Pärnu mnt 28, Tallinn 10141  Tel +372 644 5119  info at fennougria dot ee

“Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” 30. aastapäeval ilmus ajakirja 25. number

18.11.2015

29. oktoobril toimus Tallinna ülikoolis konverents “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja 30”, millega tähistati väljaande tegevuse kolme aastakümne täitumist ja 25. numbri ilmumist. Ajakiri sai alguse Soome ja Eesti keeleteadlaste 1980. aastate ühisprojektist Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus ning ilmus Soome ja hiljem ka Eesti ülikoolide toimetiste sarjades. Alates 2010. aastast on tegemist Eesti Rakenduslingvistika Ühingu eelretsenseeritava teadusajakirjaga. Kolmekümne aasta jooksul on 168 autorit avaldanud ajakirjas kokku 264 artiklit kogumahus 4477 lehekülge, väljaandel on seni olnud 27 toimetajat.

Seekordne “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” on tähtpäevanumbrina üles ehitatud pisut teisiti kui varasemad. Väljaanne algab meenutustega algaegadest, uurimisala arenemisest, soome-ugri keelte õppimise ja omandamise lisandumisest ajakirjas käsitletavate teemade hulka. Seda kõike meenutavad Mati Erelt, Valve-Liivi Kingissepp ja Hannu Remes. Näeme möödunud aastatest ka fotomeenutusi.

Artikleid on seekord viis. Johanna Laakso käsitleb oma artiklis soome-ugri keelte õppimist ning õpetamist eriti õppija identiteedi ja soome-ugri keelte õpetamisel lakkamatult esile tõusva ”erilisuse” mõiste seisukohalt. Pirkko Muikku-Werner jätkab juba mitmes varasemas ”Lähivõrdluste” numbris käsitlemist leidnud teemat, uurides lähedase sugulaskeele mõistmist ehk keelesugulusel põhinevat retseptiivset mitmekeelsust. Seekordse artikli eesmärk on analüüsida, kuidas tähendusseosed on aluseks tundmatute sõnade tähendusest arusaamisele või selle äraarvamisele.

Pille Esloni ja Heleriin Paeoja artikkel nagu ka Jarmo H. Jantuneni ja Mare Kitsniku kirjutised põhinevad korpusuuringutel. Pille Eslon ja Heleriin Paeoja analüüsivad eesti ilukirjanduskorpuse põhjal analüütiliste ja sünteetiliste verbipaaride kasutusmustreid ja -piiranguid. Analüüsi tulemused on rakendatavad tõlkimisel, keeleõppe vahendite ja keele automaatanalüüsi arendamisel ning pakuvad uut teavet nii kirjeldavale kui ka teoreetilisele keeleuurimisele.

Jarmo H. Jantunen toob õppijakeele korpustel põhinevas astendussõnu käsitlevas uurimuses esile huvitava seiga: väljaspool Soomet soome keelt õppinud kasutavad paljusid erinevaid astendussõnu, samas kui soomekeelses keskkonnas õppinud kasutavad peamiselt moeväljendeid ja nii varieeruvad nende astendussõnad vähem.

Mare Kitsnik käsitleb konditsionaali kasutust eesti B1- ja B2-taseme õppijakeele kirjalikes tekstides. Uurimistulemused näitavad, et eesti keele õppijate konditsionaali kasutamine on B2-tasemel võrreldes B1-tasemega sagedasem ja komplekssem. Samuti suureneb B2-tasemel keelekasutuse täpsus. Seega on konditsionaali kasutamine üks B-tasemeid eristav determinant.

Ajakiri “Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” alustab uut 30-aastast eluetappi ja ootab tulevastesse numbritesse senisest veelgi enamaid soome-ugri sihtkeeli käsitlevaid artikleid. Ajakirja 26. numbri artiklite esitamise tähtaeg on 1. märts 2016.

Allikas: www.tlu.ee/et/Humanitaarteaduste-instituut/yksuse-teated/3260/ilmus-ajakirja-lahivordlusi-lahivertailuja-25-number