Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Mari sangari päeva sisustab ansambel Kna Vel

29.04.2014

Eestlaste sugulasrahva maride rahvuspüha – mari sangari päeva – tähistatakse teemaüritustega Tartus, Tallinnas, Võrumaal ja Sauel; külas on Tatarstani maride tuntud folklooriansamblit Kna Vel, üritustel peetakse ka tõsiseid ettekandeid ja viiakse läbi õpitubasid.

Teisipäeval, 29. aprillil esineb Kna Vel Tartu Kirjanduse Majas. Temaatilised ettekanded on mari-inglise sõnaraamatu loomisest Viini ülikoolis ja mari rahvariietest. Esineb ka Tartu Marilaste Liidu ansambel Mari Kumõl. Õhtu lõpetab mari tantsutuba.

Kolmapäeval on mari sangari päeva õhtu Tallinna ülikoolis. Esineb ansambel Kna Vel, mille liikmed tutvustavad ka Tatarstani marisid  ja kõnelevad mari sangari päeva ajaloolisest taustast. Samal õhtul on Kloostri Aidas tantsuklubis võimalik õppida hoogsaid mari tantse.

Esimesed kontserdid andis ansambel Kna Vel esmaspäeval, 28. aprillil Võrumaal, kus esineti menukalt Võru kesklinna koolis ja Parksepas.

29. aprillil on Saue gümnaasiumis seminar "Soome-ugri rahvaste kangelased", kus osalevad haridustegelased Marimaalt Morko rajoonist. 2. mail esilinastub kinos Artis Eestis elava mari filmirežissööri Aleksei Aleksejevi dokumentaalfilm "Loomingurõõm" mari näitekirjanduse rajaja Jakov Šketani (1898–1937) elust ja loomingust.

1.–3. maini võtab Kna vel osa traditsioonilise tantsu festivalist Sabatants, mis pakub võimalust süvendatult tutvuda eheda rahvatantsuga.  Mari tantsude õpituba toimub laupäeval, 17.30–19.00 Telliskivi loomelinnakus, õhtul löövad nad kaasa festivali tantsuklubis.

Tatarimaa maride ansambel Kna Vel loodi 1991. aastal.  Asutamise algusest peale on folklooriansambel üles astunud festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui välismaal. Kna Vel esitab rahvuspillide tümõri ja šuvõri saatel mari rahvalaule ja tantse ning tutvustab maride kombeid ja tavasid. Nad tunnistavad naljatades, et nende ülesastumiste järel muutub vanade ja haigete inimeste tervis tunduvalt paremaks.

26. aprillil tähistatav mari sangari päev on üks maride tähtsamaid rahvuspühasid. Pärimuse põhjal langes just sel päeval maride vabaduse eest võideldes rahvuskangelane Boltuš. 1438. aastast kuulus Marimaa Kaasani khaaniriigi koosseisu. 1552. aastal vallutas Venemaa Kaasani ja liitis Marimaa endaga. Kuna venelased hävitasid retkede ajal ligi poole mari rahvast, siis vastasid marid sellele tšeremissi (varasem nimetus maride kohta) sõdadega, mis vältasid üle kolmekümne aasta (1552–1584). Vastupanuliikumise tuntuima juhina mäletatakse vürst (lužavui) Boltuši, kes olevat võidelnud iseseisva mari riigi eest ning langenud 26. aprillil 1556 Malmõži linna lähedal.

Ettepaneku Mari sangari päeva tähistamiseks tegi 1917. aastal I ülevenemaalisel mari kongressil mari vaimulik Pavel Glezdenev. 1992. aastal võttis III Mari rahvuskongress vastu otsuse tähistada Mari sangari päeva. Eestis tähistatakse mari sangari päeva siinse mari kogukonna algatusel alates 1993. aastast.