Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Hõimupäevad oktoobris 2010

Muusika

Hõimupäevade suurkontserdid
N 14.10. kell 18 Tartu Ülikooli aulas
R 15.10. kell 19 Viljandi Pärimusmuusika Aidas

Suur hõimupäev
L 16.10. kell 15 - 19 Tallinnas, Pirita Lillepaviljonis

Laulukaupmees
Muusikaline etendus rahvaluulekogujast A. O. Väisänenist

N 14.10. kell 18 Eesti Draamateatri maalisaalis
R 15.10. kell 18 ERM-i näitusemajas Tartus

Kontserdid
K 13.10. kell 19 Hõimupäevad Viru Folgi folgiklubis (Tatari 6, Tallinn)
K 13.10. kell 20 Ungari õhtu ja tantsuklubi Tallinna Vanalinna muusikamajas (Uus 16)
N 14.10. kell 24 Ungari tantsutuba Tartus, Genialistide klubis (Lai 37 taga)
L 16.10. kell 21 Hõimupäevad KuKu Klubis (Vabaduse väljak 8, Tallinn)

Ansamblid              

Zarni voitjas (Kuldsed veetilgad) on Komi Vabariigi lõunaosas paiknevas Sõktõvga rajoonis Vizinga külas 1999. aastal asutatud komi folkloori- ansambel. Ansambel on esinenud paljudel folkloorifestivalidel nii Venemaal kui ka välisriikides. Ansambli repertuaaris on traditsioonilised komi rahvalaulud, samuti rahvalaulude töötlused ning erinevad rahvuslikud rituaalmängud. Ansambel kasutab komidele iseloomulikke rahvuslikke instrumente.

Udmurdi ja bessermani laulude esitaja Maria Korepanova on Venemaal kuulus oma omapärase laulumaneeri poolest. Ta on käinud ekspeditsioonidel oma kodukandis Põhja-Udmurdimaal ja kogunud udmurtide ja bessermanide vanu rahvalaule. Ta püüab neid laulda nii nagu tehti seda 100–200 aastat tagasi. Viimastel aastatel on Korepanova esinenud mitmetes Udmurdimaa etnoansamblites ja -projektides. Ta leiab, et udmurdi ja bessermani iidsete laulude krezide dialoog maailmamuusika traditsioonidega on orgaaniline: "On selge, et udmurdi rahvamuusikat võib siduda teiste rahvaste muusikatraditsioonidega, ilma et ta kaotaks seejuures oma olemust. Krezid on võtnud omaks erinevaid muusikaelemente, neid on töödeldud mitmel viisil, aga oma olemuselt on nad jäänud ikka krezideks". Kaasaegse noorena on Maria Korepanova avatud eksperimentidele, tundes sealjuures alati ühtekuuluvust oma muusikaliste juurtega. Tähendusrikas on ka tema esimese plaadi nimi Послушай бабушку (Kuula vanaema).

Mari folklooriansambel Küser (Kivirand) esitab traditsioonilist mari muusikat erinevatel pillidel. Karmoška kõrval on kasutusel mari traditsiooniline torupill šuvõr. Ansambli liige Oleg Grigorjev on seda pilli käinud koos mari folkloristidega demonstreerimas ka Belgias. 

Folklooriansambel Vii (Jõud) Mordvamaa pealinnast Saranskist on osalenud paljudel folkloorifestivalidel nii Venemaal kui ka Itaalias, Norras, Taanis, Rootsis, Soomes ja Eestis. 1988. aastast tegutsev ansambel on välja andnud kuus CD-d, millel kolavad nii ersade kui mokšade rahvalaulud - nii autentsed kui ka autorilaulud. Ansambli kandvaks jõuks on perekond Verjaškinid, kes hõimupäevadel meile esinevadki.

Liivi-läti-eesti ühisprojekt TAI TAI iseloomustab ennast nii: "Inimesi, kes oma eluteel otsivad tasakaalu, kes elavad iidse kombestiku ja moodsa igapäevaelu keskel, ühendab muusika, ühendab inimlik soojus ja teadmised oma pärimusest. Meie ei mängi steriilset muusikat – meie elame ja oma elus laulame ja mängime pille vastavalt olukorrale ja tunnetele. Mõnes mõttes oleme meie sõdurid globaliseerumise vastu ja sellepärast austame oma esivanemate poolt jäetud väärtusi. Sellega mõistame paremini ka oma naabrite väärtusi."

Kauhikko on soome duo, Ella Isotalo ja Leena Hirvonen. Pillidega nad ei koonerda: hetkel on kasutuses viiul, vioola, jouhikko, tšello ning viola da gamba. Duo muusika on kombinatsioon nii soome ja skandinaavia rahvamuusikast kui ka omast loomingust. Muusikas saavad kokku Lääne-Soome praalimine ja Ida-Soome itk, vana ja uus, ilus ja inetu.

Ungarist sõidab Eestisse Dudavarázs zenekar, kes iseloomustab ennast nii: "Vanadel, unustuse hõlma vajunud ungari pillidel musitseerides soovime näidata, milline kahju oleks, kui need aastasadu kasutuses olnud muusikariistad kaoksid, ja üllatada kuulajaid sellega, kui ääretult ilus ja võimas on ungari rahvamuusika. Ka meie ei arvaks seda, kui poleks ise kuulnud!"
 
