nii Venemaal kui Eestis, sh vastava aparatuuri soetamine ja väljaõpe.


4. SEOSED TEISTE ARENGUKAVADE JA PROGRAMMIDEGA


Käesolev programm on seotud paljude teiste arengukavadega. Hõimurahvaste programmi seatud eesmärkide saavutamine sõltub ka teiste arengukavade elluviimisest.

Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006–2015
Eesti kõrghariduse tegevussuuna "Õppekavaarendus ja rahvusvahelistumine" eesmärgiks rahvusvahelistumise osas on Eesti kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise usaldusväärsuse tõus, mis toimub üliõpilaste, õppejõudude ja teadurite mobiilsuse, kompetentsi sissetoomise ning ühisõppekavade arendamise teel. Töötatakse välja ja realiseeritakse Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise riiklik strateegia, mille raames toimub kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide Eestisse toomine, meie õppejõudude ja üliõpilaste mobiilsuse toetamine, väliskõrgkoolidega koostöös väljatöötatud ühisõppekavade käivitamine, välisüliõpilaste Eestisse õppima tuleku toetamine. Toetatakse välisdoktorantide Eestisse õppima asumist, avades riikliku koolitustellimuse õppekohad välismaalastele võrdsetel tingimustel Eesti elanikega. Realiseeritakse järeldoktorite süsteem, mis on avatud ka välismaalastele. Soome-ugri doktorantide Eesti kõrgkoolides koolitamine on hõimurahvaste programmi oluline eesmärk, mis hõlmab umbes poole programmi rahalistest vahenditest.

Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2006–2010
Eesti arengukoostöö on välispoliitika lahutamatu osana suunatud vaesuse vähendamisele, majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse ning rahu, demokraatia ja inimõiguste järgimise tagamisele maailmas kooskõlas säästva arengu rahvusvaheliselt heakskiidetud põhimõtetega.

Rahu, inimõiguste tagamise ja demokraatia arengu toetamise alavaldkonna alaeesmärgiks on inimõiguste tagamine arenguriikides, pöörates erilist tähelepanu põlisrahvaste õigustele ja arengule. Nii inimõiguste kui ka sotsiaalse heaolu seisukohalt on tihti eriti tõrjutud olukorras paljud põlisrahvad, kelle õiguste ja heaolu eest seisab Eesti nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolse arengukoostöö kaudu. Rahu, inimõiguste tagamise ja demokraatia arengu toetamiseks arendatakse koostööd partnerriikidega – valmistatakse ette, rahastatakse ja viiakse ellu kahepoolseid arengukoostööprojekte soome-ugri põlisrahvaste arengu ja õiguste toetamiseks; Hõimurahvaste programmi kaudu toetatakse soome-ugri põlisrahvaste haridusvõimalusi.

Fenno-Ugria Asutuse arengukava 2005–2009
Fenno-Ugria Asutus (FU) lähtub oma tegevuses kultuurilise mitmekesisuse põhimõttest, soome-ugri traditsiooniliste kultuuride säilitamise ja järjepidevuse vajadusest ning arusaamast, et kultuur on pidevas uuenemises ja et kultuuri elujõulisus on ühiskonna uuenduslike protsesside üheks eelduseks. FU lähtub oma tegevuses põhimõttest, et soome-ugri keeled ning kultuurid on osa maailma kultuuripärandist ja see seab kohustuse kujundada nende suhtes välja hoiakud ja tegevused, mis vastavad rahvusvahelistele põlis- ja vähemusrahvaste kaitse normidele ning rahvaste üldtunnustatud keelelistele ja kultuurilistele õigustele. FU arendab sidemeid Eesti ja teiste soome-ugri ja samojeedi (uurali) (edaspidi soome-ugri) maade ning rahvaste vahel, toetab soome-ugri rahvaste kultuuri, hariduse ja teaduse edendamist, aitab kaasa fennougristika arengule Eestis, tutvustab ja propageerib nii Eestis kui maailmas hõimurahvaste kultuure ning nende loodushoidlikku ellusuhtumist, arendab soome-ugri rahvaste omavahelist suhtlemist ning suhtlemist muu maailmaga ja korraldab infovahetust.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programm (2005–2009)
Keel ja kultuur on rahvusliku identiteedi olulisemad koostisosad. Eesti keele ja kultuuri tundmaõppimine on välismaalasele kõige vahetum moodus hakata mõistma eestlasi rahvusena ning Eestit riigina. Eesti huvides on aidata kaasa pädevate Eesti-tundjate hulga suurenemisele väljaspool Eestit. Programmi alusel luuakse põhijoontes süsteem eesti keele ja kultuuri õpetamiseks Eestile enim huvi pakkuvate Euroopa maade ülikoolides. See hõlmab eesti keele ja kultuuri lektorite lähetamist, stipendiumide väljaandmist, suveülikoolide, täiendusõppeseminaride ja konverentside korraldamist, õppevahendite koostamist ja levitamist. Hõimurahvaste programm osutab sisulist abi leidmaks võimalusi laiendada eesti keele ja kultuuri õpetamist ka soome-ugri vabariikide ülikoolidesse.

Kultuurilise mitmekesisuse valdkond
Kultuurilise mitmekesisuse teemaga põhjalikumat tegelemist nõuab UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon, millega on liitunud üle 50 riigi. Kultuuriministeeriumi üks ülesanne on rahvusvähemuste kultuurielu toetamine, rahvusvähemuste kultuurilise omapära ja keele säilitamisele kaasaaitamine. Valdkond on tihedalt seotud haridus- ja teadusministeeriumi ning rahvastikuministri valitsemisalaga, kus tegeletakse rahvusvähemuste haridusteemade ja lõimumispoliitikate elluviimisega. Kultuuriministeerium täidab kindlaid ülesandeid, mis on seotud kultuurisuhetega rahvuskaaslaste ja soome-ugri hõimurahvastega. Kultuuriministeerium toetab Eestis elavate vähemusrahvuste, samuti Eestis kui teispool piiri elavate hõimurahvaste ja rahvuskaaslaste kultuurilise identiteedi säilitamist.

Kultuuriministeeriumi strateegiline arengukava 2009-2012
Kultuuriministeerium peab oluliseks aidata kaasa uurali rahvaste keelte ja kultuuride väärtustamisele ja tutvustamisele ning toetab soome-ugri rahvastele suunatud riiklikke programme ja Fenno-Ugria Asutust. Tähtis on kaasa aidata hõimurahvaste tutvustamisele mitte ainult etnograafia ja folkloori kaudu, vaid ka nende kaasaegse professionaalse ja popkultuuri kaudu. Oluline on hõimurahvaste ja rahvuskaaslaste toetamine, tugevdamaks kontakte nii Eestis kui teispool piiri elavate hõimurahvaste ja kaasmaalaste kultuurilise identiteedi säilitamiseks.

Eesti kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukava aastani 2030
Kava on väljatöötamisel ja seda koordineerib kultuuriministeerium. Arengukava hõlmab arhiivindust, muinsuskaitset, muuseume, raamatukogundust ja rahvakultuuri – nii Eestis kui väliseestlaste juures – mälu hoidmisega seotud tegevusvaldkondi, mida läbivad kolm teemat: 1) kogumine, uurimine ja dokumenteerimine, 2) säilitamine, 3) juurdepääs ja väärtustamine.

Riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu (2009−2013)
Tagamaks eesti keele kestmist läbi aegade jätkab programm krestomaatiliste suurteoste ettevalmistamist ja väljaandmist − eesti(kirja)keele ajaloo, eesti murrete ning lähisugulaskeelte alased allikapublikatsioonid, ülevaated ja teatmeteosed. Programm toetab ka oluliste eesti keele, selle murrete ja lähisugulaskeelte sõnaraamatute koostamist (nt kakskeelsed sõnaraamatud, eesti keele baassõnaraamat, eesti keele hääldussõnaraamat, Karksi murdeala sõnaraamat ja haridusterminite sõnastik ning liivi keele sõnaraamat). Keeleteaduslike andmebaaside korrastamise, digiteerimise ja publitseerimise alal jätkatakse eesti murrete märgendatud elektroonilise andmebaasi koostamist, murrete ja sugulaskeelte lindistuste elektroonilise baasi koostamist ning lindistuste restaureerimist ning digiteerimist.

