Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Läänemeresoomlased peavad marjapunapäeva

25.03.2014

Teisipäeval on rahvakaledris naiste püha ning kevade algust tähistav marjapunapäev, mida peavad eestlaste kõrval teisedki soome-ugri rahvad.

Maavalla Koda kirjutab, et marjapunapäevast alates ei tohi ilma linnupetet võtmata enam hommikul õue minna. Hommikune kehakinnitus, olgu selleks või pool suutäit leiba, hoiab tervist.

Samuti kui teised pühad, teeb marjapunapäevgi kõik elava pühaks ja puutumatuks. Sel päeval ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda.

Marjapunapäev on eeskätt naiste püha. Naised ei tee tööd, vaid käivad üksteisel külas ja lähevad hulgakesi hiide, rahvamajasse või kõrtsigi. Juuakse marjapuna – punast viina, veini, õlut, toorest muna või süüakse jõhvikaid ja pohli.

Marjapuna võtmine annab suveks tervist, jõudu ja hea jume. Siis ei põleta päike ja sääsed ei söö. Puna joonud tüdrukud saavad kergemini mehele ja poisid meeldivad tüdrukutele. Marjapuna võivad juua mehedki, see kosutab elujõudu.

Marjapunapäeval tehakse suuri ülepannikooke või laiu karaskeid. Ida-Eestis süüakse kuivatatud kala. Otepääl on keedetud tanguputru.

Marjapunapäeva on tähistanud ka soomlased, vadjalased ja liivlased. Soomlased usuvad, et selle päeva tuul jääb püsima. Milline ilm on marjapunapäeval, selline on 23. aprilli karjalaskepäevalgi.

Vadjased on joonud sel päeval marjapuna, söönud sügisesi pohli, keetnud marjaputru ja küpsetanud marjakorpi. Vadja tüdrukud kandsid punaseid rõivaid, naised ei tohtinud tööd teha.

Vanadel liivlastel oli kombeks marjapunapäeval enne päevatõusu tõusta ja keeta seapead ning tanguputru. Teati, et kui enne marjapunapäeva on ilm soe või müristab, on pärast külm.

Maavalla Koda: Homme on põlisrahva naistepäev

Marjapunapäeva pärimust

Algab linnupette võtmise aeg

Havi maarahva toidulaual

Pilt: Naised Kunda Hiiemäel, Heiki Maiberg