Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Fenno-Ugria Asutus: Kas ersa ja mokša või mordva keel?


Laulumemmed Mordvamaalt Tšukalõ külast ja Natalia Ermakov mullusel ersa keele päeval. Foto: Eha Viluoja

Nädala pärast peetava ersa keele päeva puhul on põhjust rääkida suurima Venemaal elava soome-ugri rahva tulevikust. Mordvalased ehk ersad ja mokšad on viimase rahvaloenduse andmeid arvestades üks kiiremini assimileeruvatest rahvustest Venemaal. Vaid kümnekonna aastaga kahanes nende arvukus miljonilt 843 tuhandele.

Ersad ja mokšad elavad laialipillutatult väga suurel maa-alal ka väljaspool Mordva vabariiki ja räägivad paljusid eri murdeid. Rahva konsolideerimise huvides on Mordva võimudel küpsenud plaan ühendada kaks kirjakeelt.

Ühtsele mordva kirjakeelele on kavas üle minna 2014. aastal, kuid ersad ja mokšad eelistavad üldiselt jääda truuks oma emakeeltele. Eriti ersad on tulised mordva keele ja vägivaldse mordvaniseerimise vastased, pidades sõna mordva samasuguseks sõimusõnaks nagu on eestlaste jaoks tibla või venelastele tšuhnaa.

Mordva rahva ühendamise nimel valmistutakse peaminister Putini juhtimisel ka ülejärgmisel aastal toimuvaks suursündmuseks, mil tähistatakse tuhande aasta möödumist Mordva rahvaste ühinemisest teiste Venemaa rahvastega.

Ersa ja mokša rahvuslased aga kurdavad, et võimud tegelevad vaid festivalide, pidude, juubelite ja tähtpäevade korraldamisega, jättes keele ja kultuuri vaeslapse seisusesse.
Küll aga hoolitseb Mordva rahvaste keelte arendamise eest Euroopa Liit, eraldades tänavu umbes miljon eurot kohalike keelte kasutamist õhutavate kodanikuühenduste toetamiseks.

Skeptikute väitel läheb seegi raha üksnes mordvaniseerijatele, näiteks klantsalbumi “Mordva” väljaandmiseks.

Fenno-Ugria Asutus