Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Jaak Prozes: Kuidas Venemaa soome-ugri rahvad tähistasid hõimupäevi

Vaadeldes 2012. aasta hõimupäevade korraldamist Venemaal, tuleb tõdeda, et traditsioon on jõudsalt laienenud ja süvenenud. Enam-vähem korraldatakse hõimupäeva ka õigel ajal ehk oktoobrikuu kolmandal nädalal ning ürituste tipp on kolmandal nädalavahetusel, nii nagu 1931. aastal toimunud soome-ugri kultuurkongressil otsustati. Samuti on kõikjal mainitud hõimupäevade pikka ajalugu ja asjaolu, et hõimupäeva traditsioon on taastatud Eestis.

Kõige suuremalt tähistati hõimupäevi Udmurdi vabariigis, kus peamisteks korraldajateks olid rahvuspoliitikaministeerium ja rahvaste sõpruse maja. Hõimupäevadele pühendati II noorte rahvuskultuuri festival Palezjan (Pihlakas). Kohale sõitis 17 erinevat soome-ugri rahvaste folklooriansamblit, eestlasi esindas Koidupuna. Iževski erinevates kultuuri- ja haridusasutustes anti arvukalt kontserte, toimusid meistriklassid ja tantsutoad. Korraldati ka tõsisem jututuba udmurdi rahvuskultuuri teemal. Rahvaste sõpruse majas avati tunnustatud udmurdi kunstniku Vitali Okuni näitus "Soomeugrilased. Sampo. Okun", mis on koostatud Kalevala motiividel.

Komi vabariigis oli hõimupäeva korraldajaks Venemaa soome-ugri kultuurikeskus, kes  korraldas sealses soome-ugri rahvuspargis kaks näitust, millest üks oli soome-ugri legendidele ja muinasjuttudele pühendatud lastejoonistuste näitus "Esivanemate pärand", teine soome-ugri fotonäitus "Me oleme ja jääme". Näidati filmi "Hant – see tähendab inimene". Samal ajal pakuti külalistele võimalust degusteerida ungari toite.

Marimaal polnud ühest ürituste korraldajat, Mari vabariigi kultuuriministeerium oli pigem koordineerivas rollis. Riiklikus kujutava kunsti muuseumis avati näitus "Vendade Grimmide muinasjutud eesti kunstnike illustratsioonides", Mari rahvusmuuseumis aga näitus-programm "Soome-ugri keelepuu". Rahvusmuuseumis esitleti kooliõpilastele spetsiaalset teatraliseeritud programmi "Teekond soome-ugri maailma". Joškar-Ola linna noortekeskuses toimus soome-ugri diskoteek. Nädala jooksul toimusid Marimaa kõrgkoolide esindusruumides loengud teemadel "Etnofuturism, traditsioonid ja etnoturism", "Tänapäevane soome-ugri maailm", "Soome-ugri noorte liikumine".

Mordva vabariigis pühendati hõimupäevale terve üritustesari "Meie – ugrisoomlased, meie juured on ühtsed". Koolides, lasteaedades ja raamatukogude lasteraamatute osakondades tutvustati soome-ugri rahvaid, nende rahvariideid, ja räägiti sellest, kus nad elavad ja mis keeli räägivad. Ürituse korraldajaks oli Volga-äärne soome-ugri kultuurikeskus ja Mordva vabariigi rahvuspoliitika ministeerium.

Esmakordselt tähistati hõimupäeva polaarjoone taga, täpsemalt Neenetsi autonoomses ringkonnas, Krasnoje külas. Ürituse nimi oli "Polaarjoone tagune soome-ugri maa". Avati mitu näitust ning esinesid komi ja neenetsi folklooriansamblid. Näidati multifilme. Hõimupäev lõppes ilutulestikuga. Ürituse korraldajaks olid ringkonna noorsoopoliitika- ja kultuuriametid.

Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on hõimupäev üks suuremaid üritusi, millele pühendatakse terve dekaad. Peamiseks korraldajaks on põlisrahvaste organisatsioon "Jugra päästmine". Suuremateks üritusteks olid põlisrahvastest tudengite kohtumine ringkonna juhtidega, samuti Hantõ-Mansiiski linnaraamatukogus läbi viidud soome-ugri rahvaste rahvusköökide tutvustamine. Kuulus handi kunstnik Gennadi Raišev tutvustas oma muuseumis nii enda kui ka teiste soome-ugri rahvaste kunstnike töid. Linnas viidi läbi põhjarahvaste traditsiooniliste spordialade võistlus.

Permikomi rajoonis toimusid põhilised üritused jasvakomide keskuses Jasva külas, kus kontserdi andis kohalike vanamemmede folklooriansambel "Starikovo kullaterakesed". Kudõmkaris aga korraldati lastefestival "Silkan" (Kelluke), kus esitati vaid permikomi- ja udmurdikeelseid laule. Ürituste korraldajaks oli permikomi rahvuskultuuri keskus.

Traditsiooniliselt tähistati hõimupäevi Moskvas ja Tveris. Moskva 882. kooli õpilased kutsuti Moskvas paiknevatesse Komi vabariigi esinduslikesse ruumidesse ja neile tutvustati soome-ugri rahvaid. Sealsamas avati Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsiooni näitus. Tveris toimus põhiüritus linna keskraamatukogus, kus toimus arutelu ja näitus teemal "Vot mida uskusid ja usuvad soome-ugri rahvad". Samas toimus ka kontsert kohalike karjalaste, eestlaste ja soomlaste folkloorikollektiivide osavõtul. Ürituse korraldajateks olid tverikarjalaste kultuuriautonoomia, Tveri eesti selts ja ingerisoome rahvuskultuurikeskus.