Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Hõimupäevad 2013

Kontserdid

Ansamblid

Näitused

Filmid

Maitsed

Hõimupäevade põhiüritused on 14.–20. oktoobrini

Pidu hakkab! Pivād īrgõbõd! Praaznikka algab!


Kui 1980. aastate lõpul hakkasid puhuma soodsamad ajalootuuled, said hoogsa alguse mitmed kodanikualgatused: muinsuskaitse-päevad, roheliste liikumine, rahvarinne.

25 aastat tagasi tekkis ka mõte taastada kahe maailmasõja vaheline traditsioon tähistada hõimupäevi, mis on pühendatud omariiklusega soome-ugri rahvaste koostööle ning meie Venemaal elavate väiksemate hõimurahvaste tutvustamisele ja toetamisele.

Esialgu vaid eesti folklooriansambleid ja mõningaid entusiaste hõlmanud üritustest on välja kasvanud liikumine, mis toob Eestimaa erinevatesse paikadesse kümneid erinevaid soome-ugri rahvaste kultuuripärandi kandjaid ja elushoidjaid ka tänapäevases kultuurikontekstis.

Seekordsetele hõimupäevadele oleme kutsunud lisaks ehedatele folklooritundjatele udmurdi, mari ja mokša küladest ka rahvamuusikat kaasaegsesse helikeelde sulandavaid folkansambleid Petroskoist: karjala rikkalikku pärandit tõlgendab ansambel Sattuma, vepsa rahvamuusikale püüab uut elu sisse puhuda noorteansambel Noid.

Hõimupäevade peakülaliseks on lummava häälega saami lauljatar Ulla Pirttijärvi oma ansambliga Ulda, kes esineb kontsertidega Sügisjazzi raames Kumus ja Tartus Athena keskuses. Soome-ugri rahvaste folkloori sarnasustest ja erinevustest saab aimu hõimupäevade peakontsertidel Tartus, Viljandis ja Tallinnas Mustpeade majas, kus astuvad üles pea kõik külalised.

Vähemusrahvusena suurema kultuuri mõjuvallas elavatel inimestel tekib sageli identiteedikõhklusi – kes ma olen, kelle hulka kuulun, kust leian rohtu pidetusele. Väikerahvaste identiteedi ja kokkukuuluvustunde turgutamiseks on tõhusaks vahendiks rahvuskeelne filmikunst, viimasel ajal on see tärkamas ka omariikluseta soome-ugri rahvastel.

Maride tavad ja vaimuilm on aineseks Venemaa nimeka režissööri Aleksandr Fedortšenko filmile „Niidumari taevased naised“, mis linastus Rooma filmifestivalil ja pälvis Venemaa festivalil Kinotavr mitu auhinda, nende seas parima stsenaariumi eest. Marikeelse filmi mari rahvusest stsenarist Denis Ossokin on külas hõimupäevadel ja juhatab sisse filmi linastused kinos Artis ning Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Hõimupäevade filmiprogramm esitleb ka eesti autorite dokumentalistikat soome-ugri rahvastest.

Seda, et meie rahva juured asuvad hoopis sügavamal kui ülemöödunud sajandil alguse saanud laulupeotraditsioonis, hakkasid 1970. aastatel teadvustama kolm suurkuju: kunstnik Kaljo Põllu, helilooja Veljo Tormis ning filmilooja Lennart Meri. Omal kombel on nad kõik kohal ka hõimupäevade juubeliprogrammis.

Oktoobrikuu alguses on Kumus veel üleval Kaljo Põllu graafikanäitus „Eesti maastikud“, Viljandi Pärimusmuusika Aidas on näitus Lennart Meri filmirännakutest, kus näidatakse ka filme. Hõimupäevade lõpetuseks kannab kammerkoor Collegium Musicale esmakordselt ajaloos tervikuna ette Veljo Tormise läänemeresoome rahvalauludel põhineva tsükli „Unustatud rahvad“. Kontsertlavastused etenduvad Tallinnas Hobuveskis ja Tartu ülikooli ajaloo muuseumis.

Alates 2011. aastast on hõimupäev Eestis riiklik tähtpäev. Fenno-Ugria heiskab sel puhul lipud Tallinna trollidele ja trammidele ning kutsub oma teekaaslased rahvusraamatukokku konverentsile, et meenutada veerandsaja aasta taguseid meeleolusid, milles said uue ärkamise ka hõimupäevad. Külalisesinejatelt kuuleme, millised lootused tärkasid eestlaste taasiseseisvumise ajal meie hõimurahvastes Venemaal ning kuidas Soomes ja Ungaris on toetatud keelesugulaste püüdlusi.

„Ei ole üksi ükski maa!“ laulsid eestlased taasiseseisvumise ajal. Kuigi soome-ugri maailmas on murettekitavaid arenguid palju enam kui rõõmu, on siiski tore kord aastas kokku tulla ja seda koosolemise tunnet kogeda. Sest ükski rahvas ei taha ju üksi olla, saati kui tal on sugulasi.