Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Suursaadik Jüri Luik arutas Permis soome-ugri koostööd

16.10.2013

Jüri Luik Venemaal resideeruvad kolme soome-ugri riigi saadikud kohtusid Permi krais elavate soome-ugri rahvaste esindajatega ning arutasid koostöövõimalusi, teatab välisministeerium.

8.–11. oktoobrini viibis Eesti suursaadik Venemaal Jüri Luik koos Soome suursaadiku Hannu Himaneni ning Ungari saatkonna asejuhi Ferenc Nagy-Rébékiga ühisvisiidil Permi krais ning Permikomi ringkonnas, pikemalt peatuti Permis ning Kudõmkaris.

Visiidi põhieesmärk oli tutvuda piirkonna soome-ugri esindajatega, eeskätt permikomidega, saada infot nende tegevuse, huvide ja probleemide kohta ning arutada koostöövõimalusi. Peale permikomide kohtusid saadikud ka mari ning udmurdi esindajatega ning saadik Jüri Luik kohtus piirkonna eestluse uurijate ning Eesti traditsioonide kandjatega.

Saadikud osalesid ümarlaual soome-ugri ning kodanikeühenduste aktivistidega, külastasid Permi riiklikku humanitaarpedagoogilist ülikooli ning Kudõmkari pedagoogikakolledžit. Neis tegeletakse permikomi keele uurimise, keelespetsialistide ja õpetajate ettevalmistamise ning õppematerjalide väljatöötamisega.

Samuti külastasid suursaadikud kesk- ja algkoole, kus õpitakse permikomi keelt. Nad osalesid ka dokumentaalfilmifestivali avamisel, mis oli pühendatud permikomi dokumentalistile Anatoli Balujevile ning vaatasid permikomikeelset algupärast näidendit.

Diplomaadid kohtusid ametlikult Permi kuberneri ning linnaduuma aseesimehega, Permi krai haridus-, kultuuri- ning teiste ministritega. Saadik Jüri Luik rõhutas kohtumistel võimuesindajatega, et oluline on säilitada piirkonnas kultuuriline mitmekesisus ning toetada permikomi keele ja kultuuri säilimist ja kestlikku arengut. Permikomi esindajatele soovitas ta leida erinevaid võimalusi keele viimiseks küberruumi ning selle laiemat populariseerimist ka väljaspool Venemaad.

Permikomisid on piirkonnas alles jäänud umbes 83 000. Jätkusuutlikkuse põhiliseks probleemiks on madal iive, väljaränne ning enese permikomilasena identifitseerimise nõrgenemine.

Permi krais elab ligi 100 Eesti päritolu inimest, kelle esivanemad asusid neile aladele 19. sajandi teisel poolel. Suuremad eestlaste asustused on olnud Tjuinskis, Novopetrovkas ja Sivas. Novopetrovka tähistab 2015. aastal 120. aastapäeva eestlaste asumisest neile aladele. Eesti keelt neis piirkondades enam ei kõnelda, kuid hoitakse üleval mõningaid vanu traditsioone. Tjuinski muuseumis hoitakse ning kogutakse Eestiga seotud esemeid ning muuseum on huvitatud kollektsiooni täiendamisest.

Tartu Ülikool oli üks Permi riikliku humanitaarpedagoogilise ülikooli alusepanijatest 1920. aastal ning tänase päevani on ülikoolis säilinud Tartu Ülikooli arhiivimaterjalid. Permi üliõpilased on käinud Eestis nii lühiajalisel praktikal kui ka läbinud pikemaid õppetsükleid. Ülikool on huvitatud haridussidemete tihendamisest Eesti õppeasutustega.

Permi krai majandus toetub eeskätt mootoriehitusele, kütustele, autotööstusele ning permikomi ringkonnas metsandusele ja põllumajandusele. Saadik Jüri Luik nimetas võimalike koostöövaldkondadena Eesti ja Permi vahel transiiti, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, biotehnoloogiat ning e-valitsust.

Sel kevadel külastasid Venemaal resideeruvad kolm soome-ugri saadikut Komi vabariiki ning permikomi visiit oli selle loogiliseks jätkuks. Järgmine ühine tutvumisvisiit mõnda soome-ugri asuala piirkonda on kavas järgmisel aastal.