Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreiside näitused

11. oktoobrist saab Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis tutvuda Eesti kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreiside töödega.

Väljapanek koondab kahe erineva ekspeditsiooni ja kahe erineva rahva materjale. Paari viimase aasta ekspeditsioonid on viinud kunstiüliõpilasi Komimaale Petšora jõe äärsetesse ižmakomi küladesse ja Slovakkiasse, väljapool emamaad elavate ungarlaste juurde.

Ižmakomid on komide kõige põhjapoolsem rühm, kes kasvatavad saamide ja neenetsite kombel põhjapõtru. Selle piirkondlikku ja rahvuslikku identiteeti alalhoidva rahvakillu elulaadis on säilinud mitmeid arhailisi traditsioone, kuid sarnaselt teiste põhjarahvastega on nende elukorraldust ähvardamas mõõdutundetu maavarade ammutamine ja keskkonna saastumine.

EKA ekspeditsioon töötas 2009 aastal mitmetes Ižma rajooni külades Komimaal ja külastas ka Ust-Tsilma rajooni vanausuliste kogukondi, mille põhjal valmis näitus „Komiromantika”.

Käesoleva aasta ekspeditsiooni materjalid pärinevad aga läänepoolseimate soome-ugrilaste – ungarlaste juurest. 1920 aastal Trianoni rahulepinguga kinnitatud riigipiirid ei järgi rahvaste etniliste asualade ega keelte piire. Tänapäeval elab märkimisväärne ungari kogukond väljapool emamaad moodustades Slovakkias arvukaima vähemusrahvuse.

EKA ekspeditsioon töötas peamiselt Slovakkia lõunaosas Nyitra piirkkonna külades, kus ungarlased on alal hoidnud tugeva rahvusliku identiteedi ja rahvakunsti erijooned. Näitusel „Ungarit otsimas” on väljas materjalid traditsioonilisest arhitektuurist ja sisustusest, lisaks etnograafilised rõivaesemed ja joonised.

Kõrvuti dokumentaalsete joonistuste, fotode ja etnograafiliste esemetega on väljas uurimisreisidel osalenud üliõpilaste teemakohased loomingulised projektid.

EKA soome-ugri ekspeditsioonide näitus toimub Hõimupäevade raames ja jääb avatuks 4. novembrini.

Lisateave:
Kadri Viires
EKA soome-ugri uurimisprogrammi juht
51 40 864
kadri.viires@artun.ee

Setomaa tsässonad ja kirikud 17.-21. sajandil

11. oktoobril avatakse Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fuajees (Rävala pst 10) näitus Setomaa tsässonad ja kirikud 17.-21. sajandil. Näitus jääb avatuks 12. novembrini.

Fotonäitusel on eksponeeritud 80 arhitektuurifotograaf Arne Maasiku pildistatud fotot kõigist Setomaa Eesti poolel asuvast 23 tsässonast (setode õigeusu kabelist) ja 6 õigeusu kirikust. Fotode juurde käivad Eesti Kunstiakadeemia õppejõu Jaanus Plaadi tekstid kõigi Setomaal praeguse Eesti Vabariigi piires asuvate õigeusu kirikute ja tsässonate ning setode usuelu kohta, alustades Mandri-Eesti vanimast säilunud puidust sakraalehitisest Mikitamäe Tuumapühäpäävä tsässonast (dendrodateeringu järgi ehitatud arvatavasti 1694. aastal) ja lõpetades veel Jossif Stalini eluajal religioonivaenulikku nõukogude võimu trotsides ehitatud Obinitsa ja Meeksi (Miikse) õigeusu kirikutega (ehitatud 1951-1953).

Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis. Projekti väljundiks on õigeusu sakraalehitiste tutvustamine internetis, fotonäitused ja teaduslikult kommenteeritud, kaheosaline fotoalbum Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis eesti-, vene- ja inglise keeles (ilmub 2011. aastal). Projekti materjal (intervjuud, video, fotod) on kogutud 2007–2010 toimunud välitööde käigus, jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh seto tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui Petserimaa Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis. Käesolev näitus keskendub seto õigeusklike usuelule ja eeskätt nende sakraalehitistele.

Autorid: Arne Maasik, Jaanus Plaat

Kujundaja: Martin Siplane

Näitusetekstide vene- ja ingliskeelsed tõlked: tõlkebüroo Avatar

Näituse valmimisele aitasid kaasa Jane Kalajärv, Tanel Tsirgu, Maria Jürisson, Leida Lepik, Ahto Raudoja.

Näituse valmimist toetasid Eesti Teadusfond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia.