Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Liivi kultuuri keskus tähistab 20. tegutsemisaastat

16.04.2014

Sel kuul tähistab oma 20. tegutsemisaastat Līvõ Kultūr Sidām, mis on ainus ametlikult liivikeelse nimega selts maailmas.

Selts asutati 1994. aastal Riias ning seal tegutseb neli inimest: ajakirjanik Gundega Blumberga, etnograafiauurija Renāte Blumberga, kunstnik Baiba Damberga ning keeleteadlane ja luuletaja Valts Ernštreits.

Seltsi asutamise ajal oli Lätis registreeritud umbes 200 liivlast ning valdaval osal ühiskonnast oli ettekujutus liivlastest kui väljasurnud rahvast. Liivi keelt peeti sageli läti keele murdeks ja liivi kultuuri esindasid üksnes folklooriansamblid. Ebapiisava uurimise ja teabe piiratud kättesaadavuse tõttu olid liivi kultuuri ja ajaloo küsimustes Lätis ja välismaal sageli tekkinud ekslikud või valed teadmised.

Seepärast püstitas selts endale eesmärgi uurida ja populariseerida liivi keelt, kultuuri ja ajalugu, arendada liivi keelt, soodustada ja suunata liivi tänapäeva kultuuri protsesse, tugevdades sellega liivlaste riiklikku ja ühiskondlikku staatust. Seejuures on kõrgema prioriteediga kogu seltsi tegevuses alati olnud üritused, mis on pikaajalised, kestvad, uuenduslikud ja võimalikult laia kasutusalaga, et luua süsteem, mis suudaks areneda ja toimida ka seltsi või liivlaste aktiivse osaluseta.

Seltsi tegevus on olnud mitmekülgne. Seltsi ettepanekul ja liikmete abiga töötati välja ja võeti vastu riiklik pikaajaline sihtprogramm "Liivlased Lätis". Selleks, et liivlased oleksid äratuntavamad, korraldati Riia linna 800. juubeliks valmistudes liivi kultuuripäevad Riias. Liivimaa liivlaste etnilise isetunde soodustamiseks tähistati seltsi viiendat juubelit Staiceles suurejoonelise üritusega "Liivlased tulevad tagasi Lätti".

Seltsi osalusel korraldatakse Ventspilsis juba neljandat aastat liivi kultuuri päevi. Mitu ideed on olnud edasise arengu lähteks: juurdunud on liivi lipu päeva tähistamise traditsioon, aktiviseerunud on Liivimaa liivlaste järeltulijate osalemine suguvõsade uurimises ja liivlaste kultuuriprotsessis. Oluline on, et Līvõ Kultūr Sidām on ainuüksi oma kestmise ja tegevusega innustanud end kokku võtma ja tegutsema ka teisi.

Kõige olulisem Liivi Kultuuri Keskuse panus selle kahekümne aasta jooksul on liivi keele ja kultuuri järjepidevuse tagamine. Korraldatud on liivi keele kõnelejate laagreid, liivi keele normeerimisele pühendatud konverentse ja seminare, seltsi eestvedamisel on valminud keelematerjalid alates õppevahenditest ja sõnaraamatutest kuni tänapäevase tarkvarani. Tänu sellele jääb liivi keel kestma ja jätkab arenemist ning keelt saab omandada igaüks, kes soovib.

Līvõ Kultūr Sidām on püüdnud taastada ja jätkata liivi kaasaegse kultuuri traditsioone, koondades ja andes välja liivi keeles valminud ilukirjandust, korraldades liivi kunstnike näitusi, innustades liivi päritolu muusikuid looma uusi helitöid, millest nii mõnigi on tänapäeval juba folkloriseerunud. Nüüd on tekkinud tõsine liivi kaasaegse kultuuri kiht, mis mitte üksnes ei jätka 19. sajandi keskpaigas alustatud traditsioone, vaid konkureerib tänapäeval võrdsena teiste kultuuridega. Seda tõestavad nii autasud kui ka kiidusõnad, mis on erinevatele liivi kultuuri projektidele osaks saanud.

2006. aastal loodi spetsiaalne virtuaalne ruum – esimene ja ainus liivi keele ja kultuuri portaal www.livones.net, kus teave on kättesaadav läti, liivi, inglise ja ka eesti keeles. Praegu on portaal kohaks, mis võtab kokku ja avaldab objektiivset, tänapäevast, teaduslikult täpset ja mitmekesist infot liivlaste, liivi keele ja kultuuri kohta.

Liivi Kultuuri Keskusega on aastate jooksul üles kasvanud ja kujunenud esimene liivlaste endi seast pärit teadlaste põlvkond, kes on oma uurimusteks teadlikult valinud alad, mis pole niivõrd olulised teiste rahvaste uurijate jaoks, kuid on tähtsad liivlastele endile, näiteks liivi kirjakeel või liivlaste tänapäeva ajalugu. Nende osalemisel on tekkinud uus, tugevalt kanda kinnitanud uurimisala livonica ehk liivialased uurimused, millest võtab osa üha rohkem uurijaid mitmest maailma riigist.

Rahvusvahelise koostöö silmapaistvaks näiteks on entsüklopeediline väljaanne "Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur", mis ilmus 2011. aastal eesti ja 2013. aastal läti keeles, ning 2013. aastal koostöös Tartu ülikooliga korraldatud esimene liivi suveülikool, kus osalesid üliõpilased viiest riigist.

Seltsi tegevuse tipphetkeks võib pidada rahvusvahelist liivi keele ja kultuuri aastat, mis kuulutati 2011. aastal välja koos rahvusvahelise Liivi Sõprade Seltsiga. Aasta jooksul peeti seitsmes maailma riigis enam kui 30 üritust ning toetajate ja koostööpartnerite hulgas olid asutused ja organisatsioonid nii Eestist kui Lätist (Tartu ülikool, Emakeele Selts, Läti teaduste akadeemia, Läti kultuuriministeerium, Läti keele agentuur, Läti rahvuslik ajaloomuuseum, etnograafiline vabaõhumuuseum jpt).

Tänu Liivi Kultuuri Keskuse tegevusele on liivlastel tänapäeval nii tugev Läti riigi moraalne toetus nagu ei kunagi varem. Seda on rõhutanud nii Läti Vabariigi president Andris Bērziņš kui ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves oma kõnedes rahvusvahelistel liiviteemalistel konverentsidel Riias ja Tartus.

Enam ei vaja tõestamist tõsiasi, et liivlastel on oma teadus, kirjandus, kunst ja muusika, mis ei kuulu muuseumieksponaatide hulka, vaid on elava kultuuriprotsessi osad. Üha enam Läti elanikke tunnistavad uhkusega oma liivi juuri.

Nüüd on Liivi Kultuuri Keskuse lugu jõudnud ka kaante vahele. 3. aprillil esitleti Riias pidulikult keskuse juubeli puhul ilmunud raamatut, mis koondab keskusega seotud sündmused ja jagab keskuses tegutsevate inimeste mõtteid.

Livones.net: Līvõ Kultūr Sidām 20