Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Põhjamaades tähistatakse saami rahvuspüha

06.02.2014

Täna tähistavad Soome, Rootsi ja Norra põhjaosa ning Venemaa Koola poolsaare põliselanikest saamid oma rahvuspüha, millega meenutatakse 1917. aastal kokku tulnud esimest saami maapäeva.

6. veebruaril 1917 toimus Norras Trondheimis esimene saami maapäev (kongress), kus arutati eri riikides elavate saamide koostööd. 1953. aastal peeti Rootsis Jokkmokis esimene Põhjamaade saami konverents, mille tulemusena asutati 1956. aastal Põhjamaade Saami Nõukogu (Sámiráđđi). Sellega algas saamide piiriülene koostöö.

Soome rahvusringhäälingu teatel on YLE saami raadios täna kogu päeva kestev programm kõigis kolmes Soomes räägitavas saami keeles. Lisasaadetes mängitakse saami muusikat. Saamikeelsete teleuudiste diktoril on pidupäeval seljas rahvarõivad.

Põhja-Soomes Inaris asuvas Sajose keskuses peavad saamid kahepäevast konverentsi. Sealsamas tuleb ka suur saami kontsert, mida saab vaadata ka internetis. Saami muuseumis Siida on neljapäeval avatud uste päevad.

Soome saamid korraldavad pidusid Inaris, Enontekiös, Sirma Norra poolel, Rovaniemis, Oulus, Jyväskyläs ja Helsingis. Helsingi rahvusteatris on Nils-Aslak Valkeapää hilisloomingul põhineva lavastuse esietendus. Telekanal YLE Teema tähistab saami rahvuspüha kahe dokumentaalfilmi ja ühe kontserdi näitamisega. Laupäeval näitab YLE TV1 dokumentaalfilmi mitmekülgsest saami kirjanikust ja kunstnikust Nils-Aslak Valkeapääst.

Rootsis heisatakse saami rahvuspühal saami lipp Uppsala ülikooli hoonele. Religiooniajaloo doktorant Åsa Virdi Kroik taotles seda pikalt, põhjusel, et Uppsala ülikooli hingel on vastuolulised rassilised bioloogiauuringud, mille käigus kannatasid ka saamid.

Norras on saami rahvuspüha ametlike lipupäevade seas, kuid probleem on selles, et mitte kõigil omavalitsustel pole saami lippe. Oslo lähedal Akershusi piirkonnas elava saami aktivisti Heidi Persdatter Greiner Haakeri sõnul on sealsel 22 omavalitsusel saami lipud olemas vaid neljal.

Traditsiooniliselt lehvib saami lipp sel päeval nii Norra parlamendihoonel Stortingil kui ka valitsushoonel. Oslo linnapeal on tavaks kutsuda lähikonnas elavad saamid rahvuspühal pidulikule hommikusöögile.

Koolasaamid otsustasid korraldada Murmanskis saami lipu heiskamise flashmob'i, kuna ametnikud ei kavatsenud esialgu tseremoniaalseks lipuheiskamiseks luba anda. Lõpuks lubati lipp heisata põlisrahvaste keskuse lähedal, kuigi varem on saamid alati soovinud heisata lipu oblastivalitsuse maja lähedal. Nüüd aga otsustasid võimuesindajad selle lipuvarda üldse eemaldada, kartes, et peale saamide võivad oma lippu lehvitada tahta ka teised vähemused.

Koolasaamide parlamendi esimehe Valentina Sovkina sõnul anti saamidele lõpuks võimalus heisata lipud Murmanskis meremeeste kultuurimaja hoonel ja Hitleri-vastase koalitsiooni riikidele püstitatud ausamba juures. Flashmob seisneb aga selles, et selles osalejad tõstavad pea kohale värvilised paberilehed ja moodustavad neist saami lipu. 

Saame on kokku umbes sada tuhat. Suurem osa neist elab Norras (üle
60 000), aga märkimisväärne saami elanikkond paikneb ka Rootsis (15–25 000) ning Soomes 8000–10 0(8000 kuni 10 000). Venemaal elab 2010. aasta rahvaloenduse andmeil 1771 saami.

Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte lähimad sugulaskeeled. 70% saamidest Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis on hõlbustanud eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdanud kultuurielu.

Rootsis ja Norras kõneldakse veel lõunasaami murdeid, Soomes inari ja kolta murdeid, Koola poolsaarel kildini ja turja murdeid. Kõigil neil on olemas ka kirjakeeled, viimasena loodi 1980. aastatel Eesti teadlaste osavõtul vene tähestiku alusel koolasaami kirjakeel.

6. veebruaril 1917 toimus Norras Trondheimis esimene saami maapäev (kongress), kus arutati eri riikides elavate saamide koostööd. 1953. aastal peeti Rootsis Jokkmokis esimene Põhjamaade saami konverents, mille tulemusena asutati 1956. aastal Põhjamaade Saami Nõukogu (Sámiráđđi).

1986. aastal kinnitati järjekordsel iga-aastasel saami konverentsil saami lipp ja hümn "Sámi soga lávllaat". 1992. aasta konverentsil otsustati hakata 6. veebruaril tähistama saamide rahvuspüha – rahvusliku ühinemise päeva.

YLE: Saamelaisten kansallispäivänä Yle Sámi Radiossa ohjelmaa koko päivän

NewsinEnglish.no: Debate over Sami ‘national’ day


Finugor: Флешмоб "Саамский флаг" пройдет в Мурманске силами саамских активистов