Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

Helsingi raamatumessil kõneldi ka soome-ugri rahvastest

29.10.2015

Möödunud nädalalõpul Helsingis  toimunud raamatumessi teemamaaks oli Venemaa ja seetõttu oli seekord suuremat tähelepanu pööratud ka soome-ugri rahvastele.


Venemaa osakonna näituseväljapanekul olid ühel kümnekonnast riiulist peamiselt soome-ugri teemalised raamatud.  Riiul kandis pealkirja „Suure isamaasõjas saavutatud võidu  70. aastapäevaks puhul välja antud teosed“ ning sellel võis leida nii Saranskis kirjastatud Mordva ilualbumeid kui ka asjalikumaid etnograafilisi teoseid rahvalauludest, pulmakommetest, rõivastusest. Eksponeeritud oli ka Karjala vabariigi Perioodika kirjastuse väljaandeid, samuti mõned karjala-ja marikeelsed lasteraamatud. Osakonna kultuuriprogrammis lõid kaasa udmurdi rahvamuusikud, kelle hulka kuulus ka praegu Eesti Muusikaakadeemias pärimusmuusika doktorantuuris õppiv Maria Korepanova. Venemaa osakonna raamatutest oli enamik mõeldud vaid vaatamiseks, kuid selgus, et raamatute hankimisel ja kätte toimetamisel saab ka Eesti lugejat abistada Helsingi keskuses asuv vene raamatupood Ruslania.


Oma stendiga oli väljas soome-ugri rahvaid tutvustav ja toetav M.A. Castréni selts, kes korraldas seal mitmeid raamatuesitlusi ja kohtumisi ning kuulutas välja soome-ugri kirjandusauhinnad, tunnustamaks autoreid rahvuskeelse kirjanduse ja keelelise väljendusrikkuse arendamise eest. Auhinnad andis kahele külla saabunud laureaadile,  mari prosaistile Lidia Semjonovale  ja udmurdi noorele luuletajale Bogdan Anfinogenovile üle kirjanik Sofi Oksanen. Viimase messipäeva hommikul said huvilised kirjanikega ka Soome Kirjanike Liidu esindaja Jouni Tossavaise eestvedamisel juttu ajada. Semjonova tunnistas, et tema kui naiskirjanduse uurija lähtekohaks on mitte ajalugu ja poliitika, vaid koduküla, mari naine ja tema peamine ülesanne – säilitada oma pere. Lugusid mari naistest on autori sõnutsi müüdud ligi 1000 eksemplari ning raamat on lugejate poolt hästi vastu võetud. Seetõttu tunneb autor, et seda liini peab ta jätkama. Luulepreemia pälvinud Anfinogenov möönis, et tema kodukülaks võiks pidada  hoopis internetti, sest just seal hakkas ta oma luuletusi kõigepealt avaldama. Esimesed luuletused kirjutas ta vene keeles, kuid peatselt asus kasutama ka udmurdi keelt, tsitaate meediast, reklaamidest ja mujalt tänapäevasest argikeelest. Autor oskab oma luulet ka emotsionaalselt ette kanda: ta saavutas võidu, edestades ka kogenud häälutajat, Eesti kirjanikku Jaan Malinit avapäeval toimunud luulelugemise võistlusel UgricSlam, mis tõi kokku eri soome-ugri rahvaste luuletajaid.  Anfinogenov on veendunud, et just nüüdisaegses keskkonnas ja vormis kasutatud luuletused aitavad väärtustada soome-ugri rahvuskeeli, seetõttu on ta oma uurimistegevuses keskendunud etnofuturismile.


Soome-Vene seltsi korraldusel oli messi lasteprogrammis neenetsi muinasjutte vestmas filmilavastaja Anastasia Lapsui. Seltsi stendi juures viidi aga Soome Amnesty Internationali eestvedamisel läbi intrigeerivaid  diskussioone vene kirjanikega, kus käsitleti muu hulgas ka inim- ja kodanikeõigusi.
 

Soome-ugri teemat käsitleti ka suurtel lavadel. Soome-Venemaa teaduskoostöö alasel paneeldiskussioonil astusid üles fennougristid Jack Rueter ja Janne Saarikivi. Kuna selle sügise ühe tähelepanuväärsema romaani, menukirjaniku Katja Kettu „Ööliblika“ tegevus toimub osaliselt Marimaal  ning autor ka ise paaril korral sealmail etnograafilistel välitöödel käinud, oli raamatut esitledes kõne all ka väikerahvaste ajalugu ning kui keeruline on neil oma emakeele ja kultuuri säilitamine.


Fenno-Ugria