Handi folklooriansambel As Ne (Obi naine) on asutatud 1980 aastal Handi-Mansi autonoomses ringkonnas Tegi külas. Algsest laste- ja noorteansamblist on välja kasvanud ringkonna üks tuntumaid kollektiive, kes on võtnud osa arvukatest folkloorifestivalidest üle Venemaa. Ansambli repertuaaris on traditsioonilised handi laulud ja tantsud. Etendatakse ka kuulsat karutantsu "Iki iki". Eestisse saabub kaks esinejat, ansambli juht Anastasia Novjuhova ja Albina Horova. 

Vägivaldsed viiulid ehk viis Tartus tegutsevad noort ja nobenäpset viiuldajat naudivad ühist muusikategemist 2010. aasta suvest alates. Kõik on saanud innustust ja inspiratsiooni pärimusmuusikast. Katsetamisjulged noored muusikud teevad valdavalt eesti rahvamuusika töötlusi, lõimides sinna loovalt ka muu maailma helisid. Viiel viiulil otsitakse huvitavaid kokkukõlasid ja pakutakse põnevaid lahendusi. Nende muusikas on nii juurtemuusika väge kui ka ilmahelide vallatust. Viiuldavad Ann Kuut, Marju Varblane, Kadri Veski, Karel Kadalipp ja Gloria Kadarpik.
 
Tallinnas tegutseva Seto Lauluseltsi Sorrõseto vanemad liikmed on sündinud ja üles kasvanud Setomaal seto kultuuri keskkonnas. Nad tahavad seda kultuuri, mis nendes on talletunud, edasi pärandada ka oma lastele ja kõigile, keda see vana kultuur paelub. Sorrõsetodel on kaks pillinaist, kes loovad meeleolu karmoškadel. 
 
Udmurdi Yumšan gur (Peo viis) alustas tegevust 1996. aastal. Kuigi ansambli koosseis on aastatega muutunud, on algusaastaist ansamblisse kuulunud Inga Ignatieva, Irina Kuldkepp, Svetlana Karm ja pillimees Dmitry Denisov. Praegu laulavad ansamblis Tartu Ülikooli udmurdi üliõpilased ja udmurdi keele õppijad ning Tartus elavad udmurdid. Esitatakse nii rahvalaule kui ka autorilaule ning proovitakse udmurdi kultuuri näidata mitme nurga alt. Pillid: karmoška, kitarr, krez’ (udmurdi kannel).

Ersa-mokša folklooriansambel Sjatko (Säde) on loodud 1997. aastal Tallinnas. Ansambli kunstiline juht on Natalia Abrosimova. Ansamblis laulab üheksa lauljat, kes on Mordva, Nižni Novgorodi ja Uljanovski päritoluga: kolm mokšat, neli ersat, üks šokša ja üks karatai. Folklooriansambli repertuaaris on nii vanad ja traditsioonilised kui ka modernsed laulud ersa, mokša, setu ja eesti keeles. Ansambel on esinenud paljudel kultuuriüritustel üle Eesti, propageerides oma kontsertidega ersa ja mokša keelt ja kultuuri.
 

Kirjandus

11.-12. oktoobril toimub Eesti Rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2, Tallinn) konverents "Raamat ja lugemine soome-ugri kultuurides".

13. oktoobril kl 18 toimub Kirjanike majas (Harju 1, Tallinn) kirjanduslik kolmapäev "Luulet Euroopa piiridelt". 

Film

R 15.–19.10. Soome-ugri mängufilmiprogramm kinos Artis (Solaris keskus, Tallinn) iga päev kell 17.30: mari Salika, setu Taarka, handi Punane jää, neenetsi Seitse laulu tundrast ja saami Kautokeino mäss
www.kino.ee

Filmipäevade kava
 
T 12.–16.10. VIII Ungari filmipäevad Tartus 

Näitused

E 11.10. avatakse Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fuajees (Rävala pst 10) näitus "Setomaa tsässonad ja kirikud 17.-21. sajandil". Näitus jääb avatuks 12. novembrini.

E 11.10. kl 17.30 avatakse Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis näitus Eesti kunstiakadeemia kahe eelmise ekspeditsiooni materjalidest. Näitus jääb avatuks 4. novembrini.  

Muud huvitavat

Soome-ugri teemaõhtu
T 12.10. kl 16 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja loengusaalis (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Tutvustatakse sel suvel Udmurtias ja Vepsamaal toimunud välitöid. Ekspeditsioonil osalenud näitavad ja kommenteerivad salvestatud video- ja fotomaterjali.
Täpsem informatsioon siit.

Soome-ugri rahvamuusika õpituba
R 15.10. kl 10–13 Viljandi Pärimusmuusika Aidas

XVII Tartu rahvamuusikapäeva õpitoad 
L 16.10. kl 12 - 16 ERMi näitusemajas. Kavas muuhulgas: 
kl 14 väikekandle- ja lauluõpituba lastele, juhendab Eva Väljaots
kl 14 õpituba pillimängijatele: Muusika tantsuks, aga kuidas? juhendab Cätlin Jaago
kl 15 õpituba tantsujalgadele: Labajalg paaris ja rivis, juhendab Silver Sepp
Täpsem informatsioon siit.