Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Marja Lappalainen: Soome hõimuliikumise alustala M. A. Castréni Selts – 20

 
Seltsi juhatuse juubelikoosolek tänavu jaanuaris: Turu ülikooli professor Sirkka Saarinen, Helsingin Sanomate ajakirjanik Kirsikka Moring, seltsi tegevdirektor Marja Lappalainen, esimees Ildikó Lehtinen (Kultuuride muuseum), Emakeeleõpetajate Liidu tegevdirektor Anne Helttunen, Maire Aho Soome Rahvusraamatukogust, majapidaja Leena Kähkönen, keeleteadlane Paula Kokkonen ja projektisekretär Tarmo Hakkarainen. Foto: Anna Kurvinen.


Marja Lappalainen
M. A. Castréni Seltsi tegevdirektor

M. A. Castréni Selts asutati Helsingis 22. jaanuaril 1990. Asutamist mõjutas 1980ndate lõpul alanud Venemaa ja Ida-Euroopa murranguaeg, mis kutsus esile uut laadi sidemeid Soome ja Venemaal elavate uurali (üldises keelekasutuses soome-ugri) keelte kõnelejate vahel. 20 aasta jooksul on M. A. Castréni Selts kasvanud dünaamiliseks kodanikeühenduseks, aga ka oma ala tunnustatud mõjustajaks Soomes.

Seltsi sünnisõnad lausuti Marimaa pealinnas Joškar-Olas aastal 1989, kui seal korraldati soome-ugri kirjanike esimene rahvusvaheline kongress. Kohal oli ka kümneliikmeline soome kirjanike, teadlaste ja toimetajate delegatsioon. Järgmine soome-ugri kirjanike kongress peeti kahe aasta pärast Soomes ja korraldajaks oli äsja asutatud M. A. Castréni Selts.

Selts sai oma nime Matias Aleksanteri Castrénilt, 19. sajandi algupoolel elanud uurali keelte ja kultuuride uurimise mõjukalt teerajajalt. Oma välitöödel kogus ta keeleainest paljude uurali keelte grammatika ja sõnavara kohta. Praegu nimetataks teda oma aja rahvusvaheliseks tippuurijaks.

Seltsi ülesandeks on luua ja hoida käigus suhteid Venemaa soome-ugri rahvastega, levitada teadmisi nende rahvaste, keelte ja kultuuride kohta ning toetada nende pürgimusi oma keele ja kultuuri arendamisel. Selts tegutseb riigiabi toel.

Venemaal abistatakse majanduslikult omakeelseid lehti ja kirjandust, kultuuriürituste korraldamist, raadio- ja telesaadete tegemist, jagatakse tõlke-, kirjandus- ja ajakirjandusauhindu, toetatakse õpperaamatute autoritele, toimetajatele ja kodanikeühenduste esindajatele mõeldud seminaride läbiviimist. Lisaks antakse reisitoetust erinevatel üritustel osalemiseks.

Soomes tehtav töö on suurelt osalt teavitustegevus. Seltsi teabeleht ilmub neli korda aastas ja seltsil on internetis soome-ugri keeli ja rahvaid tutvustav infopakett. Päevakajalistest sündmustest teavitab seltsi koduleht ning meililist. Seltsil on raamatukogu, kust lisaks raamatutele saab laenata erinevaid audiovisuaalseid materjale. Seltsi kolm hinnatud
rändnäitust on tiirelnud raamatukogudes mitmel pool Soomes.

Soome üldsusele korraldatakse ettekandekoosolekuid, teemaüritusi ja kultuurireise, koolidele valmistatakse õppematerjale. Suurim iga-aastane sündmus on sügiseti peetav hõimupäev.

Selts tegutseb asjatundmiskeskuse ja kontaktide vahendajana, kavandades eeskätt kultuuri- ja  haridusalaseid ühisprojekte ning ekspertidevahetust kõnealuste rahvastega. Lisaks annab selts eksperthinnanguid soomeugrilistes küsimustes.

Oma põhitöö kõrval koordineerib M. A. Castréni Selts Soome haridusministeeriumi poolt rahastatavat riiklikku hõimurahvaste programmi ja vastutab selle elluviimise eest. Hõimurahvaste programm toetab tegevust Venemaa soome-ugri aladel, soome organisatsioonide kultuurivahetust nende rahvastega, Soomes õppivaid stipendiaate ning raamatukogude ja muuseumide koostööd.

Lisaks sellele koordineerib selts teistegi toetuste kasutamist. Neist suurim on Soome kultuurirahastu ulatuslik mitmeaastane abiraha väikeste soome-ugri rahvaste ja keelte toetamiseks.

Selts teeb koostööd Venemaa ja Soome rahvuskultuurikeskuste, kodanikeühenduste, kohalike ametnike, kirjastuste, kõrgkoolide, teadusasutuste, muuseumide, raamatukogude ja meediaga. Nende hulgas on nii aastatetaguseid agaraid kaaslasi kui ka uusi tegijaid. Soome-ugri võrgustik on lai ja kasvab kogu aeg.

Selts suhtleb kolmepoolse ühistöö raames tihedalt ka Eesti ja Ungari sõsarorganisatsioonidega. Konkreetse tulemusena võiks mainida kaardiprojekti, kus Eesti hõimurahvaste programmist toetati marikeelse Marimaa kaardi valmistamist ja Soome programmist Udmurtia kaarti.

Seltsi algusaeg oli väga kirjanduslik ja selline näikse olevat ka lähitulevik. M. A. Castréni Selts on 25.–28. augustini Oulus toimuva rahvusvahelise soome-ugri 11. kirjanduskongressi peakorraldaja. Tänavuse kongressi teemaks on tõlkekirjandus.

Teoreetilised teadmised tõlkimisest, eri kultuuride tundmine, uudissõnade loomine, autoriõiguste küsimused ning tõlkija ja kirjaniku töö muutuvas maailmas on endiselt ajakohased aruteluteemad. Hõimurahvaste programmist on toetatud tõlkimist soome-ugri keeltest ja soome-ugri keeltesse. Tõlkeid on tehtud paljudest keeltest, aastate jooksul on leidnud oma soome-ugri lugejaskonnad näiteks sellised kirjanikud nagu William Shakespeare, Ellen Niit ja Mika Waltari.

Soome keelest tõlkis Eha Viluoja