Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Eesti keeles ilmus mari eepos

01.04.2015

Äsja ilmus eesti keeles Anatoli Spiridonovi kirjutatud mari eepos "Jugorno", mille on tõlkinud Arvo Valton.

Kirjastuskeskuses ilmunud raamat on tõlgitud vene keelest, milles eepiline jutustus ka algselt ilmus. 1990ndatel kirjutatud raamat ilmus 2002. aastal Joškar-Olas nii vene keeles kui ka marikeelses tõlkes, see on üks noorimaid soome-ugri eeposeid.

Professor Aleksandr Lipatov tunnistab algteose eessõnas, et ehkki raamat on kirjutatud vene keeles, on see kõigi oma mütoloogiliste, eepiliste, eetiliste ja lüüriliste tunnuste poolest vaieldamatult mari rahva eepos, tema hingeomaduste ja tõekspidamiste väljendaja.

Eepilise jutustuse alapealkiri on "Lugulaul pühast teekonnast". Selle peategelaseks on mari rahvaluules suhteliselt vähe tuntud kütt ja rännumees Salii, kes pagendati tahtmatu süü tõttu kodukülast ja kes rändas vanaduseni maailmas ringi, püüdes leida oma süüle lunastust.

Jutustus jõuab ühe enim tuntud mari tegelase Tšumbõlati ilmumiseni, kes aga oma vägitegusid selles teoses veel ei alusta. Ka põhiline pahategija Targõltõš ei saa karistatud, kuigi autori sõnutsi on tema mõjuvõim juba vähenenud ning ta on rahvaluules taandunud kolmandajärguliseks tegelaseks.

"Eepose teatav lõpetamatus on tahtlik, sest ahnus ja kulla kummardamine ju kestab, kuid rahvaste lootused on seotud tulevikuga," kirjutab tõlkija Arvo Valton teose järelsõnas. Tema sõnul on eepose tekst elav ja väljendusrikas, autor on kasutanud "Kalevala" stroofi ja rütmikat, mis olevat Spiridonovi ütlust mööda omane ka mari rahvalauludele.

Spiridonov on tundnud sügavat huvi mari rahvaluule vastu, mis on viinudki teda katsele luua neist eepiline teos. Töö Saliist rääkivate lugude kallal kestis pea kümme aastat, seejärel avaldati see ajakirjas Ontšiko.

Mari rahvuseepose katseid on Spiridonovi sõnul olnud mitmeid, kuid kõik on lõppenud loomingulise ebaõnnestumisega. Esimese lõpetas stalinlik repressioon, järgmised kujunesid müütide ja muinasjuttude ümberjutustuseks, jäid žanritesse kinni ega omandanud eepilist kvaliteeti.

Spiridonov ütleb sissejuhatuses, et poeemi kohal lehvib loodususu vaim ja kõige seos jumalikuga. Maailm on tasakaalustatud, kuid isegi väikesed nihked viivad tõsiste muutusteni.

Traagilised sündmused algasid eeposes vanemate otsusest võtta rikkaliku pruudiluna ehk siis inimeste ahnusest. Maride jumal Perke on aga külluse, mitte liiasuse jumalus – tasakaalu jumal, tasakaal sai ahnusega rikutud.