Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev ja lipupäev

MTÜ FENNO-UGRIA ASUTUS
PRESSITEADE
15.02.2011
 

Riigikogu võttis täna vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva, sel päeval tuleks heisata ka Eesti lipp.

Eelnõu kohaselt täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ning Eesti lipu seaduse muutmise seadust. Seadusemuudatuste poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Koostöös Fenno-Ugria Asutusega valminud eelnõu viis 11. jaanuaril Riigikokku Mart Nutt. Temaga koos kirjutasid eelnõule algatajatena alla Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Maret Merisaar, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaas, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelson ja Mari-Ann Kelam.

Hõimupäeva sätestamine riikliku tähtpäevana võimaldab paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Samuti on see päev, mil on paslik mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest.

Hõimupäeva tähistamine riikliku tähtpäevana soodustab kõigi soome-ugri rahvaste ja riikide koostööd. See võib kaasa tuua samalaadse reageeringu Soome ja Ungari poolt ning aidata mõjutada Venemaad nii kesk- kui regionaaltasandil soome-ugri põlisrahvastesse tõsisemalt suhtuma.

Hõimupäeva hakati tähistama oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel vastavalt 1931. aastal Helsingis toimunud soome-ugri 4. kultuurikongressi otsusele. Samalaadne otsus on kirjas 2000. aastal Helsingis toimunud soome-ugri rahvaste 3. maailmakongressi resolutsioonis.

1930ndatel aastatel tähistati Eestis hõimupäeva väga laialdaselt koolimajades ja vallamajades. Teise maailmasõja algus ja Eesti okupeerimine katkestasid hõimupäeva traditsiooni, kuid see taastati 1988. aastal.

Alates 1990. aastast on hõimupäevast välja kasvanud nädalapikkune üle Eestimaa toimuv üritustesari, kuhu saabub külla soome-ugri rahvaste kultuuritegelasi, poliitikuid, teadlasi ja folklooriansambleid Venemaalt, Ungarist, Soomest ja mujaltki. Sügiseste hõimupäevade tähistamine on muutunud traditsiooniks ka Venemaa soome-ugri aladel.