Eesti keele arendamise strateegia 2004–2010
Strateegia eesmärk on luua tingimused selleks, et eesti keel kui põhiseaduslik riigikeel oleks Eesti Vabariigi territooriumil areneva paljurahvuselise ühiskonna peamine suhtluskeel. EKASi võtmevaldkonnad on keelekorraldus ja keelehoole, keelekaitse, haridus ja keeleõpe, keeleuurimine, keeletehnoloogilise toe loomine. Võtmevaldkondade kõrval pööratakse tähelepanu ka kõigi teiste EKASi eesmärkide saavutamiseks vajalike valdkondade (nt eesti keele akadeemiliste alussõnaraamatute koostamine, eesti keele mainekujundus, eesti keele erikujud, eesti keel ja teised keeled jne) arendamisele.

Valdkonna arengukava "Digitaalne kultuuripärand 2007–2010"
Arengukava peaeesmärk on tagada kultuuripärandi digiteerimise, digitaalsena säilitamise ja kasutamise valdkonna tõhus koordineerimine Eestis ning luua võimalus osaleda ühtsete Eesti seisukohtadega Euroopa Liidu arendustes. Arengukava tähtsaimaks osaks on kultuuripärandi pikaajaliseks digitaalseks säilitamiseks mõeldud digitaalhoidla käivitamine ning riikliku kultuuriportaali ettevalmistamine. Hõimurahvaste Programmi eesmärgiks on Eestis hoitava uurali põlisrahvaste kultuuripärandi säilimise tagamine, soome-ugri rahvaste kultuuri kajastavate audiovisuaalsete salvestuste digitaliseerimisele kaasa aitamine nii Venemaal kui Eestis.

Rahvuskaaslaste programm 2009–2013
Programmi põhieesmärk on toetada eestluse säilitamist ja arendamist väljaspool Eestit. Toetatakse eesti keele ja kultuuriloo õpetamist rahvuskaaslastele väljaspool Eestit. Eesti Rahvusringhääling teeb regulaarselt väliseesti kogukondade elu ja rahvuskaaslaste programmi rakendamist tutvustavaid tele- ja raadiosaateid, mis on Interneti kaudu jälgitavad ka väliseesti keskustes. Laiendatakse stipendiumiprogrammi, mille abil väliseesti üliõpilased saavad tasuta õppida Eesti ülikoolides ning kutsehariduskoolides. Väliseesti kultuuripärandi säilitamine toimub pidevas koostöös Eesti mäluasutustega.

Riiklik programm Lõunaeesti keel ja kultuur 2005–2009
Programmi üldeesmärk on säilitada Lõuna-Eesti keeleline ja kultuuriline eripära. Programmi prioriteetideks on kaasa aidata keelelise ja kultuurilise keskkonna taastamisele, lõunaeesti keele kasutussfääri laiendamisele, Lõuna-Eesti noorte identifitseerumisele oma keele ja kultuuri kandjatena, lõunaeesti kultuuri suurema avatuse saavutamisele ning selle kaudu Lõuna-Eesti kui omanäolise keelelise ja kultuurilise regiooni väärtustamisele nii lõunaeestlaste eneste kui teiste jaoks.

Setumaa riiklik kultuuriprogramm 2006–2009
Programmi üldeesmärk on säilitada setude kultuuriline ja keeleline eripära ning väärtustada Setumaad kui elukeskkonda. Programmi abil soovitakse kaasa aidata setu vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ning arengule võimalikult autentsel kujul ning setu kultuuris osalejate ringi laiendamisele, eriti noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga.

