Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Näitused

TALLINN:

7.10 - 30.10 Kloostri Aidas (Vene 14) Baiba Damberga graafikanäitus „Hoius“

Baiba Damberga on sündinud 1957. aastal Talsi rajoonis Sīkragsi külas. Ta on lõpetanud Riia Tarbekunsti Keskkooli dekoratiivdisaini osakonna ja Läti Kunstiakadeemia graafika osakonna. Tema kutse- ja loovtegevus on tihedalt seotud liivi temaatikaga. Praegu töötab ta õppejõuna, tegeleb graafikaga, kirjutab humoreske ja luulet nii läti kui liivi keeles, aga on ka liivi keele- ja kultuuriportaali livones.lv kunstirubriigi koostaja.

Näitusel on eksponeeritud ofordi ja kollograafia tehnikas tööd, nende hulgas müntide seeria liivi kultuuritegelaste portreedega. Ta ise ütleb oma näituse kohta: „Tööde motiivid sünnivad justkui eikusagilt. Ilmpulsid võivad olla väga erinevad. Nad ilmuvad ootamatult – loodusest, olmest või märgates midagi sellist, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Tekib soov jäädvustada sellise hetkeemotsiooni haprus. Sellepärast on mulle eriti lähedane just miniatuurformaat ja klassikaline oforditehnika, mis pakub võimalust väljendada ennast imepeene realistliku joonistuse kujul ja selgelt tajutava tähendusega sobitada omavahel näiliselt mittesobivaid asju.“

Korraldaja: Läti Kultuuriselts Eestis

 

12.10 – 15.11 Ungari Instituudis (Piiskopi 2) fotonäitus „Pilli kõnnib kõrtsiteeda“ ungari rahvapillidest

Ungari Etnograafiamuuseumi Etnoloogia Arhiivi Fotokogusse on koondatud alates selle rajamisest 1894. aastal kuni tänapäevani ligikaudu 320 000 fotot silmapaistvatelt etnograafidelt. 40 väljavalitud arhiivifoto abil antakse ülevaade ungari rahvapillidest. Nende põhjal on võimalik tutvuda pillidega ja saada teada nende eesmärgipärane kasutamisvõimalus. Näitus avatakse 12. oktoobril kell 17.30. Avamisel on kohal näituse kuraator Krisztina Pálóczy, Ungari Etnograafiamuuseumi museoloog. Samuti pakutakse hõimunädalale kohaselt muusikat elavas esituses.

 

5.10 – 20.12 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6) näitus ersa ja mokša keele uurijast Valdek Pallist

5.10 - 31.10 Tallinna Keksraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40) "Kangastesse, mustritesse soome-ugri rahvad koovad oma hinge"

Korraldajad: Ersa kultuuriühing Sjatko ja Komi kultuuriselts

 

TARTUS: 

15.10-8.11 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Veski 32) Prantsuse fotograafi Jérémie Jungi „Setomaa- ääreala kuningriik“

Fotograaf Jérémie Jung  kirjutab: „2013. aastal sain ühe juhusliku jutuajamise käigus teada, et 20 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist pole Venemaa endiselt ratifitseerinud ühist piirikokkulepet. See “de facto” piir on ühtlasi ka Euroopa Liidu ja Schengeni idapoolne piir. Kuidas on selline rahvusvaheline juriidiline lünk võimalik? Ja kuidas on korraldatud elu sellisel piirialal?

Õige pea avastasin setode ja nende noore kuningriigi Setomaa olemasolu, mis on sõna otseses mõttes selle sama piiriga kaheks lõigatud. Justkui kahevahel seisev kuningriik, ühelt poolt Eestis, teisalt Venemaal … Kust sai see muinasjutt alguse?

Need küsimused saidki minu fotoprojekti lähtepunktiks: soovisin kohtuda setodega, näha ja saada osa nende omapärasest kahe vahel kõõluvast ja tasakaalu hoidvast territooriumist ning mõista nende “etno-futuristlikku” lähenemist oma identiteedi säilitamisele ja maksmapanekule.

