Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Mall Hellam: Kõne Ungari saatkonna sulgemise üritusel

28.09.2014

Head Ungari sõbrad!

Lubage mul tervitada teid kõiki Eesti Ungari Seltsi nimel ja tänada, et olete täna siia Ungari instituudi juurde kohale tulnud. Kutsusime siia teid kokku selleks, et olla solidaarsed meie Eesti sõpradega Ungaris.

Just täna, just sel hetkel kogunevad paljud ungarlased Budapestis Eesti saatkonna juurde, et tänada Eestit heade suhete hoidmise eest ja avaldada kahetsust saatkonna sulgemise pärast. Meiegi oleme kogunenud täna siia selleks, et väljendada oma meelehärmi Ungari valitsuse ootamatu ja mõistetamatu otsuse pärast sulgeda Ungari saatkond Tallinnas.

Eestlaste teadvuses on ungarlastel alati eriline koht olnud. Ja ka Eesti pole ungarlastele ükskõik kes. Eesti uue iseseisvusaja esimene Ungari suursaadik Béla J´avorszky kirjutas oma artiklis, mis kandis pealkirja "Reekviem  ühe suhte surma puhul", nii: "Eesti pole Ungari jaoks lihtsalt üks riik teiste hulgas, Eesti on alati olnud austusväärne sõber ja ustav hõimlane, kellesse tuleb seetõttu ka vastavalt suhtuda." 

Õppides tundma ungarlaste erakordset  ajalugu, näeme, et seda iseloomustab vankumatu võitlus oma riigi ja vabaduse eest. Ungari kirjanduse tähed on leidnud tee paljude eestlaste südamesse. Ungari luule sügavus ja vaimujõud ei saa jätta kedagi ükskõikseks. Kes on Ungaris elanud, olnud, töötanud või õppinud, armuvad sellesse maasse pöördumatult ja jäävad alati meenutama paprikast pekisaia, otse vaadist valatud  Olaszriszlingit, Gerbeau kohviku hõrku kooke, kurbi Ungari rahvalaule, Doonau vaikset voogamist ja palju, palju muud.

Eestlased on alati hinnanud kõrgelt soome-ugri keelesugulust ja meie keelte sarnast, vokaalirohket  kõlavust. Oleme sajandi jagu aega hoidnud sidet meie kultuuride vahel, sõltumata aegadest, režiimidest ja valitsustest. Ajaloo pöördelistel hetkedel seisime  mõttes ja vaimus alati  teineteise kõrval, olgu see siis 1956., 1989. või 1991. aasta. 1991. aastal oli Ungari esimeste hulgas, ehk siis oli kolmas riik, kes tunnustas Eesti taasiseseisvumist.

Tänane kogunemine on meil kurvatooniline. Alates 15. septembrist on saatkonna Kuristiku tänava maja uksed lukus. Eesti, kes on läbi aegade olnud Ungarile truu sõber ja kaaslane, jäetakse maha. Meile eelistatakse saatkondi Equadoris ja Mongoolias.  Selles leiduvat ratsionaalset iva on tõesti raske näha. Paljud meist tunnevad, et meid on reedetud. Meie pikk sõprussuhe on kannatada saanud. 

Kui diplomaatias hakkavad hakkavad valitsema pelgalt numbrid, tuleb riik äriühinguks ümber vormistada. Kui riik peaks oma välispoliitilistes otsustes olema kolmanda maa võimu poolt mõjutatav, on veel hullem. Kahjuks teevad tänased teated Ungari  demokraatia taandumisest ärevaks. See kõik kokku ei ole üldse hea.

Igal juhul meie jääme , me jääme ootama Ungari siseheitluste selginemist. Loodame , et see kõik, mis praegu toimub, on ajutine ja mööduv nähtus Ungari ajaloos.

Poliitikud vahetuvad, aga inimestevahelised sidemed jäävad. Mis ka ei juhtuks, jääb meile, tavakodanikele, eestlastele ja ungarlastele, ülesanne hoida ja säilitada meie maade ja rahvaste sidemete järjepidevust.

Ungari, tule mõistusele! Ungari, tule tagasi!