Valdkonna arengukava 2008–2012 "Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine"
Lähtudes arengustrateegia Säästev Eesti 21 aluspõhimõttest – ühendada üleilmsest konkurentsist tulenev edukusenõue säästva arengu põhimõtete ning Eesti traditsiooniliste väärtuste ja omanäolise kultuuriruumi säilitamisega – seab käesolev arengukava oma üldeesmärgiks meie ajalooliste looduslike pühapaikade väärtustamise ja püsimajäämise. Vastukaaluks üleilmastumisele hindavad inimesed üha rohkem kohalikku pärandit ning kõike, mis kannab nende identiteeti, sealhulgas hiisi ja teisi looduslikke pühapaiku. Korrastatud ja väärtustatud pühapaigad on üheks eelduseks maapiirkondade tasakaalustatud arengule, noorte sidumisele esivanemate kodukohtadega, samuti säästvale ja loodushoidlikule eluviisile.


5. PROGRAMMI RAHASTAMINE

Programmi finantseerimine toimub Eesti Vabariigi riigieelarvelistest vahenditest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Alljärgnev tabel esitab hõimurahvaste programmi III − riikliku abiprogrammi uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2010−2014) maksumuse (tuhandetes kroonides) aastate lõikes.
 

Tegevus
2010
2011
2012
2013
2014
Kulud programmi stipendiaatidele
2 325
2 575
2 825
3 075
3 325
TÜ P. Ariste keskuse tegevustoetus
372
390
400
410
420
Projektitoetused (sh auhinnad)
1 721
1 938
2 165
2 390
2 617
Programmi halduskulud
232
247
260
275
288
Hõimurahvaste programm kokku
4 650
5 150
5 650
6 150
6 650

Iga eelarveaasta lõppedes esitab HPN aruande haridus- ja teadusministeeriumile.

Toetuste jagamise otsustab vastavalt programmi eelistustele HPN, kes on kehtestanud ka taotluste ja aruannete vormid ning nende esitamise korra.

Nõukogul on õigus ka iseseisvalt algatada programmi eesmärkidega kooskõlas olevaid projekte, välja kuulutada projektikonkursse ning asutada HP auhindu.

Programmi raames võivad toetust taotleda Eesti Vabariigi juriidilised isikud ning Eesti Vabariigi kodanikud ja residendid. Eelistatavad on taotlused, milles osalevad uurali põlisrahvaste esindajad või organisatsioonid.


5.1. PÜSITOETUSED

5.1.1. Uurali põlisrahvaste üliõpilaste koolitus Eestis

Programmi raames tagatakse uurali põlisrahvaste üliõpilaste, eelistatavalt doktorantide koolitamine. Kandidaatide valiku esitatud stipendiumitaotluste hulgast teeb HPN. Programmi vahenditest makstakse õppe- ja eluasemetoetust, hüvitatakse osaliselt ravikindlustuslepingu kulud ning sõidukulud kodumaale, vajadusel kaetakse üliõpilase õppekoha maksumus. Hüvitiste suuruse määrab HPN. Üliõpilaskandidaadid peavad valdama oma emakeelt ning olema enne Eestisse kutsumist lõpetanud vähemalt kõrgkooli I kursuse või vastava eriala keskeriõppeasutuse.

5.1.2. Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse ülesanded on määratletud tema kodukorras (vt Lisa 17). Keskuse jooksvad kulud kaetakse täielikult käesoleva programmi vahenditest vastavalt HPN-i otsusele.


5.2. PROJEKTITOETUSED

Programmi raames võivad avaliku konkursi kaudu oma projektidele toetust taotleda Eesti Vabariigi juriidilised isikud ning Eesti Vabariigi kodanikud ja residendid, soovitavalt koostöös uurali põlisrahvaste esindajatega. Toetatakse uurali põlisrahvastega seotud teaduse, hariduse, kultuuri ning teabevahetuse alaseid projekte vastavuses programmi eelistustega. Taotlus peab sisaldama projekti sisulist põhjendust ja eelarvet. Projektitoetusi jagab HPN.

Toetusi jagatakse korraldaja(te) ettepanekul ka neile uurali põlisrahvaste esindajatele, kes on kutsutud osalema Eestis toimuvatel teadus-, haridus-, kultuuri- vm üritustel, kui lähetuskulusid ei ole võimalik katta muudest allikatest.


