Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Soome-ugri õhtu Tallinn Music Weekil 26.03

Neljapäev, 26. märts 2015 kell 19.00
Kloostri Ait, Tallinn


Soome-ugri kultuuripealinn 2015
ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus esitlevad:

20.00 Verska Naase
21.00 Seto Miihi Summ
21.30 OYME (ersa ja mokša)
22.30 Noid (vepsa)


Osta pilet (10 eurot) Piletilevist


Soome-ugri ansamblid tasuta Linnalava programmis


Noid: 25. märtsil kell 18.00 TMW pop-up restoranis
Disaini- ja arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6)

Seto Miihi Summ: 26. märtsil kell 16.30 Viru Keskuse aatriumis

OYME: 26. märtsil kell 18.00 Viru Keskuse aatriumis

Ansambel Noid esineb 27. märtsil kell 22.00 ka KuKu klubis


Noid

Petroskoi ansamblisse Noid on kokku tulnud muusikuharidusega noored, kes soovivad oma muusika võluväega vepsa kultuurile uut elu sisse puhuda. Repertuaari põhiosa moodustavad vepsa rahvalaulude töötlused maailmamuusika võtmes või vepsa luuletajate tekstidele kirjutatud autorilaulud.




OYME

Moskvast saabuv OYME on kõige kuulsam väljaspool Mordvamaad tegutsev ersa-mokša ansambel. Nende kavas on traditsioonilised etnograafilised palad ja maailmamuusika osa.

Etnograafiline programm sisaldab polüfoonilisi naiste rahvalaule, ersa ning mokša itke ning pillimängu traditsioonilistel instrumentidel.

OYME liikmed on oma etnograafiliste ekspeditsioonide materjalide põhjal rekonstrueerinud iidseid ersa ja mokša rituaale.

Maailmamuusika osa nende loomingus põhineb arvutitehnoloogiaga loodud elektroonilisel muusikal, traditsioonilistel Mordva instrumentidel ja maailmamuusika pillidel.

Iga nende kontsert on kui folkfestival, kuhu on kaasatud ka publik. OYME tähendab hinge.

Kuula OYMEt
 

Verska Naase

2008. aasta kevadel kokku tulnud Verska Naase laulab nii uuemaid kui vanemaid seto laule, õpetab seto tantse ja laulumänge, tutvustab seto kultuuri ja rahvariideid. Kooris laulavad noored Värska kandi naised, kellest mitmed on seto laule laulnud juba lapsepõlvest saadik.

Nad laulavad põhiliselt Põhja-Setomaa kuulsate lauluemade, aga ka oma vanaemade lauldud laule. Ansambli liikmeid köidab seto vanapärane laulmisstiil, mida nad õpivad arhiivisalvestuste järgi. Nii on võimalik seto laulu õppida otse tunnustatud seto laulikute ja nende kooride käest, vaatamata sellele, et nad on siit ilmast ammu lahkunud.

Ainulaadses seto vanas helireas lauldud lauludel on harjumatu, kuid lummav kõla. Uuemate lauludega võrreldes on vanades lauludes elu – lauljad suhtlevad omavahel sõnade ja viiside keeles, iga esitus on kordumatu.

Kõik lauljad varieerivad ja improviseerivad traditsiooni piires. Laulusõnad ei ole kunagi lõplikud, alati saab värsse juurde mõelda või ümber öelda. Setod hindavad uute lauluvärsside loomise oskust väga kõrgelt.

Mida rohkem setod vanu laule laulavad, seda enam tärkab nende hulgast uusi sõnaseadjaid. Verska Naase jaoks on oluline, et seto leelo ei elaks ainult kontserdilavadel, vaid kõlaks ka loomulikus keskkonnas seto pühadel ja pidudel, kodus käsitööd tehes ja lastega lauldes ning mängides.

Picture
 

Seto Miihi Summ

Eestis nagu ka paljudes teistes Euroopa agraarmaades olid laulutraditsiooni põhilisteks kandjateks naised, mehed olid rohkem seotud instrumentaalmuusikaga. Ka Setomaal on meeste laulmist leitud palju vähem kui naiste oma.

Seto leelo juures oligi päris harilik see, et naistega koos ka mõni mees laulis, või et mõni naine meeste koorile kõrgemat saatehäält (killõt) ning hüüdeid (kiuhkmist) juurde lisas. Aga leidus küllalt neid laule, kus teise sugupoole laulja ei tohtinud kampa lüüa.

Siiski oli sada aastat tagasi Setomaal vähemalt seitse küla, kus soome rahvaluuleteadlane Armas Otto Väisänen (keda setod kutsusid ka Soome setoks) teadis olema laulu harrastavate meeste rühma. Pärast teist maailmasõda oli meestelaulu traditsioon säilinud aga vaid väikeses piirkonnas Uusvada küla ümber, valdav osa meestelaulu helisalvestisi pärineb Meremäe meeste leelokoorilt. Rahvaluule kogujad arvasid juba, et seto meestelaulu pole enam säilinudki.

Tosinaks aastaks jäid seto meestelaulu ülevalhoidjaks Tartu linna mehed. Aga nüüd on Meremäel jällegi olemas lauluselts Seto Miihi Summ, kes harjutab Lillepuu Vasśo käe all. Summas on lauljaid, kelle vanaisa või mõni teine kaugem sugulane kõvad laulumehed olid ja Uusvada või Meremäe meeste kooris laulu lõid.

Meeste ja naiste laulul on kõige suurem vahe selles, et kui naised peavad tähtsamaks sõnu, siis mehed muusikalist poolt. Kui meestel kulub seejuures ühe värsi laulmiseks poole rohkem jõudu kui naistel, siis ei saa laul liiga pikaks venida. Aga mõnegi laulu puhul näitavad ka need mehed, et nad oskavad omalt poolt laulule sõnu juurde lisada.