Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Venemaa soome-ugri rahvaste inimõigused

Kuidas on Venemaa soome-ugri rahvastel lood inimõigustega? On ja ei ole ka. Ühest küljest on tagatud elementaarsed inimõigused nagu õigus elule, õigus haridusele, õigus tasuta arstiabile, õigus tööle, õigus toidule.

Teisalt iseloomustab Venemaad asjaolu, et seal rikutakse mitmeid inimõigusi. Näiteks õigust sõnavabadusele, õigust kaitsele meelevaldse vahistamise eest, õigust vabadele valimistele võrdsetel alustel jne. Need õigused puudutavad Venemaal kõiki inimesi rahvusest sõltumata.

Need probleemid on üleilmsed ning nendega on vaja pidevalt tegeleda. Kuid Venemaal on olukord küllaltki tõsine, sest pole inimõiguste tagamise järjepidevat traditsiooni. Kui ÜRO võttis 1948. aastal vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni, jäi NSV Liit erinevalt USAst erapooletuks.

Venemaa soome-ugri rahvaste puhul ei ole alati tagatud õigus rahvusele, õigus vähemusrahvuste kaitsele (näiteks õigus oma keele kasutamiseks), õigus kaitstusele rahvusliku diskrimineerimise eest. Kahjuks on rahvusõigused inimõiguste ülddeklaratsioonis üsna nõrgalt reguleeritud.

Juhime tähelepanu, et soome-ugri rahvaste näol on tegemist põliste rahvusvähemustega Venemaal, kellel pole teist kodumaad. Sellest lähtudes peaksid Venemaal seadused garanteerima nende rahvuste ja keelte kaitse ning tuleviku.

Paraku ei saa me öelda, et inimõigusi ja rahvusvähemuste õigusi tagavad Venemaa seadused kaitsevad piisavalt soome-ugri rahvaste keeli ja kultuure ning soodustavad nende arengut. Sellele on juhtinud kahel korral (1998 ja 2006) tähelepanu ka Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee raportid. Need juhivad tähelepanu järgmistel asjaoludele:

• Venemaa ei ole ratifitseerinud vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni;
• Venemaa ei arvesta tsentraliseerimispoliitikast lähtudes uute administratiivpiiride loomisel soome-ugri rahvastega;
• soome-ugri rahvastel pole võimalust saada juriidilist abi oma emakeeles;
• soome-ugri rahvaste hariduslike ja kultuurilisi püüdlusi ei rahastata piisavalt;
• soome-ugri rahvastel pole piisavalt emakeelseid raadio- ja telesaateid, vähe antakse välja emakeelset kirjandust, see ei arvesta soome-ugri rahvaste osakaalu;
• soome-ugri rahvastel on peaaegu olematud võimalused saada haridust emakeeles, pole piisavalt õppematerjale. Seadused ei arvesta vähemusrahvuste haridusvajadustega;
• olemasolevad seadused teevad soome-ugri keeltest teise sordi keeled, nende keelte tähtsus langeb pidevalt;
• soome-ugri rahvad pole piisavalt esindatud poliitikas ja majanduses.

Eelnevast johtuvalt on tingitud Venemaa soome-ugri rahvaste ja nende keelte järkjärguline kadumine ajaloo areenilt. Aastatel 2002–2010 vähenes nende keelte kõnelejaskond keskmiselt üle 30%. Soome-ugri keelte rääkijaid on Venemaal alla 1,5 miljoni. Paljud Venemaa soome-ugri rahvad on väljasuremise äärel.

MTÜ Fenno-Ugria Asutus 2013