5.3. AUHINNAD

HP jagab igal aastal alltoodud auhindu, kusjuures vajadusel ja võimalusel võib HPN luua lisaks programmis nimetatutele ka uusi auhindu ning muuta olemasolevate statuuti. Auhindade suuruse määrab HPN.

5.3.1. Hõimurahvaste Programmi kirjandusauhind

HP annab igal aastal koostöös soome-ugri kirjandusassotsiatsiooniga välja kirjandusauhinna uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste kirjandusteostele. Auhind antakse välja neljal viimasel aastal raamatuna ilmunud teose eest erinevates kategooriates: ilukirjandus (proosa, luule, publitsistika), tõlkeraamat, lasteraamat, näitekirjandus.

Auhind määratakse üksnes uurali keeltes avaldatud teosele, mille kirjanduslik ning keeleline tase on ekspertide hinnangul märkimisväärne ning mis seega teenib vastava keele säilitamise ning edasiarendamise funktsiooni.

Auhind kuulutatakse välja 1. novembril – udmurdi kirjaniku Kuzebai Gerdi hukkamispäeva mälestuseks. Auhinna määrab žürii, mis moodustatakse HPN-i ning soome-ugri kirjandusassotsiatsiooni esindajatest. Auhinna statuudi töötab välja HPN.

5.3.2. Hõimurahvaste programmi Ilmapuu auhind

HP annab igal aastal Ilmapuu auhinna ühele soome-ugri põlisrahva esindajale või inimesele, kelle tegevus on kohalikul rohujuuretasandil väga tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega. Erandkorras võib auhinna saada ka mõneliikmeline töögrupp.

Auhind antakse välja kodanikuinitsiatiivil tehtud töö eest:

  • etnokultuurilise, keskkonnakaitselise, kodu-uurimusliku, etnoajaloolise vm valdkondliku projekti käivitamise ja tulemusliku läbiviimise eest;
     
  • festivali või mõne muu üritustesarja korraldamise ja elushoidmise eest;
     
  • mõne kohalikule elule ja identiteedile olulise protsessi algatamise, läbiviimise või sellele kaasaaitamise eest.

Auhind on mõeldud ennekõike inimes(t)ele, kes ei tarvitse laiemale üldsusele tuttav(ad) olla, kuid kelle tarmuka töö ja innustava olekuta ei saaks võib-olla varsti kõnelda mõne paiga elavast soomeugrilisest (rahva)kultuurist ja selle elitaarsetest tippudest kunstides või teaduses.

Auhind kuulutatakse välja kevadisel maahinguspäeval. Auhinna määrab žürii, mis moodustatakse HPN-i liikmetest ning juurdekutsutud ekspertidest. Auhinna statuudi töötab välja HPN.
 

5.3.3. Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhind

HP annab igal aastal välja rahvusteaduste auhinna uurali keelkonda kuuluvate omariikluseta hõimurahvaste teadustöödele. Auhind antakse välja neljal viimasel aastal monograafia, kogumiku või koguteosena ilmunud töö eest erinevates kategooriates: kirjandus- ja keeleteadus, ajalugu ja arheoloogia, etnoloogia ja folkloristika, uurali keeltes avaldatud teadustöö.

Auhind määratakse uurali rahvaste keele, kirjanduse, ajaloo ja rahvakultuuri teemal avaldatud monograafilisele uurimusele, kogumikule või koguteosele, mille teaduslik tase ning ühiskondlik väärtus on ekspertide hinnangul märkimisväärne.

Auhind kuulutatakse välja 15. mail. Auhinna määrab žürii, mis moodustatakse HPN-i esindajatest ning juurdekutsutud ekspertidest. Auhinna statuudi töötab välja HPN.


6. PROGRAMMI HINDAMINE JA ARUANDLUS

Programmi läbiviimise edukust hindab hõimurahvaste programmi nõukogu jooksvalt. Hiljemalt kolm kuud peale eelarveaasta lõppu koostab HPN eelneva perioodi tegevuse aruande Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumile.


Hõimurahvaste Programm III (2010-2014): Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (pdf, 6,5 MB)