Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Jaak Prozes: Soome-ugri asi on Venemaal muutumas riiklikuks küsimuseks

9oome-ugri küsimused on tõusnud viimase nelja-viie aastaga täiesti uuele tasandile. Euroopa Parlamendis 2005. aastal moodustatud 44-liikmeline soome-ugri toetusrühm ja Katrin Saksa poolt 2006. aastal Euroopa Nõukogule esitatud raport Venemaa soome-ugri rahvaste raskest olukorrast on aidanud soomeugrilusel rahvusvahelisele areenile tõusta.

Võimalik, et see on omakorda tinginud Venemaa suurema tähelepanu soome-ugri  küsimustele. Teema tähtsustumisest andis märku juba Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumine Soome presidendi Tarja Haloneniga 2007. aastal Saranskis, millel osales ka Ungari peaminister. Aasta hiljem kohtus uus president Dmitri Medvedev Eesti, Soome ja Ungari riigipeadega soome-ugri rahvaste 4. maailmakongressil Hantõ-Mansiiskis.

Soome-ugri teemad tulid jutuks ka Haloneni tänavusel kohtumisel Medvedeviga. Venemaa riigijuhtide vahetul osalusel on praeguseks loodud soome-ugri rahvastega koostööd arendavad keskused Komimaal Sõktõvkaris ja Mordvas Saranskis.

Ent veel tänavugi juhtis Tarja Halonen Dmitri Medvedeviga kohtudes tähelepanu sellele, et Venemaa ei tegele soome-ugri keelte säilitamise ja arendamisega tõsiselt ja nii mõnigi projekt on takerdunud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vaatamata soome-ugri küsimuste jõudmisest riikidevahelisse poliitikasse on Venemaa püüdlustes viimasel paaril aastal märgata soovi saada soome-ugri rahvaste koostöö rohkem enda kontrolli alla.

Ilmselt on põhjuseks asjaolu, et Venemaa ei saa oma vähemuste probleemide esilekerkimisel enam kuigi veenvalt näidata näpuga kaasmaalaste väidetavatele ahistajatele naaberriikides.
Venemaa rahvuspoliitika uueks suunaks on soov eksponeerida soome-ugri rahvaid tuhat aastat tagasi Venemaa moodustanud rahvaste seas. Selliste juubelite tarvis on eraldatud vägagi suured summad, samuti propageeritakse uut lähenemist Venemaa ajaloole üsnagi intensiivselt.

Praegu tundub, et erinevad rahaprojektid liiguvad põhiliselt Mordva vabariiki. Euroopa Liidu poolt mullu eraldatud 2,75 miljonist eurost läks kolmandik Mordvasse ning tänavu said nad Venemaa presidendi fondilt ligi kolm miljonit rubla venekeelse soome-ugri ajalehe väljaandmiseks.

Nagu sellest veel vähe oleks, korraldati Venemaa soome-ugri liikumise keskuseks pürgivas Saranskis Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni kongress, millele tulid kokku 32 regiooni esindajad. Kongress näitas ilmekalt soome-ugri rahvusliikumiste bürokratiseerumise tendentsi ja seda, et kogu võim nendes liikumistes on läinud riigiametnike kätte.

Ühenduse uueks esimeheks valiti Mordva kultuuriminister Pjotr Tultajev, asetäitjaks Mari Eli vabariigi info-, rahvastiku- ja kultuuriminister Mihhail Vasjutin. Opositsioonilisi  rahvusliikumiste tegelasi saali ei lastud. Seega, kui enne väljendati soome-ugri kongressidel muret rahvuste halva olukorra pärast ja hurjutati võimude tegematajätmisi, siis nüüd seal enam erilist kriitikat ei kuule, sest muidu võib rahast ilma jääda. Muutunud olukorda illustreerivad ohtrad kiidusõnad ministeeriumide ja valitsuste aadressil, saateks arvukatel festivalidel ja kontsertidel kõlav laul ja tants.

Kevadel ja suvel toimus Venemaal mitu soome-ugri rahvaste koostööüritust. Aprillis asutati Sõktõvkaris rahvusvaheline soome-ugri ajakirjanike assotsiatsioon, augustis aga toimus Petroskois soome-ugri rahvaste noorteassotsiatsiooni (MAFUNi) kongress.

Mõningate positiivsete edusammude üle peaks nagu rõõmustama, kuid tegelikult on põhjust lähenevate hõimupäevade foonil olla ikkagi mõtlikult murelik. Kuidas peatada soome-ugri rahvaste vaikne ja vabatahtlik lahkumine ajalooareenilt? See puudutab ka meid, nii otseses kui ülekantud tähenduses.