Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Ermakov: mordva rahva kongress andis hea kogemuse

05.11.2014

Kaks nädalat tagasi kogunenud mordva rahva 6. kongress oli hästi korraldatud ja võimaldas saada tuttavaks samasuguste inimestega, kes tegelevad kultuuri ja folklooriga, tõdes Eesti Mordva Kultuuriseltsi esimees Natalia Ermakov. 

Ermakov (pildil) jagas 23.–24. oktoobrini Saranskis toimunud kongressi muljeid Fenno-Ugria Asutuse jututoas. Ta võttis koos veel kahe seltsi liikmega kongressist osa külalisena, sest üldiselt oli kongress mõeldud Venemaal elavatele ersadele ja mokšadele.

Ermakovi sõnul mängis kongressi avamisel ansambel Toorama, noored naised olid soome-ugri hõimude iidsetes rahvariietes. Tseremoonia keskmes oli seega usk ja esivanemate kummardamine, kuigi pärast kõlas ka Venemaa hümn.

Ermakov märkis, et mitu inimest rääkis kongressil ainult ersa ja mokša keeles – näiteks mokša Pjotr Tultajev, kes juhib praegu Saranski linna administratsiooni. Kõik 20 kongressi plenaaristungil esinenut olid välja toonud rahvuspoliitikaga seotud probleeme, põhiliselt seda, et kultuuri, õpikute ja meedia arendamiseks on vähe raha. 

Kriitilisemad esinejad olid märkinud, et omakeelseid telesaateid on vähe ning et ersa ja mokša keelt peaks kasutama ka lasteaedades. Positiivse poole pealt märgiti, et ersa ja mokša keelt õpetatakse koolides nüüd kohustuslikus korras.

Siiski pole kõikjal mõlema keele õpetajaid ja nii tuleb mõnel ersal õppida mokša keelt ja vastupidi. Keeleõppe probleem on suurem linnades, maapiirkondades on elanikkond valdavalt ühest rahvusest ja oskab ka keelt paremini.

Eestist kongressil käinud märkisid, et Saransk on viimasel ajal tublisti arenenud ja et Mordva vabariigis tehakse ka ersade ja mokšade heaks palju ära, aga mujal piirkondades elavad ersad ja mokšad seda toetust ei tunne, nad ei saa ka osa rahvuskeelsest meediast.

Kõlas ettepanek, et võiks hakata tegema saateid ka väljapoole Mordva vabariiki, et ka näiteks Moskvas ja Krimmis elavad rahvuskaaslased saaksid neid kuulata ja vaadata.

Ermakov mainis, et seekord ei räägitud kongressil enam ühtse mordva kirjakeele loomisest, kuigi veel mõni aasta tagasi oli see teema veel täiesti päevakorral.

Eesti külalised osalesid kongressil vabaühenduste ja võimuorganite suhteid käsitleva sektsiooni töös, mille käigus avati maapiirkonnas üks rahvuskultuurikeskus. Seal märgiti, et selliseid keskusi, kus inimesed käiksid koos rahvuslikku käsitööd tegemas ja huviringides, peaks rohkemgi olema.

Õhtuti oli kongressil hea kultuuriprogramm, märkis Ermakov. Muu hulgas näidati suurt etendust vanadest rahvakommetest.

Ersa rahvusliikumise üks liidreid ja ersade õiguste eest seisja Grigori Mussaljov käis kongressimaja ees meelt avaldamas, kuid Eestist kongressil käinud tema meeleavaldust ei näinud, sellest polnud ka kongressil juttu olnud.