Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Kaljo Põllu 80. sünniaastapäeva tähistati kõnekoosolekul

01.12.2014

28. novembril peeti Okupatsioonide muuseumis Kaljo Põllu 80. sünniaastapäevale pühendatud pidulik kõnekoosolek, kus meenutati Eesti Kunstiakadeemia legendaarsete soome-ugri uurimisreiside korraldajat. 

Kella kuueks kogunes auditooriumisse kuuekümne kuulaja ümber. Pärast soojenduskohvi juhatas Maarja Undusk koosoleku sisse ja andis kõigepealt sõna Helsingist kohale sõitnud Turid Farbregdile, kes edastas oma tervitused ja kõneles tutvusest Põlluga ja nende rohketest kohtumistest siin- ja sealpool lahte ja Tallinna sadamas, kus Põllu alati laeval vastas oli.

Järgmisena võttis sõna Jüri Hain, kelle sõnavõtu pealkirjaks "Kohtumisi Kaljo Põlluga muinasajast alates". See oli huvitav sissepõige 1970. aastatesse, mil Põllu kutsus Haini Hiiumaale oma näituse avamisele ja tutvustas talle kodusaart. Jüri Hainil oli huvilistele sirvimiseks kaasas haruldane 1972. aasta kunstikalender, mille tiraaẑ kõrvaldati enne müügile jõudmist. Kalendri jaanuarikuud illustreerib Põllu pessimistlik sinimustvalge graafiline leht.

Toomas Raudam luges ette oma värskelt valminud essee "Põllu hääl", mis ilmus ka sama päeva Sirbis, lisaks Enel Jaanitsa mäletuskillu Tartu kunstikabineti päevadest 1967. aastal.

Kadri Viires andis ülevaate Põllust kui soome-ugri uurimisreiside juhist ja esitles ka hea valiku slaide. Viires oli Põllu missiooni jätkaja alates 1989. aastast. Ta kirjeldas ka uurimisreisile järgnevat põhjalikku ja vääramatut protsessi näituse ettevalmistamisel ja teadusliku töö kirjutamisel, mille materjalid olid Põllu poolt eelnevalt välja otsitud ja läbi uuritud.

Andri Ksenofontov teemaks oli "Kaljo Põllu haare kodukülast üle Põhjala", kus ta nimetas uurimisreisidel osalejaid soome-ugri okupantideks, kes allutasid oma kohaloleku ajaks terve küla ja panid kõik oma tahte järgi tegutsema.

Reet Varblase ettekande teemaks oli "Kaljo Põllu vastuhakk ja kohalolek", ühtlasi andis ta ka lootusrikka ülevaate veel pooleli olevast Põllu kogumikust, mis lubaduse kohaselt peab ilmuma 2015. aasta esimesel poolel.

Edgar Saar ERMist meenutas samuti Kaljo Põllut kui põhjalikku, "rauast tagumikuga" uurijat, kes veetis päevi raamatukogus teaduskirjandust lugedes ja end täiendades ja kel mõne tudengiga pahandades õ-d hiiupäraselt ö-deks muutusid. Samuti meenutas ta juhtumeid ühistelt uurimisreisidelt komide, manside ja hantide juurde rahvaste juurde.

Hiiu tervituse andis edasi Helgi Põllo Hiiumaa muuseumist, kes rõhutas Kaljo Põllu alati suurt põhjalikkust ja eeltööd enne üliõpilaste saabumist saarele. Arhitekt Raul Vaiksoo meenutas Põllut kui suurt inimest ja vastuolulist juhti, kes tegelikult pelgas kohalikke ega osanud vene keeles suhelda ja tekitas seeläbi ohtralt koomilisi olukordi.

Kersti Raudam rääkis ajast, mil ta oli tööl kunstikabinetis ning oma kokkupuudetest Põlluga, kes oli tema jaoks justkui teine isa selle sõna parimas tähenduses.

Pärast Kadri Viirese kokkuvõtvaid sõnu joodi veel tass kohvi ja suunduti Kuku klubisse rituaalsele riisipudrueinele.

Maarja Undusk






Fotod: Okupatsioonide muuseum