Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Aleksei Aleksejevi dokumentaalfilmid maridest


SEITSME JÄRVE VAHEL

Marimaal, maailma kärast kaugel, on üks küla nimega Šemjer. Šemjer tähendab tõlkes seitset järve ning küla asubki seitsme järve vahel. Kunagi rahvarohkeks peetud külas on nüüd järel vaid paarkümmend vanakest. Tegeldakse põllumajanduse ja kalapüügiga ning peetakse mesilasi.

Üks sellistest peredest on Vasjukovid: Tšapai ja Taissa. Vana Tšapai on juba ammu pensionieas, kui käib siiski aeg-ajalt oma endises töökohas. Siin kohtab ta mõnd oma sõpra ja loomulikult peab mesilasi, kellele Tšapai on pühendanud kogu oma elu.

Vaata filmi YouTube'ist


MARI RAHVA PULMAD

Film jäädvustab mari rahva pulmakombeid. Mari pulm ei ole kaotanud omapära, paljusid kombeid täideti veel selle sajandi alguses, osa neist kestavad tänapäevani. Nii mängisid varasemal ajal tütarlapsed õhtustel istjatsitel neiusarve. Nad võistlesid sarvepuhumises ja igaüks püüdis täiustada sarvehääle ilu ja jõudu. Iga tütarlaps leidis oma lemmikviisi ning selle järgi võis hiljem mängija ära arvata. Siis saabus päev, mil üks tütarlastest tuli hommikul välja põllule ja puhus neiusarve. Pasunahääl helises küla kohal ja kõigile sai selgeks, et tütarlaps on valmis mehele minema.

Filmi võtted toimusid 1998. aasta augustis Tõgõde – Morko külas Mari Eli vabariigis. Film sai 2000. aastal XlV Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil noore autori eripreemia.

Vaata filmi YouTube'ist

 

PÜHA MÄGI

Iga aasta kesksuvel, 2.–16. juulini tähistavad marid Sürem-püha. Iga nelja aasta tagant korraldab mari rahvas Vjatka jõel Tšumbõlati mäe jalamil loodususulise palvuse. Legend räägib, et mägi kannab oma nime mari vanema Tšumbõlati auks. Ta maeti sellele mäele ja nüüd puhkab siin tema hing. Tšumbõlatti nimetatakse ka mäe esivanemaks ja see mägi on püha.

Arvatakse, et taevaste kõrgusteni tõusev mägi on lähemal peajumalale Kugu Jumole. Filmi võtted toimusid 1999. ja 2000. aastal Joškar-Ola linnas ja Kütšõkengeri külas Mari Eli vabariigis. 2001. aastal osales film Tampere Filmifestivalil.

Vaata filmi YouTube'ist


LAULUPIDU MARIMAAL

Laulurahvas – nii nimetavad niidumarid mäemarisid. Mäemaridel on veel tänapäevalgi palju omapäraseid laule ja tantse. Igal aastal toimub suve algul 12. juunil rahvapidu nimega lilledepäev. 2004. aasta pidu erines eelnevatest selle poolest, et seekord otsustati korraldada ühine mari laulupidu. Laulupidu toimus Mäemari maakonnas, kus suur Jõngõ jõgi suubub Volgasse.

Vaata filmi YouTube'ist


OHVRIALLIKAS

Kunagi elasid soome-ugri hõimud suurel maa-alal Läänemere ja Uurali mägede vahel. Marid olid Volga jõe keskjooksu iidsete asukate järeltulijad. Marid jagunevad kolmeks rühmaks- niidumarideks, mäemarideks ja idamarideks. Niidumarid elavad Volga jõe vasakul kaldal, aga mäemarid kõrgema paremkalda tammikutes ja teistes lehtmetsades.

Idamarid eraldusid niidumaridest juba 15 sajandil ja rändasid itta ning kirdesse Kaama jõe taha. Maride väljarännu kirdesse põhjustas rahva vägivaldne vene õigeusku ristimine ning Vene riigi maksude pealepanemine. Osa idamarisid – uurali marid – asus elama Sverdlovski oblasti edelaossa ja Permi oblasti kagunurka. Praegu on uurali maride rahvakombed paremini säilinud Sverdlovski oblasti Isi Tavra külas. Küla lähedal on ka püha hiis, kus voolab maapinnale ohvriallikas.

Vaata filmi YouTube'ist 


SÜLEM

Marid jagunevad kolme etnilisse rühma – idamarid, niidumarid ja mäemarid. Umbes pooled marid elavad väljaspool Marimaad, nende hulgas ka kõik idamarid. Kõige arvukam idamaride kogukond elab Baškortostani põhjaaladel Belaja jõe ääres. Baškortostanis on mesindus põlisrahvaste põline tegevusala, millel on sügavad ajaloolised juured, tuhandeaastane kogemus ja traditsioonid. Idamarid on saanud kogemusi mesilaste pidamisest baškiiridelt. Baškortostani mesi on juba ammustest aegadest kujunenud selle maa sümboliks.

Mari traditsioonide järgi peab teistele jooki pakkuv peremees ise esimesena kruusist jooma ja alles siis seda külalistele andma. Umbes pooleteisttuhande aasta vanusel kohalikul kalmistul leiti väljakaevamistel hauast meekorjamisvahendid. Kohalikest koobastest leitud kaljujoonistel on kujutatud mee kogumist. Ühe versiooni järgi tuleneb Baškortostani nimetus türgikeelsetest sõnadest baš (pea) ja kort (mesilane).

Vaata filmi YouTube'ist


HIIEPUU VÄGI

Marid on üks vanimaid soome-ugri rahvaid Kesk-Volga aladel. Nad elavad Väike-Kokšaga ja Vjatka jõe vahelisel alal. Siia püha puu alla on maetud viimase mari pealiku poja Akpatri hing. Arvatakse, et vähemalt kord elus peab marilane tulema püha puu juurde ja tooma ohvrianniks rätiku.

Akpatr oli valgustaja ja teejuht. Ta rajas neis paigus esimese mari küla ja temast sai mari usu juht. Eksisteerib legend, mille järgi Akpatri jõu allikaks oli kuldne part, kes ujus mee tünnis tema maja põranda all. Akpatri naine avaldas selle saladuse ja Akpatri jõud kadus, varsti ta suri ja maeti hiiepuu alla. 

Vaata filmi YouTube'ist


SÜDASUVI

Kesk-Venemaal, Volga jõe paremal kaldal Kaasani ja Nižni Novgorodi vahelisel alal, asub Mari vabariik, kus elab soome-ugri rahvas marid. Iga aasta 12. juulil toimub loodususu palvus Sürem, mis on maridele kõige olulisem sündmus südasuvel.

Sürem on püha, mis kestab heinateo algusest kuni viljakoristuseni. Sõna sürem tuleneb verbist "kurja välja ajama, peksma". Sürem algab kogukondade liidu ohvritalitusega sürem jumo auks. Ohvritalitus toimub süremi ohvrisalus, kestab terve päeva ning sellest võtavad osa ümberkaudsete külade elanikud.

Vaata filmi YouTube'ist