Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Aleksandr Šaronov: Mordva keel on mõeldud ersade ja mokšade venestamiseks

Aleksandr Šaronov
Ersa kirjanik,
rahvuseepose Mastorava autor


Keel sünnib ja kujuneb üheaegselt rahva sünni ja kujunemisega. See on loomulik ja ajalooline nähtus, teadusele tundmatute seaduspärade ning põhjus-tagajärjeliste seoste tulemus. Keele elus ja arengus pole midagi juhuslikku ega subjektiivset. Ühe või mitme inimese soovi kohaselt pole keelt võimalik muuta või teise keelega ühendada, vastasel juhul see keel kaob. Kui rahvas kaotab oma keele või ütleb sellest lahti, kaotab ta ka iseenda, hävinedes rahvusena.

Keele grammatilised, foneetilised, morfoloogilised ja süntaktilised eripärad – need on saladused, mida pole võimalik lahti mõistatada. Me võime öelda, et keele kujunemine sõltub saatusest või Jumalast, loodusest või rahva ajaloost. Seepärast on püüd muuta keelt määratud läbikukkumisele, see on võrdne Jumala asjadesse sekkumisega.

Öeldu käib täiel määral ka ühtse mordva keele loojate kohta. Mordva rahvast kui keelelist ja ühiskondlik-ajaloolist kooslust pole olemas. On ersad ja mokšad, keda üheskoos nimetatakse mõnikord mordvalasteks. Sõna „mordva“ tähendus pole teada, kuid ersad ja mokšad peavad seda solvavaks hüüdnimeks. Ei ersa ega mokša keeles pole sellist sõna olemas.

Ersad ja mokšad on kaks eri rahvust, kellel on mõlemal oma keel, ajalugu, rahvakultuur, asuala, psühholoogilised ja antropoloogilised eripärad. Nad ei pea endid mordvalasteks ja neile ei meeldi, kui neid sedasi kutsutakse. Nende vahel ei ole ka nii tugevat geneetilist sidet, nagu mõned teadlased oletavad.

Mordva kirjandus toimib kolmes keeles: ersa, mokša ja vene keeles. Ersad ja mokšad räägivad omavahel vene keeles, sest kumbki rahvas ei oska teise keelt. Ersadel on kergem selgeks õppida saksa või inglise kui mokša keel, sest selle foneetika on ersa omale täiesti vastandlik.

Ühtse mordva keele loomine on võrreldav ühtse slaavi keele loomisega, see on põhimõtteliselt võimatu. Ajalugu ei tunne juhtumeid, kus keegi on teinud kahest keelest ühe. Ühtse mordva keele loomine on kahe mitte-mordva rahvuse jaoks avantüür, mille eesmärgiks on desorienteerida ersade ja mokšade rahvusteadvust ning kuulutada ersad ja mokšad
ajalooliselt ebatäiuslikeks rahvasteks, kes on nende rahvuskeelte hävitamise tulemusena hukule määratud.

Praegu viiakse Mordvas ellu ersade ja mokšade vägivaldset mordvaniseerimist, mille tegelikuks eesmärgiks on nende rahvaste venestamise kiirendamine. On teada, et vene rahvus koosneb 80 protsendi ulatuses ersadest. Rjazani, Vladimiri, Moskva, Tveri, Kostroma, Vologda, Novgorodi, Arhangelski, Tambovi, Nižni Novgorodi, Uljanovski, Samaara, Penza ja Voroneži oblast olid kunagi asustatud ersade ja ersakeelsete rahvusrühmadega, seetõttu võib eeldada, et ka järelejäänud ersa elanikkond allub kergesti venestamisele.

Teadlased ja poliitikud, kes määrivad ersadele kaela sõimunime „mordva“, mitte ainult ei solva seda rahvust, vaid võtavad talt ka põlised asualad Kesk-Venemaal ja Volga ääres, andes need slaavlastele, kes pole siin kunagi elanud. Nad kingivad ära ka vene elanikkonna, kes on välja kujunenud ersadest ja teistest soomeugrilastest.

Mordvamaa praeguses arenguetapis tuleks soodustada ersa ja mokša keele arengut ning ersade ja mokšade rahvusteadvust. Oleks tarvis luua laialdaste Venemaa-siseste ja  rahvusvaheliste volitustega Ersa ja Mokša vabariigid. Siis algaks nende rahvaste demograafiline, rahvuslik-ajalooline ning kultuuriline ja vaimne taassünd.

Ersade ja mokšade mordvaniseerimine ühtse mordva keele loomise kaudu ja katse luua  ühtset mordva rahvast – see on vaid tee kuristikku, mille põhjas moonduvad hävitatud ersad ja mokšad venelasteks.