Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Hõimurahvastel algab vaikne nädal

28.03.2010

Soome-ugri rahvastel on kevadpühade-eelset nädalat tavaks pidada vaikselt ja teha suurpuhastust, kirjutab Maavalla Koda.

Eestlased leidsid vanasti, et urbepäeva ehk palmipuude püha ja munadepüha vahelisel ajal tehtud lärm saab karistatud suvise äikeserohkuse või pikseõnnetustega. Lubatud on vaid möödapääsmatud ja pühade ettevalmistusega seotud toimetused.

Soomeski kehtib lihavõtete eelsel nädalal vaikusenõue. Keelatud on mürarikkad ja terariistadega tehtavad tööd. Neljapäeval ja suurel reedel on kombeks olnud kaitseriitused ja isegi nõidumine.

Liivlased tegid neljapäeval suure kiige. Kalurid suitsutasid parema kalasaagi nimel sipelgapesaga salaja võrke. Reede hommikul enne päevatõusu kanti kööki metsast või puuriidast valimatult puid või laaste. Kui need olid suured, tähendasid nad suurte kalade õnne, olid väikesed, siis väikesi kalu.

Ersade ja mokšade juures nimetatakse urbenädalat erba nedla. Teisipäeval, neljapäeval või laupäeval lasti esimest korda välja kari. Sel puhul küpsetati leiba ja keedeti mune. Munad asetati ka laudaukse kõrvale. Nurme-emale peeti palvust ja talle anti leiba ja mune. Mõnel pool mälestati surnuid. Neljapäeval käidi saunas.

Marid hakkavad kugetše ehk suure päeva pühadeks valmistuma neli või enamgi päeva varem. Majas ja õues korraldatakse suurpuhastus, pruulitakse õlut. Kolmapäeval, esivanemate tuha päeval, püütakse tõusta enne päeva. Arvatakse, et see muudab inimese kergeks ja ta saab kõigega hakkama. Õue ja aiamaad ning pereliikmeid suitsutatakse kadakasuitsuga.

Kugetše tähtsaim päev on neljapäev – küünla süütamise päev. Niidumarid teevad selle päeva hommikul sauna ja panevad selga puhtad riided. Keegi pereliikmetest läheb surnuaiale ja käib läbi kõik omaste hauad, kutsudes neid külla. Kodus järgneb pidulik palvus. Noormehed teevad lumest välja sulanud kingule kiige, mille juures mängitakse.
Kugetše ajal värvitakse ja veeretatakse mune.

Maavalla Koda