Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Vahekonverents keskendus keelte säilitamisele

05.09.2014

Petroskois peetava soome-ugri rahvaste maailmakongressi vahekonverentsi plenaaristungi läbivaks teemaks ettekannetes oli riigivõimude ja vabaühenduste koostöö soome-ugri keele ja kultuuri säilitamisel ja arendamisel. 

MTÜ Fenno-Ugria Asutuse direktor Viia-Kadi Raudalainen teatab Petroskoist, et konverentsile on saabunud 76 delegaati ning 60 vaatlejat. 

Kokku tulnuid tervitas Karjala vabariigi nimel asejuht regionaalpoliitika alal Viktor ŠŠabanov, kes oli veendunud, et otsus vahekonverents Petroskois pidada on ka konsultatiivkomitee tunnustus Karjala tööle soome-ugri rahvaste kultuuride säilitamisel.

Ta tõi esile, et karjala, vepsa ja soome keele õppijate hulk Karjalas on viimastel aastatel kasvanud. ŠŠabanov avaldas lootust, et nende keelte ja kultuuride arengule aitab kaasa Karjala vabariigi 100. aastapäeva tähistamine 2020. aastal.

Kongressi tervitas ka järgmise soome-ugri rahvaste maailmakongressi toimumispaiga Lahti linnapea Jyrki Myllyvirta, kes tutvustas Lahtit kui mitmekülgset, avatud ja kiiresti arenevat linna. Linna arengule on läbi aegade kaasa aidanud ühendusteed ja majandussuhted Venemaaga.

Tugeva aplausi pälvis Karjala kongressi liidri Anatoli Grigorjevi esmalt karjala keeles peetud spontaanne etteaste Venemaa soome-ugri rahvaste põhiprobleemist –säilitada oma rahvuskeel. Just seda peaksid Vene riigivõimud esmajoones toetama. Grigorjev levitas ka Venemaa regionaalministrile kirjutatud Karjala põlisrahvaste olukorda käsitleva kriitilise avalduse teksti.

Soome-ugri rahvaste rahvusvahelise konsultatiivkomitee esimees Valeri Markov kõneles oma ülevaateettekandes seni tehtust. Ta tõi– esile soome-ugri noorte aktivistide koolitusprojekti ning soome-ugri kultuuripealinnade projekti, mille algatajaks ning eestvedajaks on soome-ugri noorteliit MAFUN.

Peale positiivsete arengute ja ülevaadete edukatest projektidest tõid ettekandjad esile ka näiteid, kuidas koostöö tulemusi ei anna.

Komi riigiteenistuse akadeemia rektor Nina Nesterova on aastaid kaasa löönud Venemaa riikliku rahvuspoliitika strateegia ja mehhanismide väljatöötamisel ning ta tõdes, et kuigi nii regionaal-  kui ka föderaaltasandil on aruteludest osa võtnud eri rahvuste eksperdid, ei kõnelda selles dokumendis soome-ugri rahvastest kui põlisrahvastest, vaid ainult rahvusvähemustest ning väikesearvulistest põlisrahvastest.

Samuti ei realiseerunud selles dokumendis rahvuskeelse hariduse mõiste nii nagu esialgu kavandatud – et kogu õpe toimub emakeeles, vaid ainult emakeeletundide näol.

Sõnavõtjad olid ühel meelel selles, et tulemusteni jõutakse vaid siis, kui selle nimel tegutsevad üheskoos kõik tasandid: riigivõim, kohalikud ametkonnad, kodanikeühendused ja üksikisikud.

Just viimastest oleneb väga palju: Nesterova toodud näites on Komi vabariigis küll seadused keele kasutamiseks olemas, kuid kui õpetajad ja lapsevanemad ei usu selle rakendamise vajadusse ja leiavad kümneid põhjuseid, miks on vaja õppida inglise keelt, aga mitte emakeelt, jääbki seadus vaid paberile. Võtmeküsimus on, kuidas suurendada inimeste missioonitunnet just üksikisiku tasandil.

Ametivõimude ja kogukondade koostöö üheks valdkonnaks on ka alakomplekteeritud koolide säilitamine. Asuvad ju koolid, kus ei ole piisavalt õpilasi, väikestes külades ning õpilased on seal valdavalt põlisrahvaste esindajad. Selliste koolide sulgemine kahandab oluliselt rahvuskeelsete laste võimalust oma identiteeti säilitada.

Kõlas ka üleskutseid tegusamaks kaasalöömiseks rahvusvahelistes koostööprojektides ja koostööks põlisrahvaste õigusi käsitlevate ekspertgruppidega, kes saaks rikkumised ja probleemid rahvusvahelisele tasandile viia.

Palju lootusi pandi järgmisele kongressile, mis peaks olema korraldatud teisti kui varem, sisaldades diskussioone, ümarlaudu ja muid kaasaegsemaid aruteluvorme. Ja nagu tõdes Karjala delegaat Tatjana Klejerova: ükskõik kui palju me ka teoreetiliselt ei räägiks, siis tegelikult huvitab meid, mida praktiliselt ette võtta, et meie rahvuskeeled ellu jääksid.

Teisel konverentsipäeval arutati, kuidas muuta maailmakongresside vormi ja sisu. Sektsioonide tööd arvestades kinnitati lõplikud otsused Lahti maailmakongressi kohta ning arutati konsultatiivkomitee edasist tegevust, eriti seoses kongressi ettevalmistamisega.

Eelnevalt otsustas konsultatiivkomitee, et järgmisel kongressil loobutakse traditsioonilistest sektsioonidest ja teemadiskussioonid võivad olla mistahes vormides (paneeldiskussioon, kasulike praktikate esitlus, sümpoosion, stendiettekannete arutelu vms), kui keskmes on konkreetsete probleemide ümber toimuv arutelu.

Konsultatiivkomitee kinnitas ka Lahti maailmakongressi peateema, milleks sai "Soome-ugri rahvad teel kestlikule arengule". Samuti pandi kirja diskussioonide teemad.