Kohale jõudes kutsuti mind jooma ja sööma koos esivanematega, kes olid mulle võõrad. Mulle esitleti Pekot, jumalat, kes puhkab igavikuni vene kloostris. Kohtasin samas telgis korraga nii üht Setomaa endist kuningat, kandmas vööl oma puust mõõka, kui ka Eesti peaminister Taavi Rõivast. Ja sealsamas, mõrkja maiguga piirialal, vahetavad Venemaa ja Eesti veel praegugi “spioone”.

Ma ei teagi enam, kuidas tõmmata Setomaal piir reaalsuse ja ettekujutluse vahele ega oska eristada minevikku olevikust. Siinsed ajalised, territoriaalsed, poliitilised ja spirituaalsed piirid on alati olemas olnud, kuid paistavad praegu hägustuvat …  Et osata neid ületada, peab kahtlemata olema seto. Neid sellised piirid kohati isegi ühendavad.

Just selliste piiride avastamisest ja hägususest, lõputust unelma ja reaalsuse kahe kalda vahel  rändamisest räägivadki minu fotod, alustades justkui üht muinasjuttu: “Elasid kord …”

 

1.10-30.10 Tartus Ruunipizzas (Rüütli 2) fotonäitus "Ajanihe. Marimaa pildid" (2012)

Eesti Rahva Muuseumi esimene retk Marimaale toimus 1973. aastal. Kuni 1994. aastani käidi välitöödel veel mitmel korral, mille käigus koguti etnograafilisi esemeid ja kirjeldusi, foto- ja videomaterjali. 2012. aasta septembrikuisel ekspeditsioonil peatuti pikemalt Morki ja Mäemari rajoonides, kus ERMi välitöölised on aastate jooksul korduvalt käinud. Muuseumi mahukast fotokogust inspireerituna sündis idee otsida üles samu kohti ja objekte, mida kolleegid on aastaid tagasi jäädvustamisväärseks pidanud. Mõne vaate puhul näib, justkui oleks aeg seisma jäänud, teised on aga omandanud sedavõrd teistsuguse ilme, et põliste kohalike abita poleks kuidagi osatud vanadel piltidel olevaid paiku tuvastada. Marimaal käisid Arp Karm, Svetlana Karm, Piret Koosa ja Maido Selgmäe.

 

12.10-30.10 Tartu Loodusmajas (Lille 10) fotonäitus soome-ugri pühapaikadest

 

MUJAL: 

5.10-30.11 Hiiumaa muuseumis (Vabrikuväljak 8, Kärdla) näitus „Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969-1988″ ja Stanislav Antipovi “Soome-ugri muusikamaailm pildis“

Väljapanek põhineb fotomaterjalil, mille kõrvalt saab lugeda Enn Säde meenutusi ja millesse on põimitud Lennart Meri ülestähendusi. Näituse kujundas kunstnik Peeter Laurits. Fotosid ja lugusid täiendavad mõned põnevad esemed Lennart Meri visiitidelt Hiiumaale.

Teises saalis on samaaegselt eksponeeritud Udmurdi päritolu Eestis tegutseva kunstniku Stanislav Antipovi maalid.Stanislav Antipov sündis 1976. aastal Udmurdimaal Ižkaris (Iževskis). Seal lõpetas ta 1998. a Udmurdi Riikliku Ülikooli kunstipedagoogika erialal ning kümme aastat hiljem omandas Tallinna Ülikoolis kunstiteaduse magistrikraadi.Kunstnikuna on talle südamelähedane loodus ning kõigi soome-ugrilaste omakultuur. Seda kajastab ka käesolev näitus „Soome-ugri muusikamaailm pildis“, kus saab näha nii meie kui ka sugulasrahvaste komi, mordva, ungari, mari, udmurdi, handi ja soome rahvarõivaste ilu ning muusikainstrumente.